1. Keemiline side Molekulid

2. Kovalentne side
Kovalentne side tekib kahe mittemetalli aatomite vahele.
Aatomite vahele moodustub ühine elektronpaar.

3. Kovalentne side Kovalentse sideme korral tekib aatomite vahele
ühine elektronpaar. Mõlemad aatomid on ühe
tugevusega.
Ühesugused koerad on tugevuselt võrdsed
ja ei suuda teiselt konti ära võtta.

4. Iooniline side
Ioonilise sideme korral aatomid loovutavad või liidavad väliskihile elektrone, sest iga aatom soovib saavutada 8-st elektronist koosnevat väliselektronkihti.
Iooniline side tekib metalli ja mittemetalli aatomite vahele.

5. Iooniline side
Ioonilises sidemes loovutab metalli aatom oma elektroni mittemetalli aatomile.
Looduses saab tugevam
nõrgemast võitu.
Tugevam koer sai kondi endale.
Nii saab ka mittemetalli
aatom elektroni endale.

6. Naatriumi- ja klooriaatomi vahele tekib____________ iooniline side
Naatriumi väliselektronkihis on 1 elektron.
Kloori väliselektronkihis on 7 elektroni.
Naatriumil on vaba elektron väliselek-tronkihil, mida ta võib loovutada kloorile.
8-se väliselektron-kihi saavuta-miseks on klooril vaja ühte lisa elektroni. Cl Na
Naatrium ioonil on üks elektron
vähem kui prootoneid, seega
on naatriumi iooni laeng +I.
Kloori ioonil on üks elektron rohkem kui prootoneid, seega on kloori iooni laeng –I.
Raua ja väävli reageerimisel tekib raud(II)sulfiid, seega kaovad rauala ja väävlile iseloomulikud omadused (raua magneetilisus jmt.)
Naatriumi- ja klooriaatomi vahele tekib____________
iooniline side

7. ? Iooniline side Hapniku välis- elektronkihil on 6 elektroni,Al
Hapniku välis-
elektronkihil
on 6 elektroni,
okteti reegli
kohaselt
suudab ta
siduda veel
2 elektroni.
Alumiiniumil
on väliselek-
tronkihis
3 elektroni, mida ta võib loovutada. O ? Al O

8. H O C Valemite koostamine Valemites kajastub aatomite arv ja liik
Aatomite arv märgitakse indeksiga, mis, kirjutatakse väikselt elemendi sümboli alla H
2 vesiniku aatomit,
Valem H2 C O
2 hapniku aatomit ja üks
Süsiniku aatom
Valem CO2

9. Kirjuta molekulide valemidH O N Cl O O H S

10. Aatomi mass
Igal aatomil on oma kindel mass, mida väljandatakse aatommassiühikutes.
Aatommassi ühikuks on võetud 1/12 süsiniku aatomi massist.
Aatommassi tähistatakse Ar
Aatommassi saab leida perioodilisustabelist.
Aatommassid ümardatakse täisarvuni. (va Cl, mille aatommass on 35,5)

11. Lämmastiku aatomi mass on 14
Magneesiumi aatomi mass on 24
Kloori aatomi mass on 35,5

12. Molekuli mass Molekulmass on molekuli mass aatommassi ühikutes
Molekuli massi leidmiseks tuleb liita vastavate aatomite massid
Leia HCl molekulmass
Mr(HCl)= ,5= 36,5
Leia H2O molekulmass
Mr(H2O)= 1*2 + 16= 18
Leia C6H12O6 molekulmass
Mr(C6H12O6)=12*6 + 1* *6 = 180

13. protsent
Leia mitu protsenti molekuli massist moodustab vee molekulis hapniku mass
Leia vee molekulmass
Leia hapniku aatomi mass
Leia protsent

14. Mr(H2O)= 1*2 + 16= 28
28 – 100%
16 – x% O O H
16 * 100% X= 28

15. Keemiarist
Korrutame omavahel risti olevad suurused, jagame üksiku ülejäävaga
Leia mitu protsent on süsihappe gaasi molekulis hapnikku ja mitu protsent on seal süsinikku
Leia, milline aine sisaldab kõige rohkem hapniku
protsentides: SO2, CO2, H3SiO4, Na3PO4