1. Projekt TALSINKIFIX
Helsinki-Tallinn püsiühenduse tasuvusuuringu eeluuring
Part-financed by European Union

2. Perifeeria või keskus?
Part-financed by European Union

3. Euroopa Aeg-ruumiline kaart
Spiekermann, K., Wegener, M. (1994)
Part-financed by European Union

4. Aeg-ruum 1993 Spiekermann, K., Wegener, M. (1994)
Part-financed by European Union

5. Aeg-Ruum AD2020 Spiekermann, K., Wegener, M. (1994)
Part-financed by European Union

6. Rail Baltic 728 km Tallinnast Leedu – Poola piirini
Reisiaeg 4,1 h (veidi üle 6 h Varssavisse)
1435 Euroopa rööpmelaius
Tippkiirus 240 km/h
Maksumus 3,6 b EUR
Vamimine 2025
Part-financed by European Union

7. TEN-T Koridorid Rail Baltic on osa Põhjamere-Balti TEN-T koridorist
Tallinn – Helsinki nn puuduv lüli
Part-financed by European Union

8. Eesti on üldiselt ebaatraktiivne turg kuni muu maailm on kaetud
Miks TALSINKI?
Rahvaarv
Turu suurus
1.3 miljonit =
153. maailmas
SKP 22 miljardit USD =
100. maailmas
Eesti on üldiselt ebaatraktiivne turg kuni muu maailm on kaetud
Part-financed by European Union

9. globaalses ideede ja talentide konkurentsis
Miks TALSINKI?
SUUR LINN = MOODSA MAJANDUSE MOOTOR
Linnaline keskkond
Toetavad teenused
Koostööklastrid
Tehnoloogiline
Infrastruktuur
Ärikeskkonna ja
-võimaluste rohkus
Suurem tööturg
Talllinn ei ole
atraktiivne
globaalses ideede ja talentide konkurentsis
Part-financed by European Union

10. Tänane ligipääsetavus pole piisav ärikliima toetamiseks
Miks TALSINKI?
Raudteeühendused
Only connection is St. Petersburg
Low speed connections
Tänane ligipääsetavus pole piisav ärikliima toetamiseks
Peterburg ja Moskva?
Väga aeglased ühendused
Ärireisijad protsendina välisreisijatest
Maanteeühendused
-2x
Moodsad maanteeühendused nõrgad
Geograafiliselt kauge asukoht
Lennuühendused
Harvad ja väga limiteeritud otselennud
Vähe kaugsihtkohti
Part-financed by European Union

11. Ease of Doing Business 2015 #17 Global Competitiveness Report 2015 #29
Miks TALSINKI?
Tugevus: Ärikliima
Maksusüsteem
Konkurentsivõimeline tööturg
Parim ettevõtluskeskkond Kesk- ja Ida-Euroopas (CEE)
Ease of Doing Business 2015 #17
Global Competitiveness Report 2015 #29
Tugevus: Tööjõu kvaliteet
Haridus
Oskused
Töössesuhtumine
Part-financed by European Union

12. Miks TALSINKI?
Võimalused elatustaseme parandamiseks
Lahendus
Mõju
Finantskapital
Eesti esiletõstmine (näit. maksuerandid)
Kiire muutus välisinvesteeringutes väike, kuna Eesti turu atraktiivsus endiselt madal
Inimkapital
Haridusreformid
Paranemised tulevad pikas perspektiivis
Transpordiühendused
Rail Baltic, rohkem otselende
Järkjärguline paranemine aga turu atraktiivsus endiselt madal
Mõjusam linnakeskkond
Tallinna arendamine ja moderniseerimine
Tallinn jääb globaalses mastaabis väikeseks
Avatus Immigratsioonile
Immigratsioonipoliitika reform
Suure tõenäosusega ei suuda Tallinn sellest hoolimata olla atraktiivne rahvusvahelisele talendile
Mis oleks keskpikas perspektiivis lahendus Tallinna atraktiivsuse tõstmiseks????
Part-financed by European Union

13. Esimene projekt

14. Mõned numbrid
7,96 mln reisi 2014 Helsinki ja Tallinna vahel (Tallinna Sadam)
2,1 miljonit elanikku metropoliregioonides (Uusimaa 1,59 mln, Harjumaa 0,56 mln)
Soome turistid kulutavas 275 mln € Harjumaal
Eesti tööjõud teenib 540 mln € Uusimaal
merekaubanduse maht kasvas 76%, 2,28 - 4,01 m tonnile
Ühikustatud kaup (veokid & treilerid) kasvas 430 %
Jätkuv oodatav igaaastane kaubamahtude kasv 10% Helsinki - Tallinna liinil (HTTransplan 2012)
Ennustus 2022 (HTTransPlan 2012):
Sõiduautode liikluse eeldatav kasv +50%
Kaubavoogude liikluse eeldatav kasv +60%
Part-financed by European Union

15. Idee kulg
Helsinki-Tallinn tunneli idee esitati aastal 1992 Nordic Geotechnical Meeting (NGM92), Aalborg
Esimene eskiisprojekt aastal 2007, Usko Anttikoski (95 km 2,7 B €)
Harju Maakonnaplaneering – reserveering võimalikule tunnelisuudmele Viimsi vallas
Project HTTransPlan ( )
Soil and bedrock conditions to be expected in Tallinn – Helsinki tunnel construction (Eesti Geooloogiakeskus - Sten Suuroja, Kalle Suuroja, Kuldev Ploom, Andres Kask, Heidi Soosalu) 2012
Projekt TALSINKIFIX
Part-financed by European Union

16. Projekt TALSINKIFIX EUBSR Seed money projektipartnerid
Harju Maavalitsus(EE)
Helsinki linn (FI)
Tallinna Linnakantselei (EE)
Fonden Femern Belt Development (DK)
Kogueelarve 100 000 € / Uuringu maksumus (Sweco Group)
Projekt TALSINKIFIX finantseeriti 85% ulatuses EUSBSR Seed Money Facility poolt.
Part-financed by European Union

17. Tasuvusuuringu eeluuring
Peamised küsimused:
Kas püsiühenduse tasuvusuuringu tegemine on majanduslikus ja sotsiaalses plaanis põhjendatud?
Missugustel eeldustel oleks püsiühendus teostatav?
Kuidas jätkata ideega?
Part-financed by European Union

18. Tasuvusuuringu eeluuringu
tulemused lühidalt
Projekti eelduseks on Rail Baltic raudteeühendus Kesk-Euroopaga
Tunneli pikkus on 85 km ning reisirongi transpordile kuluv aeg Ülemistelt – Pasila jaama ei tohiks ületada 30 min
Koguinvesteering 9-13 miljardit EUR, millest 40% oleks EU toetus ning 60% laenud (Soome ja Eesti riigi tagatisel)
Tasuvusaeg aastat
Uus reaalsus Tallinna ja Helsingi transpordiühenduses – piirkonda jääb 4 miljonit elanikku, pendelränne, ettevõtluse liikumine jms
Soovitused tulevikuks: Luua koostööprojekt Soome lahe aluse püsiühenduse teostamiseks. Projekti organisatsioon teostab täiemahulise tasuvusuuringu.
Part-financed by European Union

19. 5 argumenti
Eellugu
Parimad geoloogilised tingimused tunneli rajamiseks. Maailma pikim raudteetunnel, kuid ehituslik maksumus 1 km kohta üks maailma väiksemaid
Rail Baltic loogiline jätk ning Soome kaubaveo suunamine mööda raudteed võimaldaks katta Rail Baltic tehtud kulusid (orienteeruvalt 5 mln t/a, Eestile tulu 180 mln/a)
Suur reisijate arv Tallinna and Helsingi vahel - tunneliga tekib uus reaalsus ning lisandub:
Prognoos 10 aastat pärast tunneli avamist: pendeldajat igapäevaselt, 5 mln äri- ja puhkusereisijat, 1,3 mln sõiduautot, 8,4 mln tonni kaupa
Positiivne mõju majandusele: Twin-City mudel: Öresund sild - Kopenhaagen - Malmö
Finantsiliselt tasub ära 37 aastaga. Tööde perioodil ning opereerimise perioodil elavdab majandust
Part-financed by European Union

20. Reisijatevedu Tallinn-Helsinki
Part-financed by European Union

21. Tehniline lahendus – läbilõikepilt
Part-financed by European Union

22. Topograafiline ja geoloogiline analüüs
Sobivaimad võimalikud trassikoridorid analüüsi põhjal
A. Pasila - Muuga - Ülemiste
C. Pasila - Porkkala - Muuga - Ülemiste
D. Vuosaari - Aegna - Muuga - Ülemiste
Part-financed by European Union

23. Eeldatav kulu Tallinn- Helsinki püsiühendusele
Kulutüüp
Min kulu,
mln EUR
Max kulu,
Tunnel raudteega, 85 km
3600
4100
Maapealne raudtee
700
1000
Tehnilised süsteemid, hoolduskanalid, turvalisus
2500
3300
Soome reisijate terminal ja kaubaterminal
200
400
Eesti kaubaterminal ja reisijate terminali laiendamine 70
150
Veerem
Riskifond
3000
KOGUKULU
miljardit EUR
Part-financed by European Union

24. Investeering ja finantseerimine
INVESTEE-RINGUD
11 b EUR
LAEN
6,6 b EUR
TOETUS
~40% =
4,4 bEUR €
INVEST.
FINANTS
Ehitatakse Ülemiste-Pasila raudteeliin pikkusega 90 km. Ühendus Rail Balticuga.
Teenused: reisi-, kauba-, sõiduautode - ja veoautode rongid.
Reisirongide läbimisaeg 30 minutit >> eesmärgiks pendelränne.
Kaubaautode terminal Muugal, seal on ka RB kaubaterminal.
Soomes kaubaterminal Riihimäkil, ühendus lennujaama ja edasi Tamperesse.
Investeering 9-13 mld eurot sh veerem.
Teotuse vajadus min 40% (EL, riigid), ülejäänud finantseeritav laenuga (aktsiemissiooni võimaus).
Part-financed by European Union

25. Aasta 10 rahavood (NÄIDE)
Tulud ja kulud
Reisirongid
340 mln EUR
Laenu tagasimaksed
(intress + põhimakse)
620 mln EUR
Hooldus/Haldus
70 mln EUR €
TULUD = 870
KULUD = 870
sõiduautod
120 mln EUR
Kaubaautod
290 mln EUR
Kaubarongid
Rongiteenuse kulu
180 mln EUR
Aasta 10 rahavood (NÄIDE)
Reisijate arv täna u. 7,9 miljonit
Prognoos aastaks 2042 (ehk aasta 10):
25 tuhat pendelrändajat ja 11 mln reisi aastas
5 mln äri ja puhkusereisijat
1.3 mln sõiduautor
8.4 mln tonni kaupa
Teenuste hinnad (2014 hindades, üks suund):
reisijapilet: 36 EUR
Pendelrände allahindlus 75% (kuukaart)
Sõiduauto reisijatega: 70 EUR
Veoauto: 450 EUR
Laenu tagasimakse aastat >> võrreldav Öresundi ja Femern Belt projektidega
Part-financed by European Union

26. Ühendamine olemasolevatesse transpordivõrgustikesse
Reisiaeg Helsinki ja Tallinna vahel – eesmärk 30 min – hõlpsad ümberistumisvõimalused!
Helsinki: otseühendus Helsinki lennujhaamaga kiirrongi ühendus (lentorata) ja riikliku raudteega
Reisiterminalid Helsinki Keskus, Pasila, Lennujaam, Tampere
Kaubaterminal Riihimäkis ja Tamperes
Tallinn: Ülemiste reisiterminal, Kiire ühendus Rail Balticale. Kaubaterminal Muugal
Part-financed by European Union

27. Tulevikuvisioon – reisiaja tsoonid
Hetkeolukord- reisiaja tsoonid: Reisiaeg Helsinki (Pasila) ja Tallinn) 2014 (0-2 tundi)
Tulevikuvisioon – reisiaja tsoonid
Mikkeli
Mikkeli
1:30
1:00
0:30
0:45
1:20
2:00
2:10
1:15
0:40
1:45
1:55
0:50
1:10
1:50
Tampere
Tampere
4,7 M
4,7 milj.
Tampere
Tampere
Lappeen-
ranta
Lappeen-
ranta
Hämeenlinna
Lahti
Lahti
Hämeenlinna
Kouvola
Kouvola
Lahti
Hämeenlinna
Hämeenlinna
Kouvola
Kouvola
2,9 M
2,9 milj.
2,7 milj.
2,7 M
1,7 milj.
1,7 milj.
Riihimäki
Riihimäki
Riihimäki
Riihimäki
Turku
Turku
Turku
Turku
Kotka
Kotka
Salo
Salo
Pasila
Pasila
Salo
Salo
Pasila
Pasila
Karjaa
Karjaa
Helsinki
Helsinki
Karjaa
Helsinki
Helsinki
Kirkko-
nummi
Kirkko-
nummi
Karjaa
Kirkko-
nummi
Kirkko-
nummi
30 min
30 min
Tallinn
Tallinn
Tallinn
Tallinn
Tapa
Tapa
Tapa
Tapa
0,5 milj.
0,5 milj.
2,3 milj.
2,3 M
0,9 milj.
0,9 milj.
Viljandi
Viljandi
Viljandi
Viljandi
Pärnu
Pärnu
Tartu
Pärnu
Pärnu
Tartu
Tartu
Tartu
4,5 milj.
4,5 M
1 h Helsinkist
2 h Helsinkist
Riga
Riga
1 h Tallinnast
Riga
Riga
Põhineb: Ratahallintokeskus Strategioita ja selvityksiä 1/2009 Tulevaisuuden henkilöliikenneselvitys
Rail Baltica
Eeldatav aeg (rong)
2 Tallinnast

28. Tänane situatsioon – reisiaja tsoonid ja populatsioon
Tulevikuvisioon – reisiaja tsoonid ja populatsioon
(population data – 2013 and 2006)

29. Majanduslik mõju
Kiire ühendus Soomest Kesk- ja Lääne-Euroopasse: 1- 3% SKP kasvu (1% = 2 b EUR). Vastav Eesti number: % (Spiekermann & Wegener 2013)
Töökäte puudus Soomes aastal tuhat >> juurdepääs Eesti tööjõuturule või …
… ettevõtted tulevad Eestisse ja uued töökohad siin.
Potentsiaali >20 tuhandele pendelrändajale, võrreldav Malmö-Kopenhaagen ühendusega.
Koos Rail Balticuga ulatub tagamaa Riiani.
Uued elanikud ja investeeringud Tallinna ja Helsinki linnastupiirkonda (võrdle Malmö/Kopenhaagen)
Ühendus Helsinki lennujaama tagab parema Tallinna kättesaadavuse.
Otsene tööhõive ehitusfaasis ja opereerimisel. 10 aasta jooksul €1 b annuaalset lisakäivet ehitussektoris. Otsene tööhõive ehituses 5k, opereerimisel 2k.
Kaksiklinna metropol on rahvusvaheliselt atraktiivne. Uued ärimudelid.
Part-financed by European Union

30. Tunneli mõju Pole mastaapi Pole metropoli Kapitali vähesus
Tallinn ja Helsinki ühendatud ühtsesse 2 + miljoni elanikuga metropoliregiooni.
Kasvanud ärimastaap läbi turgude integreerimise.
Pole mastaapi
Pole metropoli
Helsinki ja Tallinna linnaline keskkond ühes kombineeritud atraktsioonidega (kultuur, meelelahutus, toit, teenused, kaubandus).
Kasvav atraktiivsus toob jõukust piirkonda.
Linnaline keskkond teeb palju lihtsamaks spetsialistide meelitamise Eestisse. Kasvav innovatsioonipotentsiaal.
P.S. hõlpsam juurdepääs Soome kapitalile
Kapitali vähesus
Puuduv ligipääs
Üks parimaid lennuühendusi Euroopas - Helsinkis ja Tallinnas (30 min lennujaamade vahel). Eesti ja Soome ühendamine üleeuroopalisse kiirraudtee võrgustikku. Läänemere transpordiringi lõplik ühendamine.
Part-financed by European Union

31. Järeldused ja mis saab edasi?
Funktsionaalsus ja ühendamine olemasolevatesse transpordivõrgustikesse prioriteet nr#1
Rail Baltic peab eksisteerima
Nii reisi- kui kaubaveod on vajalikud
Kiired ühendused ja lühike (kogu)reisiaeg teevad püsiühenduse konkurentsivõimeliseks
Tehniline lahendus: rongitunnel kahe eraldiseisva tunnelina + teenindustunnel
Eeldatav investeering on 9-13 miljardit eurot – avaliku sektori finantstoetus (valitsused ja EL) vajalik % ulatuses
Arvestatav majanduslik mõju Eestile ja Soomele, investeeringud ühisesse metropoliregiooni, pendelränne, kaksiklinna üldine atraktiivsus (Kopenhaagen-Malmö näide), uued ärimudelid, otsene ja kaudne tööhõive ehitus ja opereerimisfaasis
Püsiühenduse eeldatav liiklus kolmekordistub esimese 10 aasta jooksul 5-lt 15 miljoni reisini ja praamiliiklus jääb olemasolevale tasemele
Soovitused edaspidiseks:
Luua ühisorganisatsioon Soome lahe aluse tunneli projekti teostamiseks
Teostata täiemahuline tasuvusuuring
Part-financed by European Union

32. Mis Edasi
Taotlus Kesk-Läänemere Programmile: Finnish Estonian Transport Link (Soome Eesti Transpordiühendus)
Partnerid:
Helsinki-Uusimaa Liit, €
Helsinki, €
Tallinn, €
Harju Maavalitsus, €
Majandus- ja Kommunikatsiooni Ministeerium, €
Soome Transpordiamet (Liikennevirasto), €
Taotluse kogueelarve Eurot
Teemad:
Võrdlev mõjuanalüüs: sotsiaal-majanduslik mõju, ruumilise arengu küsimused, demograafiline mõju, tasuvusanalüüs
Majanduslik- ja finantstasuvuse analüüs: täpsustatud investeeringud, nõudlus, riskid
Finantseerimismudelid ja haldus
Strateegiline raamistik ja sidusgruppide dialoog

33. Mis Edasi Avatud Koostöömemorandum:
Hea tahte avaldus koostööks, Eesti-Soome majanduse integreerimiseks ja transpordisõlmede lahendamiseks. Tegemist on avatud liitumiskutsega kõikidele huvitatud osapooltele, eriti puudutab regioone ja omavalitsusi aga ka ettevõtjaid ja teadus- ja haridusasutusi. Soovitakse tähtsustada majanduse ja tööturu lõimimist ja luua raamistik koostöö paremaks haldamiseks.
Algatajad/allakirjutajad:
Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooni Ministeerium
Soome Transpordiministeerium
Helsinki linn
Tallinn
Harju Maavalitsus
Helsinki-Uusimaa Liit
Soome Transpordiamet
+ …

34. Aitäh. http://harju. maavalitsus
Aitäh! Kaarel Kose nõunik Harju Maavalitsus
Part-financed by European Union