Keemiline side Molekulid

Kovalentne side Kovalentne side tekib kahe mittemetalli aatomite vahele. Aatomite vahele moodustub ühine elektronpaar.

Kovalentne side Kovalentse sideme korral tekib aatomite vahele ühine elektronpaar. Mõlemad aatomid on ühe tugevusega. Ühesugused koerad on tugevuselt võrdsed ja ei suuda teiselt konti ära võtta.

Iooniline side Ioonilise sideme korral aatomid loovutavad või liidavad väliskihile elektrone, sest iga aatom soovib saavutada 8-st elektronist koosnevat väliselektronkihti. Iooniline side tekib metalli ja mittemetalli aatomite vahele.

Iooniline side Ioonilises sidemes loovutab metalli aatom oma elektroni mittemetalli aatomile. Looduses saab tugevam nõrgemast võitu. Tugevam koer sai kondi endale. Nii saab ka mittemetalli aatom elektroni endale.

Naatriumi- ja klooriaatomi vahele tekib____________ iooniline side Naatriumi väliselektronkihis on 1 elektron. Kloori väliselektronkihis on 7 elektroni. Naatriumil on vaba elektron väliselek-tronkihil, mida ta võib loovutada kloorile. 8-se väliselektron-kihi saavuta-miseks on klooril vaja ühte lisa elektroni. Cl Na Naatrium ioonil on üks elektron vähem kui prootoneid, seega on naatriumi iooni laeng +I. Kloori ioonil on üks elektron rohkem kui prootoneid, seega on kloori iooni laeng –I. Raua ja väävli reageerimisel tekib raud(II)sulfiid, seega kaovad rauala ja väävlile iseloomulikud omadused (raua magneetilisus jmt.) Naatriumi- ja klooriaatomi vahele tekib____________ iooniline side

? Iooniline side Hapniku välis- elektronkihil on 6 elektroni, Al Hapniku välis- elektronkihil on 6 elektroni, okteti reegli kohaselt suudab ta siduda veel 2 elektroni. Alumiiniumil on väliselek- tronkihis 3 elektroni, mida ta võib loovutada. O ? Al O

H O C Valemite koostamine Valemites kajastub aatomite arv ja liik Aatomite arv märgitakse indeksiga, mis, kirjutatakse väikselt elemendi sümboli alla H 2 vesiniku aatomit, Valem H2 C O 2 hapniku aatomit ja üks Süsiniku aatom Valem CO2

Kirjuta molekulide valemid H O N Cl O O H S

Aatomi mass Igal aatomil on oma kindel mass, mida väljandatakse aatommassiühikutes. Aatommassi ühikuks on võetud 1/12 süsiniku aatomi massist. Aatommassi tähistatakse Ar Aatommassi saab leida perioodilisustabelist. Aatommassid ümardatakse täisarvuni. (va Cl, mille aatommass on 35,5)

Lämmastiku aatomi mass on 14 Magneesiumi aatomi mass on 24 Kloori aatomi mass on 35,5

Molekuli mass Molekulmass on molekuli mass aatommassi ühikutes Molekuli massi leidmiseks tuleb liita vastavate aatomite massid Leia HCl molekulmass Mr(HCl)= 1 + 35,5= 36,5 Leia H2O molekulmass Mr(H2O)= 1*2 + 16= 18 Leia C6H12O6 molekulmass Mr(C6H12O6)=12*6 + 1*12 + 16*6 = 180

protsent Leia mitu protsenti molekuli massist moodustab vee molekulis hapniku mass Leia vee molekulmass Leia hapniku aatomi mass Leia protsent

Mr(H2O)= 1*2 + 16= 28 28 – 100% 16 – x% O O H 16 * 100% X= 28

Keemiarist Korrutame omavahel risti olevad suurused, jagame üksiku ülejäävaga Leia mitu protsent on süsihappe gaasi molekulis hapnikku ja mitu protsent on seal süsinikku Leia, milline aine sisaldab kõige rohkem hapniku protsentides: SO2, CO2, H3SiO4, Na3PO4