1. Hariduse põhiprobleemid: pilk kõrvalt ja pilk haridussüsteemi seest
Üldistused arengukavadest ja muudest üldistavatest dokumentidest
Tiina ja Epp

2. Lähtealus: eesmärk, mida võiks laiendada kogu hariduse kohta
Uue riikliku õppekava alusväärtuste sõnastus ( ): “Kool kujundab ja kannab edasi neid väärtusi, mis on isikliku õnneliku elu ja ühiskonna koostoimimise aluseks, samas aitab kaasa riigi majanduse arengule, arendades ühiskonna inimvara. “
Probleemide üldistamisel on läbivalt lähtutud nii inimese kui ka riigi huvidest, st inimese edukas toimetulek ning teadmistepõhine majandus ja konkurentsivõimeline riik.

3. Põhimured kõrvalpilguga
Hinnang Eesti haridusele rahvusvahelises võrdluses – indikaatorite ja rahvusvaheliste uuringute põhjal.

4. EL sihttasemed 2010 ja 2020
Eesti
EL keskmine
EL eesmärgid
2000
2008
2010
2020
Alushariduses osalemine (vanuses 4.a. kuni koolini)
87%
95,9%09
85,6%
90,7%07 -
95%
Madala sooritustasemega õpilaste osakaal PISA uuringus (15.a.)
lugemisoskus
13,6%06
24%06
<17%
<15%
matemaatika
12,1%06
loodusteadus
7,7%06
20%06
Varajased koolist lahkujad (põhihariduse või madalama haridustasemega mitteõppivad noored) a-st
15,1%
13,9%09
17,6%
14,9%
<10%
Keskhariduse omandanute määr (20-24-aastastest)
79%
82,3%09
76,6%
78,5%
85%
LTT erialade lõpetajad (kasv kokku)  -
+47% - 
+33,6%07
+15% 
Kõrgharidusega noored (30-34-aastastest)
31%
35,9%09
22%
40%
Täiskasvanud elukestvas õppes (vanuses 26-64)
6,7%03
10,6%09
8,5%03
9,5%
12,5%
15%
Investeeringud haridusse, % SKPst
6,1%
5,2%
4,9%
5,1%06
Peame arvestama konteksti: EL on otsustanud pidada ka järgmiseks dekaadiks olulisteks haridusindikaatoriteks senistest viiest kolme: funktsionaalset lugemisoskust, varakult koolist väljalangejate osakaalu ning täiskasvanute osalust elukestvas õppes. Et hariduse kvaliteedi ja kättesaadavuse võtmes hakkab üha suuremat rolli määrama alusharidus, siis on seda eraldi tähtsustatud – seades aastaks sihttasemeks, et 95% 4aastastest lastest peaks alushariduses osalema. Funktsionaalse lugemisoskuse kõrval tähtsustatakse matemaatilist ja loodusteaduslikku kirjaoskust (PISA), millele seatakse analoogsed sihttasemed, ning osalust kõrghariduses. Aastaks 2020 on Euroopas seatud ühine eesmärk, et 30-34aastaste vanuserühmas oleks 40% inimestest omandanud kõrghariduse. Kaks kollast on EL 2020 viie tähise hulgas.
Eesti paistab üldisel foonis üsna hästi silma, mõne tähise poole liigume aga liiga aeglases tempos.

5. Funktsionaalne lugemisoskus
Kuigi aastaks määratud ELi sihttase nägi ette, et 15-aastaste vähese lugemisoskusega isikute arvu tuleb vähendada 17%le, siis tegelikult tõusis nende osakaal aasta 21,3%lt aastal 24,1%ni. Sisserändajate peredest pärit õpilaste õpiedukus lugemises, matemaatikas ja loodusteadustes on madalam kui emakeeles õppijate oma (PISA andmed).
Eesti tulemus on Euroopa kontekstis hea, 13,6 %. Eestlaste tavasid ja haridusihalust arvestades võiks olla aga tunduvalt parem. Meil on palju õppureid keskmise saavutustasemega, kuid tippe vähe.
Hea on keskmine tulemus ka matemaatilises ja loodusteaduslikus kirjaoskuses.
NB! Me oleme keskmiselt head, kuid tippe ei toeta.

6. Keskhariduse omandanute määr (% 20 -24-aastastest)
Euroopa on edenenud eesmärgi suunas väga aeglaselt, aastal oli keskharidusega noori 78, 5%. Sihttaset – 85% kindlasti ei saavutata.
Eesti on oma lähtetaset tasapisi parandanud, jõudes a 79%lt aastal 82,2%ni. See on parem kui Euroopa keskmine, kuid ei tohiks meid teadmistepõhise ja konkurentsivõimelise ühiskonna poole püüeldes rahuldada.

7. Kõrghariduse atraktiivsus
Euroopa täiskasvanud elanikkonnast (25–64 aastased) on 24 % kõrgema (st kolmanda taseme) haridusega, mis on kaugelt madalam näitaja kui USA või Jaapani oma (40%). Eraldi tähelepanu vajab kõrghariduse konkurentsivõime suurendamine. Euroopa Liidus on hetkel vaid 5 riiki, mille kõrgkoolid suudavad õppima meelitada rohkem tudengeid kui nende riikide noori teistes ülikoolides õpib.
Eestist läheb praegu läheb välismaale õppima 4,5 korda rohkem kui meile tuleb.
Aastaks 2020 on Euroopas seatud ühine eesmärk, et 30-34aastaste vanuserühmas oleks 40% inimestest omandanud kõrghariduse. Eestis on see näitaja aastal ,1%.

8. Osalemine elukestvas õppes
Veidi edu on saavutatud täiskasvanute hariduses ja koolituses osalemise suurendamisel, kuid sellest ei piisa aasta sihttaseme (12,5 %) saavutamiseks aastal osales 10,6 % 25–64-aastastest Euroopa kodanikest nelja nädala jooksul enne uuringut koolituses, seejuures oli kõrge kvalifikatsiooniga täiskasvanute osalus viis korda suurem kui väheste oskustega täiskasvanute oma.
77 miljonil Euroopa kodanikul vanuses 25–64 (umbes 30 %) on ikka veel põhiharidus.
Eesti on madalalt stardilävelt – aastal 6,7 % -- teinud tiigrihüppe aasta keskmine oli 9,8%, mis juba ületas Euroopa keskmist taset, ning möödunud aasta viimane kvartal koguni 12,2%, mis andis aasta keskmiseks 10,6%.

9. Varased koolist lahkujad (põhihariduse või madalama haridustasemega mitteõppivad noored, % aastaste vanusegrupis)
2008. aastal oli põhi- või madalama haridustasemega noorte osakaal, kes kusagil ei õppinud, 14,9%. Sihttaset – 10% kindlasti ei saavutata.
Eesti on 8 aastaga liikunud 1,1 % võrra paremuse suunas: a tasemelt 15,1% kuni 14%ni aastal. Kuigi oleme Euroopa keskmisest (14,9%), paremad edeneme liiga aeglaselt.

10. Pilk kõrvalt: 2000 – 2013
OECD Eesti hariduspoliitika ülevaade (Review of National Policy for Education )
TIMSS – (IEA)
PISA – 2006, 2009, 2012 (OECD)
OECD Eesti kõrghariduse ülevaade (Review of Tertiary Education, )
Osalus OECD INES haridusprogrammis – Education at a Glance, OECD Indicators 2007, 2008, 2009
OECD õpetajauuring (Teaching and Learning International Survey (TALIS) 2008)
CIVIC 2009 – (IEA International Civic and Citizenship Education Study)
PIAAC OECD täiskasvanupädevuste uuring (Programme for the International Assessment of Adult Competencies 2008 – 2013)
Oleme harjunud kurtma, kui kehvas (viimasel ajal on sagenenud ka epiteet “katastroofiline”) seisus on meie haridus. Eestlastele on omane terve enesekriitika, kuid tervislik on aeg-ajalt vaadata kõrvalt ka erapooletu silmaga. Me oleme viimase kümnendi jooksul kulutanud üsna palju jõudu ja raha niisuguse hinnangu saamiseks. Kui võrdlusuuringute tulemused saame tsükliti, siis osalemine INES programmis tagab Eesti andmete võrreldavuse iga-aastastes ülevaadetes Education at Glance.

11. Põhimured, mis heade tulemuste kõrval ilmnevad
TIMSS näitas, et Eesti lapsed pole huvitatud loodusteadustest ja matemaatikast ning nende enesehinnang on madal.
PISA näitas, et kõrge saavutustasemega lapsi on meil vähe, loovmõtlemist ja probleemilahendust nõudvaid ülesandeid lahendati kehvemini ning tulemused sõltuvad õppekeelest.
Mõlemad + TALIS näitasid, et õpetajad ei ole rahul ei oma tööga ega ka oma õpilaste tulemustega.
TALIS näitas, et õpetaja enesetõhususe (kuivõrd kindel inimene endas on, kontrollib keskkonda ja suudab eesmärke saavutada) aste on madal, õpetajad tunnevad hästi kaasaegseid aktiivseid õpetamismeetodeid, kuid tunnis neid ei kasuta.
Siin pole mõtet korrata eesti häid tulemusi TIMSSis ja PISAs. Oluline on osata leida neist kõige hea kõrval oma nõrkused ning leida teid nende nõrkuste kallal töötamiseks.

12. Põhimured meie endi pilguga
Üldistused arengukavadest, analüüsidest

13. 1. Hariduse kättesaadavus
Kõigil haridusastmeil on probleemid haridussüsteemis püsimisega, väljalangevus ning seega inimvara potentsiaalne kadu kõigil haridustasemeil on suur.
Kriitiline koht – keskhariduseni jõudmine, st omandatud kas erialane haridus või valmidus kõrgkoolis või kutseõppeasutuses õpinguid jätkata.

14. Tööjõu (vanuses 15-74) ja töötute jagunemine haridustasemete lõikes 2009.a. Allikas: ESA
Tööjõud (tuh)
Töötud (tuh)
Osakaal
Esimese taseme haridus, so. põhiharidus või madalam
72,6
20,7
29%
Teise taseme haridus, teise taseme järgne ning kolmanda taseme eelne haridus
372,3 59
16%
..sh üldkeskharidus
155,6
23,4
15%
..sh kutseharidus
216,7
35,6
Kolmanda taseme haridus
246
15,3 6%
..sh kõrgharidus
177,8
9,1 5%

15. 25-64-aastase elanikkonna jagunemine haridusliku ettevalmistuse järgi 2008. aastal
Allikas: Eesti Statistikaamet, 2009

16. Võrdsem lävepakk kooli astumiseks – 6aastaste osalemine eelõppes
2005
87,3%
Soovitud tase
2006
88,8%
2012
95%
2007
90,0%
2013
98%
2008
90,3%
2009
90,2%

17. Väljalangevus kooliastmeti (%) 2005/2006-2008/2009, üldhariduse päevane õppevorm
Head meelt teeb, et võrreldes 1006/2007. õppeaastaga on väljalangejate osakaal vähenenud. Traditsiooniliselt on kõige kriitilisemas seisus kolmas kooliaste (eriti poisid) ja gümnaasiumi 10. klass.
Allikas: EHIS
Õpib vastava õppeaasta 10. novembri seisuga päevases õppevormis, arvatakse kooli nimekirjast välja õppeaasta jooksul, ei ole asunud õppima järgmise õppeaasta 10. novembriks

18. Väljalangejate arv kooliastmeti 2005/2006-2008/2009, üldhariduse päevane õppevorm
Õpib vastava õppeaasta 10. novembri seisuga päevases õppevormis, arvatakse kooli nimekirjast välja õppeaasta jooksul, ei ole asunud õppima järgmise õppeaasta 10. novembriks

19. Katkestamine kutsehariduses (%) õppe liigi järgi
Allikas: EHIS
Katkestajate osakaal õpinguid alustanutest - kui paljud 10. novembril õpilaste nimekirja kuulunud isikutest on õppeaasta jooksul õpingud katkestanud. Katkestajate hulka ei loeta neid sisseastujaid, kes reaalselt õppetööle ei ilmunud, samuti selliseid õpilasi, kes õppeasutuse siseselt samas õppekavarühmas eriala vahetasid.

20. Katkestajate osakaal õppijatest rahastamise allika lõikes
Samas valmistab muret katkestajate suur arv. Katkestajate osakaal õppijatest aastas on perioodil 1993/94 kuni 2005/06 kõikunud vahemikus 11-14%. 2006/07 ja 2007/08 õa jõudis katkestajate osakaal juba tasemeni 16% õppijatest (ehk ~11 tuhat katkestajat õppeaastas), 2008/09 aga kukkus tagasi 14% tasemele. Tõsi, paljud katkestanutest jätkavad hiljem uuesti oma õpinguid kas kõrg- või kutsehariduses.
Oleme probleemi ees, kus kahjuks on üliõpilaste väljalangevus eriti LTT valdkondades suhteliselt suur. Seda on tinginud veel hiljuti ülekuumenenud seisus olnud tööjõuturg, kuhu oli lihtne siseneda ilma vajalikku kvalifikatsiooni omandamata, aga ka piisavate sotsiaalsete garantiide puudumine.

21. 2. Hariduse kvaliteet ei ole ühtlaselt kõrge ja ei vasta ühiskonna ootustele
PISA tulemused üleriigilised tasemetööd näitavad, et põhiharidus on praegu kõikjal üle Eesti heal tasemel (erinevused koolide sees).
Sama ei saa öelda gümnaasiumihariduse kohta: seda tunnistavad riigieksamitulemuste märgatavad vahed kooliti ning eri gümnaasiumide lõpetajate ebavõrdsed võimalused kõrgkooli riigieelarvelistele kohtadele pääseda.
Tööandjad pole rahul kutsekooli kõigi lõpetajate oskustega, kuigi see vähehaaval paraneb.
Kõrghariduse kvaliteet on ebaühtlane, kõrghariduse väljund ei vasta tööturu ootustele
35% 25-64aastastest on ilma kutse- või erialase hariduseta.
Riik ootab haridussüsteemilt LTT-d, ettevõtlikkust, loovust, innovaatilisust…

22. Õpilaste arv kutsehariduses õppeliigi järgi
Õppeliik
2005/06
2006/07
2007/08
2008/09
2009/10
Põhihariduse nõudeta kutseõpe 28
169
307
414
420
Kutseõpe põhihariduse baasil  0
208
424
505
598
Kutsekeskharidusõpe
18 882
18 795
18 030
17 648
17 627
Kutseõpe keskhariduse baasil
10 101
9 478
8 620
8 672
9 718
Kokku
29 011
28 650
27 381
27 239
28 363
Allikas: EHIS
Kuigi põhikooliõpetajate arv on vähenenud, on kutsekooli tulemas vanemaid inimesi (Tiinal on vanuse tabel)

23. Kaasajastatud õppekohtade osakaal kutseõppes
2006
11,8%
2008
12,0%
Sihttase 2010
30%
Sihttase 2012
40%
Sihttase 2015
62%

24. Kutseõppurite arv õppevaldkonniti

25. Kutseõppeasutuste lõpetajate rakendumine 6 kuud pärast kooli lõpetamist 2006/07.–2007/08. õppeaasta

26. Riigieelarveliste üliõpilaste arv ja osakaal õppevaldkonniti 1999/00-2009/00

27. 3. Õppeasutuste võrk/õppekohtade arv
Haridusastmeti pole vajadus – pakkumine kooskõlas, see mõjutab õppekeskkonna ja ka õppe kvaliteeti ja kättesaadavust.
Koolivõrk on üles ehitatud heade aegade järgi, kui sündivus oli üle lapse aastas.
Linna/maa elanike arvu proportsioonid on võrreldes eelmise riigikorraga palju muutunud, kuid koolivõrk on jäänud samaks.
Kõrgkoolide arv ja õppekohtade arv on mitmekordistunud. Kiire üliõpilaste arvu kasvuga pole kaasnenud kõrgelt kvalifitseeritud õppejõudude arvu kasvu.

28. Lasteaiakohti on vähe, eriti linnades.28

29. Õpilaste arv langeb 29

30. Lisa 1. Gümnaasiumiikka jõudvate noorte arvu muutus maakonniti 2008-2023
Gümnaasiumiikka jõudvate noorte arv maakonniti (Sihtgrupi osakaal võrreldes 2008/2009 õppeaasta algusega (ilma toimunud ja toimuva õpirändeta)
allikas: Eesti Statistikaameti rahvastikustatistika, P. Laanoja arvutused
Aasta
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
2019
2020
2021
2022
2023
Harju maakond
100 %
86%
75%
67%
63%
61%
59%
62%
65%
68%
70%
81%
88%
95%
Hiiu maakond
93%
84%
78%
71%
66%
57%
50%
46%
45%
42%
40%
Ida-Viru maakond
64%
Jõgeva maakond
92%
85%
73%
69%
60%
53%
49%
48%
Järva maakond
58%
Lääne maakond
76%
51%
Lääne-Viru maakond
72%
56%
55%
Põlva maakond
90%
82%
Pärnu maakond
83%
Rapla maakond
79%
74%
Saare maakond
91%
54%
52%
Tartu maakond
89%
Valga maakond
Viljandi maakond
80%
Võru maakond
77%
Eesti kokku

31. Koolide arv gümnaasiumiastme õpilaste arvu järgi 2008/09 õa31

32. Kutseõppeasutuste arvu dünaamika

33. Üliõpilaste arvu muutus kõrghariduses riigieelarvelistel ja riigieelarvevälistel õppekohtadel, üliõpilaste osakaal akadeemilises kõrghariduses6 1996/97. – 2009/10. õa
Allikas: HTM 2010, Statistiline ülevaade kõrghariduse õppekavadel õppijate näitajatest 33

34. Õppeasutuste arv, kus saab õppida kõrghariduse õppekavadel 1990/91–2009/10, õppeaasta alguse seisuga
Allikas: HTM 2010, Statistiline ülevaade kõrghariduse õppekavadel õppijate näitajatest 34

35. 4. Pedagoogid
Pedagoogi kutse maine on madal – õpetajahariduse strateegia, TALIS
Õpetajaskond vananeb kõigil haridusastmeil, maapiirkondadesse noori õpetajaid ei lähe.
Õpetajad ei naudi oma tööd ega tunne ennast kindlalt – TIMSS, TALIS

36. Üldhariduskoolide õpetajad
Õpetajaskonna jaotus soo ja vanuse lõikes õppeaasta alguse seisuga 2008/2009 õppeaastal
allikas: EHIS
Sugu
Kokku õpetajaid
Vanusegrupp
mees
naine
30 ja nooremad
311
1 355
1 666
31-35
220
1 132
1 352
36-40
203
1 555
1 758
41-45
246
1 919
2 165
46-50
312
2 083
2 395
51-55
268
1 732
2 000
56-60
228
1 319
1 547
61-65
152
851
1 003
66 ja vanemad
161
635
796
Kokku
2 101
12 581
14 682

37. Kutseõppeasutuse pedagoogide vanusjaotus 2008/09. õppeaastal

38. 5. Muukeelsete õppurite perspektiivid
Pisa kehvemad tulemused
Riigikeeleeksami tulemused
Väljalangevus
Edasiõppimine pärast põhikooli
Võimalused kutseõppeasutustes
Edasiõppimine pärast gümnaasiumi

39. Põhikoolilõpetajate eesti keele kui teise keele lõpueksami keskmine tulemus punktides
2006
66,77
2007
62,71
2008
66,09
2009
63,94
Sihttase 2010
68,0
Sihttase 2013
70,0

40. Põhikooli lõpetajate õpingute jätkamine õppekeele järgi
õppekeel kokku
Lõpetamise aasta
ei jätka
kutseharidus
üldharidus
Üldkokkuvõte
eesti
2006
4,8%
27,9%
67,2%
100,0%
2007
5,1%
66,9%
2008
3,9%
28,2%
68,0%
2009
2,9%
69,2%
Kokku eesti
4,2%
28,0%
67,8%
keelekümblus
22,2%
73,6%
1,8%
21,7%
76,5%
0,3%
21,1%
78,6%
Kokku keelekümblus
1,3%
21,4%
77,3%
vene
5,4%
36,0%
58,6%
5,7%
36,2%
58,1%
4,3%
39,5%
56,3%
4,1%
37,6%
58,4%
Kokku vene
5,0%
37,1%
57,9%
4,4%
29,8%
65,8%

41. 6. Täiskasvanud
Tarvilik parem ligipääs nii formaalharidusele kui ka mitteformaalsele õppele – avatud ja paindlik süsteem ning adekvaatne juhtimis- ja rahastamismehhanism.

42. 25-64-aastaste osalemine elukestvas õppes
EESMÄRK:
aastaks 2013 – 13,5 % (Täiskasvanuhariduse arengukava )
aastaks 2020 – 17%
(Eesti 2020 strateegia)

43. Täiskasvanute osalemine taseme-koolituses
EESMÄRK:
Vähendada ilma eri- või kutsealase ettevalmistuseta inimeste osakaalu.
Lisaks on vajalik võimaldada põhihariduseta või keskhariduse katkestanutel tagasi pöörduda nö täiskasvanute gümnaasiumitesse. Madalama haridustasemega inimeste valmisolek elukestvas õppes osalemiseks on liiga madal.

44. Kutseõppeasutustes tööalase koolituse kursustel osalenud täiskasvanute arv 2004-2009
Täiskasvanud õppijate arvu langus aastal oli tingitud kutseõppeasutuste arvu vähenemisest sel aastal – mitmed koolid muutusid rakenduskõrgkoolideks ning nende täiskasvanud õppijad ei läinud enam arvestusse