1. Lüpsilehmade heaolu Kursus 1: Looma heaolu Teema 3: Loomade heaolu hindamine pidamissüsteemides Õppetund 5: Lüpsilehmade heaolu Eesti Maaülikool A. Aland I. Veermäe V. Poikalainen J. Praks

2. Lüpsilehmade heaolu 1. Sissejuhatus 2. Hea heaolu tunnused 3. Heaolu probleemide tunnused Murettegevad tunnused Hirmu tunnused Heaolu mõjutavad tegurid 4. Heaolu hindamine Informatsioon heaolust Heaolu parameetrid Looma vajaduste indeks Loomade vaatlusel põhinev heaolu hindamise süsteem Heaolu hindamise meetodid 5. Trendid heaolu hindamisel 6. Soovitatav kirjandus 7. Interneti allikad 8. Seminarid Lisamaterjal: Dairy cattle welfare

3. Lüpsilehmade heaolu 1. Sissejuhatus Lehma jaoks on parim keskkond karjamaa. Paljudes maailma regioonides peetakse lehmi aastaringselt või osa aastast laudas, inimese kujundatud keskkonnas. Pidamine mõjutab loomade heaolu mitmeti: 1. Mõju käitumisele, mis on tingitud ebaadekvaatsest ruumist: 1) muutused sotsiaalsed käitumises, 2) ebanormaalsed käitumised, 3) liikumise piirangud jne. 2. Stress, mis on tingitud: 1) sobimatust mikrokliimast, 2) pidamisest, 3) talitaja käitumisest jne. 3. Eelsoodumus mitmetele haigestumistele seoses sisekeskkonna riskifaktoritega. (Phillips, 2002)

4. Lüpsilehmade heaolu Lehma jaoks on parim keskkond karjamaa Video. Kliki pildile

5. Lüpsilehmade heaolu 2. Hea heaolu tunnused Heaoluprobleeme on vähe kui 1)suremus on minimaalne; 2)haigestumine on madal; 3)vigastuste risk on minimaalne või puudub; 4)kehakonditsioon on hea (adekvaatne toodangu- ja reproduktsioonitasemele); 5)loomadel on võimalus käituda liigiomaselt (kaasa arvatud sotsiaalne käitumine, uudishimu ja mäng); 6)puuduvad ebanormaalse käitumise ja stressi füsioloogilised ilmingud. Anonymous. 2001. Scientists’ Assessment of the Impact of Housing and Management on Animal Welfare Journal of Applied Animal Welfare Science, 4(1), 3–52.

6. Lüpsilehmade heaolu Lehma komforti käsitletakse kui stressi puudumist või madalat taset keskkonnas, milles loom asub. Terminit võib kohaldada 1.klimaatilistele tingimustele, 2.füüsilisele komfordile, 3.sotsiaalsele vastandamisele teiste loomadega, 4.pidamisest või seadmetest tulenevatele käitumise muutustele. http://www.cowdoc.net/pages/manage_practices/cow_comfort.html Lehma komfort

7. Lüpsilehmade heaolu Lehma komfort mõjutab loomade tervist, piimatoodangut, söömisharjumusi, söömust, sigivust ja eluiga. Lehma komfordi suurendamine parandab neid näitajaid ning vastab ühtlasi kaasaegsete tarbijate ootustele. Lehma komfort

8. Lüpsilehmade heaolu 3. Heaolu probleemide tunnused Loomade vajadustest oluliselt erinev keskkond võib olla heaolu probleemide allikaks; probleemide ulatus sõltub nende levikust, kestusest ja intensiivsusest ning looma võimest nendega kohaneda. Ebakindlas keskkonnas ilmutavad lehmad hirmu – ärevust või rahutust, mida põhjustab ohu, valu või õnnetuse ootus.

9. Lüpsilehmade heaolu Muretsemiseks on põhjust 1.Vigastused. Lehmadel on abrasioonid või vigastused jalgadel või muhud selgrool. 2.Tõrkumine. Lehmad ei kasuta latreid või liiguvad aeglaselt lüpsiplatsile ja sealt tagasi. 3.Kõhklemine. Lehmad seisavad ebakindlalt latris mitu minutit enne kui heidavad lamama, või lamavad pikalt enne ülestõusmist. 4.Vale asend või asukoht. Lehmad lamavad osaliselt latris ja osaliselt sõnnikukäigus või valivad lamamiseks sõnniku- või söödakäigu. 5.Ebakohane käitumine. Lehmad tõusevad nagu hobused, lamavad latris tagurpidi, ajavad allapanu laiali, käituvad ebanormaalselt sööda- või joogikohas. 6.Ebanormaalne söömine ja joomine. Lehmad pilluvad sööta ja vett, närivad jooginõusid. 7.Innatus. Libedate põrandatega, lühikeste kaelakettide ja elektritreeneritega lautades esineb vaikne ind – lehmadel puuduvad inna tunnused. 8.Haigestumine. Mastiit, ainevahetushaigused. Anderson N. Candid Camera on Cow Comfort Video recordings offer valuable clues to improving cow health and milk yield http://www.ansci.umn.edu/dairy/dinews/11-1-camera.htmhttp://www.ansci.umn.edu/dairy/dinews/11-1-camera.htm

10. Lüpsilehmade heaolu Muretsemiseks on põhjust Vale asend või asukoht. Lehmad lamavad osaliselt latris ja osaliselt sõnnikukäigus või valivad lamamiseks sõnniku- või söödakäigu.

11. Lüpsilehmade heaolu Muretsemiseks on põhjust Vigastused. Lehmadel on abrasioonid või vigastused jalgadel või muhud selgrool. Ebakohane käitumine. Lehmad tõusevad nagu hobused, lamavad latris tagurpidi, ajavad allapanu laiali, käituvad ebanormaalselt sööda- või joogikohas.

12. Lüpsilehmade heaolu Muretsemiseks on põhjust Vale asend või asukoht. Lehmad lamavad osaliselt latris ja osaliselt sõnnikukäigus või valivad lamamiseks sõnniku- või söödakäigu. Video. Kliki pildile

13. Lüpsilehmade heaolu Hirmu tunnused: 1)suurenenud roojamine või urineerimine, 2)seismine esijalgadega latris ja tagajalgadega sõnnikukäigus, 3)pikenenud seismisaeg ja vähenenud lamamisaeg, 4)pikenenud lamamisaeg, vähem sagedane ülestõusmine ja asendimuutus, 5)latrite kasutamisest keeldumine, lamamine käikudes või osaliselt latris ja osaliselt käigus, 6)kõhklemine - kartlik käitumine enne latrisse mahaheitmist, 7)ebatavalised tegevused latrist ülestõusmisel või mahaheitmisel, 8)vee larpimine, 9)ebatavaline asend joomisel, 10)ebatavalised või ootamatud lähenemised söömisalale, 11)ebatavaline liikumine 12)tõrkumine liikumisel mingis lauda piirkonnas. Anderson N. The ancient cow contract – ergonomics, health and welfare issues in dairy cattle housing. http://www.nmconline.org/articles/ergo.pdf http://www.nmconline.org/articles/ergo.pdf

14. Lüpsilehmade heaolu Hirmu tunnused: Vokalisatsioon, vee larpimine Video. Kliki pildile

15. Lüpsilehmade heaolu Hirmu tunnused Seismine esijalgadega latris ja tagajalgadega sõnnikukäigus. Video. Kliki pildile

16. Lüpsilehmade heaolu Heaolu mõjutavad tegurid Hollandi kaasaegses veisepidamises, tähtsuse järjekorras (1 on kõige olulisem) As - tak TeguridPõhjused 1Lonkamine Valu, vähenenud söömus ja toodang; võib olla krooniline; suhteliselt sageli 2Udarahaigused Valu, vähenenud toodang; võib olla krooniline; suhteliselt sageli 3 Käitumuslikud piirangud (seksuaalne, sotsiaalne, puhkamis-, ülestõusmis-, mahaheitmine, keha hooldamine) Võivad esile kutsuda frustratsiooni; permanentsed; puudutab kõiki loomi 4 Teised terviseprobleemid (ainevahetushaigused, sigivus, pikaealisus) Võivad olla akuutsed; võivad olla kroonilised; enamasti juhusliku iseloomuga, valdavalt kõrgetoodangulistel loomadel Anonymous. 2001. Scientists’ Assessment of the Impact of Housing and Management on Animal Welfare Journal of Applied Animal Welfare Science, 4(1), 3–52.

17. Lüpsilehmade heaolu Heaolu mõjutavad tegurid Lonkamine Video. Kliki pildile

18. Lüpsilehmade heaolu 4. Heaolu hindamine

19. Lüpsilehmade heaolu Informatsioon heaolust: 1)toodangunäitajad (jõudlus, toodang), 2)füsioloogilised indikaatorid, 3)patoloogilised indikaatorid (suremus ja haigestumus, haigestumised, naha vigastused ja kahjustused), 4)etoloogilised kriteeriumid. Enamasti on sellised uuringud kallid ja töömahukad. Et teha määramine praktiliseks, on vaja oluliselt piirata kasutatavate indikaatorite hulka.

20. Lüpsilehmade heaolu “Me vajame praktilisi ja lihtsaid protokolle loomade heaolu määramiseks. Kuigi lihtsad, peavad niisugused hindamised olema kõikehaaravad. Nad peavad arvesse võtma nii pidamise (ressursside tagamine, farmijuhtimine ja hooldamine) kui ka väljundi - loomade heaolu. Esimese etapina tuleks uurida ja detailselt välja töötada protseduurid, mis on vajalikud loomade heaolu staatuse tuvastamiseks. Selleks tuleb läbida järgmised etapid: 1.Praktiliste ja lihtsate loomade pidamise ja heaolu elementide indikaatorite kindlakstegemine. 2.Nende indikaatorite efektiivsuse testimine katsetingimustes väikese arvu loomadega, kasutades eksperimentaalsetes tingimustes välja töötatud heaolu indikaatoreid. 3.Pidamise ja heaolu hindamise protokollide väljatöötamine. Kui need protokollid baseeruvad heaolu elementide testitud kriteeriumitel, on võimalik saavutada rahuldav tase nii metoodika kui interpretatsiooni aspektist.” Webster A.J.F. 2003. Assessment of animal welfare at farm and group level: introduction and overview. Proceedings of the 2nd International Workshop on the Assessment of Animal Welfare at Farm and Group Level: 429-432.

21. Lüpsilehmade heaolu Heaolu hindamise parameetrid Keskkonna parameetrid (keskkond, farmijuhtimine). Näited: 1)latri pikkus, 2)pindala looma kohta, 3)allapanu kvaliteet, 4)karjatamine jne. Suhteliselt lihtne ja kiire määrata. Hea baas probleemide lahendamiseks. Loomadel baseeruvad parameetrid (loomade reaktsioonid kesskonnale – käitumine, tervis, füsioloogilised näitajad). Näited: 1)stressihormoonide tase, 2)ebanormaalne käitumine, 3)haigestumise sümptomid jne. Määramine vajab märkimisväärseid ressursse. Tulemused võivad olla halvasti interpreteeritavad.

22. Lüpsilehmade heaolu Keskkonna parameetrid Loomadel baseeruvad parameetrid TGI 35L Animal Needs Index (ANI) TGI 200 Eetiline hinnang Pidamissüsteemide mõju lüpsilehmade heaolule Loomade vaatlustel põhinev lüpsilehmade heaolu hindamise süsteem Johnsen, P. F., Johannesson, T. and Sandøe, P. Assessment of farm animal welfare at herd level: many goals, many methods. Acta Agric. Scand., Sect. A, Animal Sci. Supplementum, 30: 26–33, 2001.

23. Lüpsilehmade heaolu Looma Vajaduste Indeks (LVI, ANI) LVI võtab arvesse looma keskkonna viis aspekti: 1)liikumisvõimalus; 2)sotsiaalne kontakt; 3)põrandate seisukord (lamamine, seismine, liikumine); 4)kliima (kaasa arvatud ventilatsioon, valgus, müra); 5)loomade talitamise intensiivsus ja kvaliteet. Kõiki aspekte hinnatakse liigiomaste kriteeriumite alusel punktidena. H. Bartussek How to measure animal welfare? The idea of an "Animal Needs Index" ANI-35L [Tiergerechtheitsindex TGI 35L]: A practical tool for assessing farm animal housing conditions on farm level in respect to animals´ well being and behavioural needs - Austrian experiences. http://www.veeru.reading.ac.uk/organic/proc/bart.htm Borell E. Welfare assessment and of on-farm animal welfare index systems http://agriculture.de/acms1/conf6/ws5aindexing.htm

24. Lüpsilehmade heaolu Loomade vaatlustel põhinev lüpsilehmade heaolu hindamise süsteem Määramine baseerub 49 parameetril: 1.Tervis: kliiniliste mastiitide esinemine, lonkamine, päramiste peetus, sigimatus, surnultsündinud vasikate arv, prakeerimine. 2.Vigastused kõikidel kehaosadel ja kehakonditsioon. 3.Käitumine: liikumise aspektid (ülestõusmine ja mahaheitmine, liikumine), lamamisasend, konfliktid loomade vahel. 4.Talitaja ja looma vahelised suhted. 5.Keskkond: hirmutavate seadmete olemasolu (“elektrikoer” lüpsiplatsi ootealal), loomade visuaalse kontakti võimalus. 38 parameetrit (159 mustrit) hinnatakse vahetult loomi vaadeldes. Heaolu hinnatakse viie vabaduse suhtes. Näiteks võib heaolu olla rahuldav normaalse käitumise aspektist ja ebarahuldav vigastuste ja haiguste aspektist. Capdeville, J. Veissier, I. A method of assessing welfare in loose housed dairy cows at farm level, focusing on animal observations. Acta Agric. Scand., Sect. A, Animal Sci. Supplementum 30: 62–68, 2001.

25. Lüpsilehmade heaolu Heaolu määramise metoodikad Comfort Table http://www.cowdoc.nethttp://www.cowdoc.net Animal based assessment tool for farm animal welfare certification (Bristol Welfare Assurance Programme) http://www.vetschool.bris.ac.uk/animalwelfare/http://www.vetschool.bris.ac.uk/animalwelfare/ Leeb C., Whay B., Hovi M., Main D. Incorporation of existing animal welfare assessment techniques into organic certification and farming http://www.safonetwork.org/workshops/ws2/presen/Leeb.pdf http://www.safonetwork.org/workshops/ws2/presen/Leeb.pdf Welfare assessment of dairy cows in automatic milking systems http://www.automaticmilking.nl/Projectresults/Reports/DeliverableD23.pdf Interim Report on the Animal Welfare Implications of Farm Assurance Schemes http://www.fawc.org.uk/reports/FarmAssurance.pdf http://www.fawc.org.uk/reports/FarmAssurance.pdf National Dairy Farm Assured Scheme (NDFAS) http://www.ndfas.org.uk/http://www.ndfas.org.uk/

26. Lüpsilehmade heaolu Senini pole ükski teaduslikult põhjendatud heaolu hindamise süsteem saavutanud laialdast tunnustust. Suureneb arusaam, et heaolu peab määrama looma tasemel. Keeling L. Methodological considerations when measuring welfare. Proc. Food Chain, Uppsala, Sweden, 14-16 March, 2001: 136-140. Pidamistingimused ja toodangunäitajad on vaid kaudsed indikaatorid. Samal ajal füsioloogia, käitumine ja haigestumised on heaolu määramisel võtmeelementideks. Hultgren J. Cattle welfare aspects of animal hygiene. XIth ISAH Congress in Animal Hygiene. February 23-27 2003, Mexico City: 67-80. Euroopa Ühise Uurimisprogrammi COST 846 “Farmiloomade heaolu mõõtmine ja monitooring” eesmärgiks on arendada, standardiseerida ja kalibreerida farmiloomade heaolu mõõtmise ja monitooringu meetodeid ja stimuleerida heaolu-alaseid uuringuid. (120 miljonit eurot). http://www.cost846.unina.it/ 5. Trendid lehmade heaolu määramisel

27. Lüpsilehmade heaolu Loomade heaolu ekspertide hinnangul sobivad farmiloomade heaolu määramiseks loomade tervisel, käitumisel ja toodangunäitajatel baseeruvad indikaatorid. Need indikaatorid kajastavad loomade heaolu taset ja näitavad kuidas loom kohaneb keskkonna ja pidamissüsteemiga, milles ta elab. Veiste puhul valiti välja 22 aspekti, kõige olulisemaks peeti lonkamise vaatlust. Whay, H.R., Main D.C.J., Green, L.E., Webster A.J.F. Animal-based measures for the assessment of welfare state of dairy cattle, pigs and laying hens: consensus of expert opinion. Animal Welfare 2003, 12: 205-217.

28. Lüpsilehmade heaolu Heaolu uuringutest, heaolu hindamise protokollidest ja kirjandusest valiti välja kolm gruppi heaolu indikaatoreid: 1.Indikaatorid, mida saab kohe kasutada (lonkamine, vigastused, kehakonditsioon, puhtus, ülestõusmine ja mahaheitmine, konfliktid, ebanormaalne käitumine, loomade hooldamine, inimese-looma suhe). 2. Indikaatorid, mis vajavad täiendavat informatsiooni usaldatavuse suurendamiseks (pidamist iseloomustavad näitajad). 3. Indikaatorid, mis on olulised, kuid mis enamuses maades peaksid olema paremini dokumenteeritud (kliinilised haigused ja suremus). Winckler C., Capdeville J., Gebresenbet D., Hörning B., Roiha U., Tosi M., Waiblinger S. Selection of parameters for on-farm welfare-assessment protocols in cattle and buffalo. Animal Welfare 2003, 12: 619-624.

29. Lüpsilehmade heaolu 6. Soovitatav kirjandus Phillips C. Principles of cattle production. CAB International 2001 Phillips C. Cattle Behaviour & Welfare. Blackwell Science 2002 Albright J.L., Arave C.W. The Behaviour of Cattle. 1997. CAB International Wallingford, UK. Acta Agric. Scand., 2001. Sect. A, Animal Sci. Supplementum 30 Code of Recommendations for the Welfare of Livestock. Cattle http://www.defra.gov.uk/animalh/welfare/farmed/cattle/booklets/cattcode.pdf http://www.defra.gov.uk/animalh/welfare/farmed/cattle/booklets/cattcode.pdf FAWC - Report on the welfare of dairy cattle http://www.fawc.org.uk/reports/dairycow/dcowrtoc.htm Farm animal health and well-being http://www.eqb.state.mn.us/geis/TWP_AnimalHealth.pdf Anonymous. Scientists’ Assessment of the Impact of Housing and Management on Animal Welfare. Journal of Applied Animal Welfare Science, 4 (1), 3–52. Housing design for cattle. Danish Recommendations http://www.lr.dk/bygningerogmaskiner/diverse/housing.pdf Weary D.M., Tuckler C. The Science of cow comfort http://www.afac.ab.ca/research/species/Articles/cowcomfort.pdf http://www.afac.ab.ca/research/species/Articles/cowcomfort.pdf

30. Lüpsilehmade heaolu 7. Interneti allikad Animal Welfare Information Centre (AWIC) http://www.nal.usda.gov/awichttp://www.nal.usda.gov/awic Applied Ethology http://www.usask.ca/wcvm/herdmed/applied-ethology/http://www.usask.ca/wcvm/herdmed/applied-ethology/ COST 846 - Measuring and monitoring farm animal welfare http://www.cost846.unina.it/ http://www.cost846.unina.it/ Defra - Animal health and welfare http://www.defra.gov.uk/animalhhttp://www.defra.gov.uk/animalh Encyclopaedia of Farm Animal Behavior http://www.liru.asft.ttu.edu/EFAB/default.asp http://www.liru.asft.ttu.edu/EFAB/default.asp European Commission on Animal Welfare http://europa.eu.int/comm/food/index_en.htm http://europa.eu.int/comm/food/index_en.htm Dr. Temple Grandin's Web Page http://www.grandin.com/http://www.grandin.com/ GRACE Factory Farm Project http://www.factoryfarm.org/http://www.factoryfarm.org/ The Universities Federation for Animal Welfare http://www.ufaw.org.uk/http://www.ufaw.org.uk/

31. Lüpsilehmade heaolu 8. Seminarid 3rd International Workshop on the Assessment of Animal Welfare at Farm and Group Level (WAFL-05) Vienna, Austria September 22-24, 2005 http://www.mondial.at/english/congressmgmt/ http://www.usask.ca/wcvm/herdmed/applied-ethology/meetings.htm XIII International Congress in Animal Hygiene, Tartu, Estonia, 17-21, June 2007. http://www.eau.ee/~isah2007/index.php