1. 1 Education at a Glance 2015 Soumaya Maghnouj Estonia Release date: 24 November 2015

2. Education at a Glance 2015 25. OECD haridusülevaade „Education at a Glance“ Usaldusväärne infoallikas hariduse olukorra kohta maailmas Avalikustatakse mõned nädalad pärast säästva arengu näitajaid (Sustainable Development Goals) Rahvusvaheliselt võrreldav statistika ISCED 2011 klassifikatsiooni rakendamine Milline on Eesti haridus võrreldes teiste OECD ja partnerriikidega?

3. Haridustee algab Eestis vara ja haridust pakuvad peamiselt munitsipaal- ja riigikoolid

4. 87% 3-aastastest lastest käivad lasteaias Lasteaias käivate 3- ja 4-aastaste laste osakaal (2013) Chart C2.1.

5. Suur osa eelkooliealistest lastest käivad munitsipaallasteaedades Laste osakaal, kes käivad munitsipaallasteaedades (2013) Chart C2.3.

6. Keskhariduse tasemel õppuritest enamik riigi- või munitsipaalkoolides Keskhariduse taseme õpilaste osakaal riigi- ja munitsipaalkoolides (2013) Table C1.4 a

7. IKT muudab õppimist… …aga õpetajad tunnevad, et ei ole valmis tunnis IKT-d kasutama

8. Eesti õpilased hakkavad internetti kasutama noorelt 15-aastaste õpilaste esimene internetikasutus (PISA 2012) Chart D8.1.

9. Eesti poisid on digilugemisoskuses paremad kui raamatust lugemises Keskmine punktide vahe paberi ja pliiatsiga ning arvutipõhises lugemistestis (PISA 2012). 15-aastased õpilased, soo järgi Chart D8.3

10. Peaaegu iga neljas õpetaja tunneb vajadust täienduskoolituse järgi IKT kasutamiseks tunnis Põhikooli 3. astme õpetajate osakaal, kes on teatanud suurest vajadusest end kutsealaselt täiendada õpetamiseks vajalike IT oskuste parandamiseks. Chart D8.4

11. Õpetajaid ootab ees põlvkondade vahetus… …mis muudab vajaduse tuua haridusse juurde andekaid noori olulisemaks kui iial varem

12. Eesti õpetajaskonnas on oodata põlvkondade vahetust Keskhariduses töötavate õpetajate vanuseline jaotus (2013) Chart D5.2

13. Ainult kahes riigis on õpetajate palgad kõrgemad kui sama haridustasemega töötajatel keskmiselt Õpetajate palgad võrreldes sama haridustasemega töötajate palkadega (2013). Riigi- ja munitsipaalkoolide 7.-9. klasside õpetajate palgad Chart D3.1.

14. Eesti õpetajate palgakasv oli aastatel 2000-2013 üks kiiremaid võrreldavate riikide hulgas Muutuse indeks 2000-2013 (2005 = 100, püsihindades), 15-aastase töökogemusega ning tüüpilise kvalifikatsiooniga õpetajad Chart D3.3.

15. Eesti õpetajate palgaskaala on lühike Riigi- ja munitsipaalkoolide 7.-9. klasside õpetajate aastane palga alammäär konverteeritud USA dollaritesse kasutades ostujõu pariteeti õpetaja karjääri erinevatel ajahetkedel (2013) Chart D3.2.

16. Kuigi kulutused õpilase kohta on aja jooksul kasvanud, on Eestis avaliku sektori kulutuste osakaal SKT-st haridusele läbi teinud ühe suurima languse

17. Hariduskulu õppija kohta kasvas aastatel 2005-2012 Chart B1.4. Aastane hariduskulu õppija kohta õppeasutustes 2012. aastal võrreldes hariduskulu muutusega õppija kohta aastatel 2005-2012. Põhiharidus, keskharidus ja keskhariduse järgne kutseharidus

18. Avaliku sektori hariduskulude osakaalu muutus SKT-st Eestis ja võrreldud riikides Chart B2.4. Hariduskulude muutuse indeks 2010-2012, % SKTst

19. Kõrghariduse omandamise tase on Eestis ajalooliselt kõrge

20. Eestis on ajalooliselt suur kõrgharidusega inimeste osakaal Nooremate ja vanemate kõrgharidusega inimeste osakaal (2014) Chart A1.2.

21. Üks kahest doktorikraadist omandatud loodus- ja täppisteadustes või inseneriteadustes Loodus- ja täppisteaduste või inseneriteaduste valdkonnas doktorikraadi omandanud üliõpilaste osakaal (2013) Chart A3.4.

22. Hariduse oomandamine kõrgemal tasemel vähendab tõenäosust jääda töötuks Töötuse määr omandatud haridustaseme järgi (2014) Chart A5.1.

23. Eestis on ajalooliselt palju kõrghariduse omandanuid ….kuid sellest tulenev palgavõit madal

24. Kõrgharitute palgavõit on madal Kõrgharitute palga võrdlus keskharidusega inimeste palgaga (keskharidus = 100) Chart A6.2. a

25. Palgavõit on suurem riikides, kus on vähe kõrgharidusega inimesi Kõrgharidusega töötajate sissetulek ning nende osakaal rahvastikust (2013) Chart A6.4.

26. Eestis on laste haridustase madalam kui nende vanematel Põlvkondade haridustasemete muutus (2012) Chart A4.1.

27. Kõrghariduse omandamise tase on Eestis ajalooliselt kõrge… …aga madal on IKT-oskuste tase

28. Probleemilahenduse oskus tehnoloogiarikkas keskkonnas on Eestis madal Täiskasvanute osakaal, kelle probleemilahendusoskused tehnoloogiarikkas keskkonnas on head, valitud sektorid (2012) Chart A5.5.

29. Kutsekeskharidus ei ole Eestis nii populaarne kui gümnaasiumiharidus

30. Kuus kümnest keskhariduse tasemel õppijast omandab haridust gümnaasiumis 15-19aastaste keskhariduse tasemel õppijate jaotus õppe liigi järgi (2013) Chart C1.2.

31. Meeste ja naiste palgalõhe

32. Kõrgharidust omandab rohkem naisi kui mehi 25-34aastaste osakaal, kes on omandanud kõrghariduse, sooline jaotus (2014) Chart A10.1

33. Kõrgharidusega naiste palgad on madalamad võrreldes sama haridustasemega meeste palkadega 35-44aastaste kõrgharidusega naiste palga osakaal sama haridusega ja samas vanuses meeste palgast (2013 või viimase olemasoleva aasta andmetel) Chart A10.6.

34. Education at a Glance 2015 http://www.oecd.org/education/education-at-a-glance-19991487.htm www.oecd.org/edu soumaya.maghnouj@oecd.org Jälgi meid: @OECDEduSkills @EduSkills OECD @ EduSkills OECD