1. Eesti rahvastiku ränded ja rahvuslik koosseis
Koostaja: Ene Saar
2011
Foto. Tallinna lennujaam.
Foto. Pääsuke.

2. Ränne ehk migratsioon on püsiv elukoha vahetus. Siseränne Välisränne
Riikidevaheline
Rändesaldo - aasta jooksul sisse- ja väljarännanute arvu vahe. Positiivne rändesaldo näitab sisserände, negatiivne väljarände ülekaalu.
Riigisisene elukoha vahetus:
kolimine maalt linna;
linnast maale;
linnadevaheline;
maalt maale.

3. Eesti siseränne Liigutakse suuremate linnade lähiümbrusesse.
Kõige enam kaotavad rahvastikku maakondade äärealade omavalitsus-üksused, kust lahkutakse suurematesse linnadesse, eriti Tallinna, Tartusse ja Pärnusse.
Linnade elanikud liiguvad linnade tagamaale arvukamalt, kui toimub sisseränne linnadesse.
Mis linnade tagamaade vallad kasvad kiirest?
Kus on rahvastiku kahanemine eriti suur?
Helerin Rannala, Alis Tammur. Eesti rändestatistika ja piirkondlik rahvaarv statistikaameti andmetel

4. Tallinna rände tagamaad, 2000-2009
Helerin Rannala, Alis Tammur. Eesti rändestatistika ja piirkondlik rahvaarv statistikaameti andmetel

5. Miks Tallinna rahvaarv kasvab?

6. Eesti sisse- ja väljaränne, 2004-2010
Rändesaldo on
olnud negatiivne alates 1990ndatest alates;
on negatiivne Soome, Rootsi, Saksamaa, Suurbritannia ja Iirimaaga;
on positiivne Läti, Leedu ja SRÜ riikidega (Venemaa, Ukraina, Valgevene).
Väljarändajad on enim aastased noored.
Millised muutused on toimunud sisse- ja väljarändes?
Allikas: Statistikaamet
Rannala, H. Registreeritud ränne aastal

7. Euroopa riikide rändesaldo, 2000-2009
Helerin Rannala, Alis Tammur. Eesti rändestatistika ja piirkondlik rahvaarv statistikaameti andmetel
Fotot:
Fotot: Cambridge

8. Välisrändesaldo maakonniti, 2000-2009
Võrdle maakondade välisrännet.
Helerin Rannala, Alis Tammur. Eesti rändestatistika ja piirkondlik rahvaarv statistikaameti andmetel

9. Ränne Tõuketegurid Tõmbetegurid parem töö- ja elukeskkond
kõrgemad palgad
mitmekesisemad tingimused
sarnane kultuurikeskkond ja keel
suhteliselt lähedal
hea ühendus ,
madalam arengutase
madalad palgad
tööpuudus
vähesed võimalused
eneseteostusvõimaluste otsimine
Nimeta veel tegureid, miks Eestist rännatakse Soome.
Soome kaart
Eesti kaart.

10. Eesti-Soome rände põhjused
I periood aastad
Ingerisoomlaste tagasipöördumine (valdavalt perekonnad, suur osakaal lastel)
Abielu soomlasega (87% naised)
Parem töö ja suurem sissetulek (väike mõjutegur)
II periood aastad
töö ja sissetulekutega seotud põhjused on pooltel rändajatel
väljaränne perega seotud põhjustel (elukaaslasega kaasa minemine, elukaaslasele järgnemine, Soome abiellumine jne).
Anniste, K. Eestlste väljaränne Soome.

11. Eesti-Soome ränne, 1991-2009 Miks soomlased asuvad Eestisse elama?
Tammaru, T. Väljaränne Soome ja Eestisse tagasirände kavatsused.
Foto.

12. Eestist pärit inimest arv Soomes, 1991-2009
Vaata interaktiivselt rändekaardilt: Eesti peamised sisse ja rände suunad. või
Allikas: Finnish immigration Service, 2011
Tammaru, T. Väljaränne Soome ja Eestisse tagasirände kavatsused.

13. Eestlased Soomes Valdavalt on väljarändajad nooremas tööeas.
Tööd ja sissetulekut toovad peamise põhjusena 47% meestest.
Perega seotud põhjused on mõjutanud 43% naistest.
Kõige enam on väljarännanud kutseharidusega põhi- kui keskharidusega inimesi (46%). Kõrgharidusega inimeste osakaal on 15%.
35% väljarändajatest on oskustöölised.
Miks aasta vanuste meeste osakaal on väga suur?
Tammaru, T. Väljaränne Soome ja Eestisse tagasirände kavatsused.

14. Kuidas on muutunud Eesti rahvaarv ja rahvuslik koosseis 1897-2010?
Selgita toimunud muutusi.
Allikas: Statistikaamet

15. Vähemusrahvuste muutused 1897-2000
1897.a. olid kaks kõige suuremat vähemusrahvust venelased (4%) ja sakslased (3,7%)
1922.a. oli venelaste osatahtsus 8,2% (suurenemine lisandunud territooriumilt), sakslasi 1,7%, rootslasi ja juute oli alla 1%.
1959.a. arvukaim vähemusrühm oli venelased (20%), soomlased (1,4%) ja uued vähemusrahvused ukrainlased (1,3%) ning valgevenelased (1%).
1989.a. nõukogude aja immigratsiooni tulemusel oli venelasi 30,3%, ukrainlasi 3,1% ja valgevenelasi 1,8%.
2000.a. venelasi 25,6%, ukrainlasi 2,1% ja valgevenelasi 1,3%.
Allikas: Tiit, E.-M. Eesti rahvastik Viis põlvkonda ja kümme loendust.Statistikaamet

16. Eesti rahvuslik koosseis, 1959-2010
Millised muutused on toimunud rahvuslikus koosseisus?
Allikas: Statistikaamet

17. Eestlaste osatähtsus maakondades, 1.jaan.2008
Mis maakondades on eestlaste osakaal üle 95 %?
Miks Ida-Virumaal on eestlaste osakaal alla 20%?
Milliseid probleeme toob kaasa Ida- Virumaal eestlaste väike osakaal?
Kaart. Statistikaamet.