1. Õpetajate teadmised ja uskumused kui faktorid digitehnoloogia integreerimiseks õppetöösse
Piret Luik, Tartu Ülikool, Haridusteaduste instituut
Liina Tamm, Konguta Kool

2. https://todaysmeet.com/Digijuht3tutvustus
Saame tuttavaks!

3. 1922 - Thomas Edison ennustas, et televisioon hakkab asendama koolides õpikuid:
Benjamin Darrow soovitas, et raadio võiks hakata asendama õpikuid ja õpetajaid;
Seymour Papert ennustas, et arvutist saab peamine õppevahend.
2009 – Wim Veen soovitas rakendada õppimist vajadusel (learning on demand), mida toetaks virtuaalne õppimiskeskkond (Learning Mall).

4. Digitehnoloogia integratsiooniks
Vaja spetsiaalseid teadmisi, kuidas tehnoloogiat kasutada hariduslikel eesmärkidel,
kuid tehnoloogiate integratsioon on enam olnud seotud tehnoloogia enda kui selle kasutamise pedagoogiliste lähenemistega (Mishra jt, 2009).

5. Digitehnoloogia integratsioon
Tehnoloogiat püütakse integreerida olemasolevatesse stsenaariumidesse, muutmata midagi oluliselt Larry Cuban (1993) ‘Computers Meet Classroom: Classroom Wins‘
Vaja muutusi klassruumis: keskkonnas, õpetamises, õppimises, hindamises
(Law, Pelgrum & Plomp, 2008).
Olulised on klassi suurus, infrastruktuur, vahendid, juhtimine, õpetamine, hindamine, koolikultuur, vanemate toetus (Hallissey, 2009), õpetajate teadmised (Mishra jt., 2009).

6. 3 soovi kuldkalale
Kui te saaksite viia ellu kolm muudatust oma koolis, et koolis kõik õpetajad integreeriks efektiivselt digitehnoloogiat, mis need oleks?
Kui te saaksite viia ellu kolm muudatust Eesti hariduses, et kõik õpetajad integreeriks efektiivselt digitehnoloogiat, mis need oleks?

7. Integratsioon
Keskkond
Teadmised
TPACK
Uskumused

8. TPACK
TPACK (varem TPCK) is "a way of thinking about the knowledge teachers need to understand to integrate technology effectively into their classrooms (Mishra & Koehler, 2008).“
TPACK rõhutab tehnoloogia, ainekava sisu ja spetsiifiliste pedagoogiliste lähenemiste (suhtlemine, motiveerimine jms) vahelisi sidemeid ja
kuidas need kolm valdkonda toimivad vastastikku, et luua efektiivset antud aine õpetamist kasutades haridustehnoloogiat (Harris, Mishra & Koehler, 2009).

9. Ainealased teadmised. Sisu
Teadmised antud ainevaldkonnast, põhifaktid, teooriad, Vastava valdkonna mõisted, reeglid, seosed teiste õppeainetega jms.

10. Pedagoogika alased teadmised Sisu alased teadmised
Sügavad teadmised õppimise-õpetamise protsessist. Kuidas klassi juhtida, õpilasi õpetada, kuidas hinnata, õppekava arendada. Selle eesmärgid, sihid, väärtused, strateegiad, meetodid jms.
Sisu alased teadmised
Teadmised antud ainevaldkonnast, näiteks ajaloo alased teadmised, kunsti alased teadmised jms. Vastava valdkonna mõisted, reeglid, seosed jms.

11. Tehnoloogia alased teadmised
Oskus kasutada digivahendeid õppetöös. Teadmised riistvarast, tekstitöötlusprogrammidest, e-post, kuidas paigaldada, eemaldada tarkvaraprogramme, kuidas arhiveerida
Pedagoogika alased teadmised
Sügavad teadmised õppimise-õpetamise protsessist. Selle eesmärgid, sihid, väärtused, strateegiad, meetodid jms.
Sisu alased teadmised
Teadmised antud ainevaldkonnast, näiteks ajaloo alased teadmised, kunsti alased teadmised jms. Vastava valdkonna mõisted, reeglid, seosed jms.

12. Sisu
Pedagoogika
Tehnoloogia

13. Analüüsime ennast ja oma personali
Hinda ennast TPACK- mudeli raames
Hinda oma kooli TPACK- mudeli raames

14. Tehnoloogia
Sisu
Pedagoogika PS TS PT
TPS

15. Tehnoloogia alased teadmised Fluency of Information Technology
Pedagoogika ja sisu alased teadmised (PS)
Kuidas õpetada ja kuidas õpitakse konkreetset sisu, ka õpitava hindamine. Efektiivsed meetodid, seoste loomine jms.
Pedagoogika alased teadmised
Sügavad teadmised õppimise-õpetamise protsessist. Selle eesmärgid, sihid, väärtused, strateegiad, meetodid jms.
Sisu alased teadmised
Teadmised antud ainevaldkonnast, näiteks ajaloo alased teadmised, kunsti alased teadmised jms. Vastava valdkonna mõisted, reeglid, seosed jms.

16. Tehnoloogia alased teadmised Fluency of Information Technology
Pedagoogika ja tehnoloogia (PT) alased teadmised
Kuidas muutub õpetamine-õppimine tehnoloogiat kasutades. Selle eelised ja miinused konkreetses õppetegevuses.
Pedagoogika alased teadmised
Sügavad teadmised õppimise-õpetamise protsessist. Selle eesmärgid, sihid, väärtused, strateegiad, meetodid jms.
Pedagoogika ja sisu alased teadmised (PS)
Kuidas õpetada ja kuidas õpitakse konkreetset sisu, ka õpitava hindamine. Efektiivsed meetodid, seoste loomine jms.
Sisu alased teadmised
Teadmised antud ainevaldkonnast, näiteks ajaloo alased teadmised, kunsti alased teadmised jms. Vastava valdkonna mõisted, reeglid, seosed jms.

17. Tehnoloogia alased teadmised Fluency of Information Technology
Pedagoogika ja tehnoloogia (PT) alased teadmised
Kuidas muutub õpetamine-õppimine tehnoloogiat kasutades. Selle eelised ja miinused konkreetses õppetegevuses.
Tehnoloogia ja sisu alased teadmised (TS)
Milline tehnoloogia sobib millise sisuga, kuidas sisu tingib konkreetse tehnoloogilise lahenduse ja vastupidi.
Pedagoogika alased teadmised
Sügavad teadmised õppimise-õpetamise protsessist. Selle eesmärgid, sihid, väärtused, strateegiad, meetodid jms.
Pedagoogika ja sisu alased teadmised (PS)
Kuidas õpetada ja kuidas õpitakse konkreetset sisu, ka õpitava hindamine. Efektiivsed meetodid, seoste loomine jms.
Sisu alased teadmised
Teadmised antud ainevaldkonnast, näiteks ajaloo alased teadmised, kunsti alased teadmised jms. Vastava valdkonna mõisted, reeglid, seosed jms.

18. Tehnoloogia, pedagoogika ja sisu alased teadmised (TPS, TPACK)
Pedagoogilised strateegiad ja meetodid, mis rakendavad sobivalt tehnoloogiat õpetamaks antud sisu vastavalt õppijate õpivajadustele; teadmine, mis muudab sisu keeruliseks või lihtsaks ja kuidas tehnoloogia saab aidata kaasa sisu keerukuse kõrvaldamisele; arusaamine, kuidas esitada mõisteid tehnoloogiat kasutades ja teadmine, kuidas kasutada tehnoloogiat olemasoleva teadmise suurendamiseks ja uue loomiseks.
Tehnoloogia alased teadmised
Fluency of Information Technology
Pedagoogika ja tehnoloogia (PT) alased teadmised
Kuidas muutub õpetamine-õppimine tehnoloogiat kasutades. Selle eelised ja miinused konkreetses õppetegevuses.
Tehnoloogia ja sisu alased teadmised (TS)
Milline tehnoloogia sobib millise sisuga, kuidas sisu tingib konkreetse tehnoloogilise lahenduse ja vastupidi.
Pedagoogika alased teadmised
Sügavad teadmised õppimise-õpetamise protsessist. Selle eesmärgid, sihid, väärtused, strateegiad, meetodid jms.
Pedagoogika ja sisu alased teadmised (PS)
Kuidas õpetada ja kuidas õpitakse konkreetset sisu, ka õpitava hindamine. Efektiivsed meetodid, seoste loomine jms.
Sisu alased teadmised
Teadmised antud ainevaldkonnast, näiteks ajaloo alased teadmised, kunsti alased teadmised jms. Vastava valdkonna mõisted, reeglid, seosed jms.

19. Sisu
Pedagoogika
Tehnoloogia

20. Analüüsime ennast ja oma personali taaskord
Analüüsige, milliseid ja kui suuri ühisosi on Teie teadmistes. Millised „pallid“ on enam koos ja millised enam lahus.
Analüüsige nüüd ka oma personali puhul nende teadmiste ühisosasid.

21. Tehnoloogia
Sisu
Pedagoogika PS

22. Sisu
Pedagoogika
Tehnoloogia PS TS

23. Tehnoloogia
Sisu
Pedagoogika PS TS PT
TPS !

24. Eesti uurimus 2015 (Laane, 2015; Raig, 2015; Rood, 2015)

25. Helin Laane magistritöö, TÜ 2015
Tegevõpetajate hinnang oma pedagoogika ja aineteadmistele on kõrgem kui tehnoloogiateadmistele
Tegevõpetajate hinnang oma tehnoloogiateadmistele on negatiivses seoses tegevõpetajate vanusega
Tegevõpetajate hinnang oma tehnoloogiateadmistele on kõrgem kui õpetajakoolituses või täiendõppes on kasutatud IKT võimalusi
Tegevõpetajate hinnang oma tehnoloogiateadmistele on positiivses seoses IKT kasutamisvõimalustega oma haridusasutuses
Pidev koolitus on vajalik

26. TPACK tulemused teistes riikides
USA-s (Archambault & Barnett, 2010),
Suurbritannias (Rienties, Brouwer & Lygo-Bake, 2013),
Singapuris (Koh, Chai & Tsai, 2014),
Türgis (Karadeniz & Vatanartıran, 2013),
Lõuna-Koreas (Han, Eom & Shin, 2013)
Kõrgeimad aine-, pedagoogikateadmised.
Madalaim oli TPACK ning teised, mis sisaldasid tehnoloogiat.

27. Kuidas koolitada TPACK alusel?
Koolituse õpitulemused(näide): 
Koolituse lõpetaja oskab kasutada Mentimeter vahendit.
Koolituse lõpetaja oskab koguda erinevate õppijate hinnanguid Mentimeter vahendi abil.
Koolituse lõpetaja oskab rakendada oma aines Mentimeter vahendit õppimise toetamiseks. 
Eesmärgipärane kasutus
Appi, appi, digimürgistus 

28. Milles probleemid …?
Koolitused muudavad teadmisi, kuid uskumused ei muutu (e.g. Lamtara, 2014; Rienties, Brouwer, & Lygo-Baker, 2013).
Õpetajate suhtumist muuta keeruline, kui mitte võimatu (Ertmer, 2005; Marsh, 2007).
Kui digitaalsete pärismaalaste põlvkond jõuab õpetajaks ……?

29. Tehnoloogia alased uskumused
Õpetajate tehnoloogia alased uskumused
teachers’ beliefs about technology (Miller et al., 2003), Merlin Kirbits TÜ 2016
Tehnoloogia väärtuslikkusega seotud uskumused
Pedagoogilised uskumused
Enesetõhusus tehnoloogia int.

30. Analüüsime taas Missugune uskumus on enim esindatud Sinu puhul?
Missugune uskumus on enam esindatud Sinu kolleegide seas?

31. Tehnoloogia aktsepteerimise mudel (TAM)
(Davis & Venkatesh, 1996)
Kasutamine
Kavatsus
Suhtumine
Tajutud
kasutamislihtsus
Käitumuslikud
uskumused
Tajutud
kasulikkus

32. Edasiarendus Kaaslased ja enamus Kasutamine Normatiivsed uskumused
(Chien, Wu, & Hsu, 2014)
Kaaslased ja enamus
Kasutamine
Normatiivsed uskumused
Kavatsus
Subjektiivsed normid
Suhtumine
Tajutud
kasutamislihtsus
Käitumuslikud
uskumused
Tajutud
kasulikkus
Ühilduvus

33. Edasiarendus Kaaslased ja enamus Kasutamine Normatiivsed uskumused
(Chien, Wu, & Hsu, 2014)
Kaaslased ja enamus
Kasutamine
Normatiivsed uskumused
Kavatsus
Subjektiivsed normid
Suhtumine
Tajutud käitumise
kontroll
Tajutud
kasutamislihtsus
Käitumuslikud
uskumused
Kontrolli uskumused
Enesetõhusus, tehno-
loogiakasutust soo-
dustavad tingimused
Tajutud
kasulikkus
Ühilduvus

34. Muudatused vajavad aega
Kui kiiresti on muutusi näha? Algkool- põhikool 3a, keskkool 6 aastat, koolipiirkond 8 a Koolide probleem on killustatus ja ülekoormus- 66% koolidest on seotud 3 või enama uuendusprogrammiga, 22% kuue või enamaga Muutus on protsess mitte ühekordne katse 80% peaks olema muutuste poolt, siis võetakse see omaks Isiklik kontakt on oluline- RÄÄGI inimesega Eesmärk on professionaalse õpikogukonna teke- õppiv kool. Õpetaja tahab muudatust eelkõige isiklikul tasemel- õpilaste õpetamisel Koolid kalduvad ette võtma kergekaalulisi muudatusi- eelkõige innovatsioone, mis parandavad kooli mainet, populariseerivad kooli kaasaegsena, tõhusana, professionaalsena, avatuna Edu aluseks on edu. Edutunne annab hoogu juurde

35. Horizoni raport

36. Euroopa koolide väljakutsed, trendid ja tehnoloogia

37. PIAAC
Infoühiskonna jätkusuutlikkust silmas pidades on eriti oluline pakkuda õpetajatele mitmekülgseid võimalusi enesetäienduseks, sest nende puhul on oluline mitte ainult oskuste, vaid kindlasti ka IKT kasutuse alase enesekindluse kasv. Toetada jätkuvalt erialaste õpikogukondade teket. Keskenduda arendustegevustes õpetajakoolituses üliõpilaste IKT- alaste pädevuste arendamisele. Õppematerjalid peavad keskenduma teadlikult mitmekülgsete IKT oskuste arendamisele ja toetama digitaalse kirjaoskuse erinevate tasemete omandamist.

38. HTM seisukoht /Irene Käosaar/
Tartu ülikooli uuringu kohaselt kasutavad õpetajad koolitundides oma nutiseadmeid vaid paar korda kuus või veelgi harvemini. Ja tavaliselt vaid infootsinguks. Kõige efektiivsem oleks kasutada meetodit, kus õpilased omavahel suhtlevad, kus nad annavad tagasisidet. Digi on pigem vahend õpilasele, kes saaks tehnikalahendust ära kasutada õppematerjalide kokkupanekuks ja esitamiseks. Haridusministeerium tagab koolidele korraliku võrguühenduse, uudse tehnika ja digiõppematerjalid. Digi ei saa olla eesmärk omaette. See peab olema mõistuspärane ja eesmärgistatud. Me tahame liikuda sinna poole, et see digivahend, mis iganes ta on, toetaks loovust, ettevõtlikkust ja maailma avardamist selle kaudu.

39. Uuringud: 2013 TALISe uuring „Õpetajate täiendusõppe vajadused” 2015
2013a. TALISe uuringust selgus, et ehkki Eesti õpetajad näitavad küll tugevat poolehoidu kaasaegsele õpikäsitusele, ei ole see koolides veel piisavalt rakendunud. Haridusringkonnad põhjendavad seda pigem ebapiisavate ressursside (õpikeskkond, kaasaegsed vahendid), mitte pedagoogide õpetamisviiside ebapiisava muutumisega uue õpikäsituse valguses TALIS 2013 uuringust, et pedagoogid näevad muutunud õpikäsituse rakendamisel suurt rolli justnimelt lapsevanemates, nende teadlikkuse tõstmises ja suuremas omavahelises koostöös. Lausa oodatud oli lastevanemate süsteemsem kaasamine arendustegevustesse.
Prioriteetsed täiendust vajavad teemad on nii õpetajate kui koolijuhtide hinnangul:
IKT ja veebiressursside kasutus õppes,
Innovaatiliste õppemeetodite kasutamine,
Selleks:
kaasata lapsevanemad ja kogukond uudse õpikäsituse tulemuslikuks rakendamiseks.
koolide baasvajaduste rahuldamine ja õpetajatele vajalikud elementaarsed ja kvaliteetsed vahendid
haridusuuenduste sisseviimine ja juurutamine peaks toimuma sujuvamalt ja osapooli kaasavamalt, planeerimise faasis, mitte rakendamisotsustega

40. Meil Blogimine ePäevikud, eRegistrid
Kohustuslik IT- alane õping/kursus õppeaastas ( ope/oppijale/minikursused)
Osalus ühes õpikogukonnas, virtuaalses võrgustikus
Digipäevad koolis- lõiming. VOSK
Konverentslus
Kohustuslik 1 pedag teose tutvustamine teistele- Kolleegilt kolleegile
Vahetatud õppepäev- lasteaed/kool
Kaaskollegi tegevuse jälgimine 1 tund semestris
Koostöö õpetajate vahel- paralleeltund, projektipäev
Koolide ühiskülastused
Õppiv õpetaja. IT-s abiõpetaja
Tagasi kooli! Kogemuskool

41. 10 asja, mis peaksid olema igas moodsas koolis /Digi 137, sept.2016
ÄPID
Pistikupesad, koos USB- kaabliga laadimisvõimalusega
Wifi
Veebileht, ka mobiilseadmes
Õppeinfosüsteem
Tunniplaan veebis
IT-tugi
Moodsaid vahendeid kasutavad õpetajad
Õpikeskkond
Arvutiklass
Raamatukogu
Taevakaart/Sky Map/
Lahenda võrrand/Photomath/
Virtuaalne tuur/Cardboard, Sites in VR/
Kuidas saada targaks?/TED/
Õpime uusi põnevaid keeli/Duolingo/
Keeruline lihtsaks/Wolfram Alpha/
Nutitelefoniga muuseumi/Google Arts jaCulture/
Enne eksamit/StudyBlue/
Kui on vaja teha „pauerpointi“/Prezi/
Lapse elu tülikaks/KidED/

42. Muutused on kohal… Meediale kuluv aeg on hüppeliselt tõusnud
Erinevate meediumite simultaanne tarbimine on suurenenud Multitasking. Tulevikutrend snapschat
Internet möödus telerist 2012 aastal. Youtube. Videod. Taustmeedium
Sõbra poolt vahendatud meediakanalil suurem mõju
Printmeedia osatähtsus väheneb
Tehnoloogia vahetumise kiirus on tõusnud
Äpiaeg. Monofunktsionaalsed äpid
Info mõju on lühiajaline ja kiire

43. Muutused Grupitöö osatähtsus kasvab Vaja on erinevaid kompetentse
Toimub üle organisatsiooni piiride. Toimub ajutistes organisatsioonides
Koosolekud ja konverentsid ei kao kuhugile
Telefonikõned asenduvad sõnumitega. id asenduvad messingeridega. FLEEP
Teenuste ja platvormide paljusus kasvab
Lõppkasutaja on kuningas, kes valib ise kanali, mis talle sobib, on parim, käepärasem /Ruukel, Jõgi, IT-konverents/

44. Tagasiside Mõni oluline mõte Mõni oluline märksõna
Mõni oluline kommentaar