Kas IQ testidest piisab andekate identifitseerimiseks? ANDEKAD Kas IQ testidest piisab andekate identifitseerimiseks? Jüri Allik 9. detsember 2004

Mis on intelligentsus? Intelligentsus on väga üldine vaimne omadus, mis teiste asjade kõrval, sisaldab endas võimet arutleda, planeerida, lahendada probleeme, mõelda abstraktselt, saada aru keerulistest mõitstetest, õppida kiiresti ja võtta arvesse eelnevat kogemust. See ei ole kitsalt “akadeemilised vilumused”, vaid laiem võime mõista ja aru saada sellest, kuidas on ümbritsev maailm korraldatud ja kuidas see toimib.

Intelligentsuse kaks tähendust

Lewis William Stern (1871-1938)

IQ kui vaimse ja kronoloogilise vanuse suhe    William Sterni definitsioon:   Vaimne vanus IQ =   100 Kronoloogiline vanus

David Wechsler (1896-1981)

Tüüpilise võimete testi jaotus Akadeemilise võimekuse testi tulemused (1998-1999)

Kuidas leida IQ punkte? IQ = 15 (X – M) /  + 100 X – saadud testi skoor M – normvalimi keskmine  – normvalimi standardhälve

Louis Leon Thurstone (1887-1955)

Mitmefaktori mudel

Charles Spearman (1863-1945)

Hierarhiline puu T1 T2 T3 T4 T5 T6 F2 F1 G

Spearmani kahefaktori teooria Koguvariatiivsus = g2 + s2 + e2 g – üld- ehk generaalne faktor s – spetsiifiline faktor e – mõõtmisviga

Diagrammesitus G S2 S1 S3

G-faktori interpretatasioon Spearman oletas, et seniks kuni pole teisi paremaid oletusi, võib g- ehk üldfaktorit pidada millekski, mis oma olemuselt meenutab üldist „energiat“ või „jõudu“, mille toime hõlmab kogu ajukoort või isegi kogu närvisüsteemi.

Arthur R. Jensen

Raamatud

G-factor “Virtually all present day researchers in psychometrics now accept as a well established fact that individual differences in all complex mental tests are positively correlated, and that a hierarchical factor model, consisting of a number of group factors dominated by g at the apex (or the highest level of generality), is the best representation of the correlational structure of mental abilities.” Arthur Jensen (1999)

Empiiriline seadus Vaimsete võimete uurimise üheks „empiiriliseks seaduseks“ on see, et on väga raske välja mõelda mingit uut vaimsete võimete alatesti, mis ei korreleeruks kõigi teiste juba tuntud testidega. Mingil põhjusel, kui inimene on edukas sõnaliste ülesannete lahendamisel, on ta edukas ka näiteks matemaatiliste ülesannete lahendamisel.

Stephen Jay Gould (1941-2002)

Vääriti mõõdetud inimene Gould, S.J. (2001). Vääriti mõõdetud inimene. (Tõlkinud Juhan Kahk, toimetanud Ken Kalling). Roheline Raamat: Varrak

RAVEN Raveni Standard Progressive Matrices standardiseeriti 4,561 Eesti koolilapsel 7 – 19 aasta vanuses. Andmed pärinevad 45 Eesti koolist, mis asuvad kõigis 15 maakonnas. Uuring hõlmas Tallinnat, suuremaid (Tartu, Pärnu jt.) ja väiksemaid linnu, maakoole. Valimis oli 2,349 poissi ja 2,525 tüdrukut.  Peamised instrumendid: Raveni SPM, NEO-FFI, Rosenebergi enesehinangu skaala jms.

Kas eestlase IQ on 130? “Eestlase keskmine IQ on kusagil 130 juures, mis on sama kõrge kui ameerika astronautidel. Keskmisel ameeriklasel on see kusagil 100 juures. Ja see näitab, et Eestil on tohutu ajupotentsiaal.” Meelik Kattago – Strateegiliste Algatuste Keskus “Eesti Päevaleht” 27. November 2002

IQ 130 on ebarealistlik Intelligentsuse kvoot ehk IQ on vaimse võimekuse testi tulemuste esitamine viisil, kus keskväärtus võrdub 100 ja üks standardhälve 15 punktiga. Seega peaks Kattago hinnangul keskmine eestlane olema kahe standardhälve võrra targem keskmisest ameeriklasest. Teades normaaljaotuse omadusi tähendaks see seda, et vaid 2.3% ameeriklastest suudaks lahendaks intelligentsuse testi ülesandeid sama hästi või paremini kui keskmine eestlane.

Eestlase IQ on 100! Eesti laste keskmine intelligentsus on 100,2 punkti, juhul kui Inglismaa keskmine võtta võrdseks 100 punktiga R.Lynn, J.Allik, H.Pullmann, & K.Laidra, A study of intelligence in Estonia. Psychological Reports, 2002, 91, 1022-1026. Seega pole Eesti lapsed oluliselt targemad oma eakaaslastest Ameerikas või Inglismaal.

Eesti IQ areng 7-18 eluaastat

… kuid selleni jõutakse veidi hiljem kui Inglismaal ja Islandil

IQ ja KOOLIHINDED (N=1288)

Järeldus… Vaimsed võimed üldiselt ennustavad ette akadeemilist edukust. Kuid lisaks vaimsetele võimetele on veel palju teisi asju, mis määravad ära selle, milliseid hindeid lapsed koolis saavad

Hans Jürgen Eysenck (1916-1997)

Eysencki viimane raamat Intelligence: A new look (1998).

Kas intelligentsusi on üks või mitu?

Vastus… Kuigi mitmese intelligentsuse teooriad on eriti laia publiku seas populaarsed (Howard Gardner, Robert Sternberg jt.)… … enamus eksperte arvab siiski, et erivõimed pole omavahel sedavõrd erinevad, et tuleks kõnelda mitmest erinevast intelligentsue vormist

Kuidas defineerida geniaalsust?

Geniaalsuse defineerimise viisid Francis Galton defineeris geniaalsust sotsiaalse tunnustuse või väljapaistvuse kaudu – geenius on see, kes väljapaistvuse skaalal saavutab väga suuri tulemusi

Kuidas mõõta eminentsust? Lasta asjatundjatel hinnata väljapaistvust Lugeda kokku mitu sõna on pühendatud entsüklopeedias Teadlase tsiteeringute arv …

Kas loovus on midagi sellist, mis jääb väljaspoole intelligentsust?

Andekuse skeem (Galton & Eysenck) Võimed Töö GEENIUS Motivatsioon

Andekuse skeem (Galton & Eysenck) Võimed Töö GEENIUS Motivatsioon Tunnustus

Cathrine Cox Early Mental Traits of Three Hundred Geniuses Stanford University Press: Stanford 1927

Top 12 Goethe 210 Leibnitz 205 Grotius 200 Wolsey Pascal 195 Sarpi Arnauld 190 Berkeley Haller Laplace Melanchthon Newton

Kui intelligentsus on päritav, kas siis ka geniaalsus?

Päritavus … Andmed näitavad, et geniaalsus on ligikaudu samavõrd päritav nagu vaimne võimekus

Kas kõik geeniused on psühhopaadid?

Vastus… Kõik geeniused ei ole psühhopaadi ja geeniuste seas pole vaimuhaigused sagedesamad, kui ülejäänud populatsioonis Andekus ja isiksus ei ole omavahel seotud: andekate seas on ühevõrra neurootikuid ja tasakaalukaid, sõbralikke ja vaenulikke, ekstravertse ja introverte.

Vastus… Mõnes väljapaistvuse kategoorias esineb psühhopatoloogiat sagedamini kui mõnes teises kategoorias. Näiteks väljapaistvate romaani- ja näitekirjanike seas on depressioon ja alkoholism kaks korda sagedasem kui poeetide seas Post F. (1996). Verbal creativity, depression and alcoholism. An investigation of one hundred American and British writers. Br J Psychiatry, 168(5):545-55

Tänan tähelepanu eest!