1. Eetilisus kui kompetents

2. Tulevik on olevikus peidus – me peame olema tulevikutargad
Leif Edvinsson arvab, et 21.saj. majandus on teadmusmajandus, mis kujundab ümber väärtuse ja väärtusloome mõiste.
Seetõttu vajame uusi arusaamu, mudeleid, mõõdikuid ja metafoore, mis võimaldaksid meil uue reaalsusega toime tulla ja sellest kasu saada.
Tulevikutarkus on midagi muud, kui pelgalt ennustused, võimaluste omamine, ühe sammu võrra ees olemine. Me vajame uusi kompetentse, õppimine peab andma meile võimaluse olla tulevikutargad.
P.Dixon “Tulevikutarkus”

3. 21.sajandi märksõna - jätkusuutlikkus
Milliseid oskusi ja omadusi vajab inimene, et luua jätkusuutlikku ühiskonda, jätkusuutlikku riiki, jätkusuutlikku organisatsiooni?
Kuidas tulla ise toime kiiresti muutuvas maailmas?

4. Muutused ühiskonnas Majanduse globaliseerumine
“Nähtamatute varade” (teadmised, innovatsioon, suhted) osatähtsuse kasv
“Sõda” talentide pärast
Tehnoloogia areng

5. Kompetentsus - ingl.k. Competence –
suutlikkus täita teatud tööülesandeid,
talent, mis kuulub töötajale
Kompetents - ingl.k. Competency
väljendab organisatsioonilisi ja funktsionaalseid nõudeid töötajatele
Võib defineerida ka nii – “kompetentsid on jälgitavad või mõõdetavad teadmised, oskused ja võimed.”

6. Kompetentsid võimaldavad eristada töö soorituse erinevaid tasemeid:
EESKUJULIK
RAHULDAV
MITTERAHULDAV
Kompetents on seotud töösoorituse kahe peamise funktsiooniga:
tulemuslikkuse nõuded e. standardid
käitumise kirjeldused

7. Organisatsioonides kasutatakse kompetentsipõhist lähenemist järgmistes valdkondades:
Inimeste värbamine ja valik
Tasustamine
Töösoorituse hindamine
Inimeste arendamine

8. Üldjuhul on kompetents kompleksne, mitmest elemendist koosnev tervik.
Kui uurida indiviidi toimetulekut igapäevaelu ja töö nõudmistega, võib lähtuda järgmisest mudelist:
PÕHOSKUSED
(tulenevad haridusest, vanusest, ametist)
KOMPETENTSID
OSKUS+TEADMISED+HOIAK
ISIKSUSLIKUD
OMADUSED JA
HOIAKUD
KOMPLEKSSED
OSKUSED

9. Kompetentside liigitamise võimalused
Professionaalsed
Juhtimiskompetentsid
Lävikompetentsid (minimaalsed töö ära tegemiseks vajalikud oskused)
Eristavad kompetentsid
Baaskompetentsid
Tuumkompetentsid

10. Jätkub... Valdkonnaspetsiifilised versus üldised kompetentsid
Lähtekompetentsid versus lisakompetentsid
Kiiresti õpitavad versus aeglaselt õpitavad

11. Kompetentsipuu SOTSIAALNE ERIALANE LIIDRI-KOMPETENTS KOMPETENTS
TÕHUSUSE
KOMPETENTS
VAIMNE JA
FÜÜSILINE
HEAOLU
ENESEKINDLUS
INTELLIGENT LEADERSHIP AND LEADERSHIP COMPETENCIES. Developing a leadership framework for intelligent organizations. Pentti Sydänmaanlakka
ISIKSUSE-
OMADUSED
VÄÄRTUSED JA
PÕHIMÕTTED
ENERGIA JA
ANDED
ISIKLIK VISIOON
JA EESMÄRGID

12. Analüütiline mõtlemine Otsustamisvõime Jõulisus Aja juhtimine
SOTSIAALNE KOMPETENTS
Kehtestamine
Empaatia
Sidemete loomine
Suhtlemine
Soov anda
Avatus
VAIMNE JA FÜÜSILINE
HEAOLU
Füüsiline heaolu
Psüühiline heaolu
Sotsiaalne heaolu
Vaimne heaolu
Stressi juhtimine
Tagasihoidlikkus
LIIDRIKOMPETENTS
Visionäärlus
Saavutusvajadus
Võimustamine
Meeskonna juhtimine
Õpetamine
Muutuste juhtimine
TÕHUSUSE KOMPETENTS
Maailma tajumise viis
Analüütiline mõtlemine
Otsustamisvõime
Jõulisus
Aja juhtimine
Uuendusmeelsus

13. Kuidas olla suurepärane?
Universaalsuse printsiip – see, mis sobib igaühele, ei sobi tegelikult mitte kellelegi.
See, kes teeb kõike hästi, ei tee midagi suurepäraselt.
On see õige või vale?

14. Me saame olla suurepärased ainult selles, millele suudame pühenduda!

15. Missugune võiks olla uus edu mudel?
Mõned retseptid:
Ole loov
Luba eksimusi, sest ilma eksimusteta ei ole võimalik leida uusi lahendusi
Ole eeskujuks selles, mida teed hästi, kõik muu jäta teiste hooleks

16. Kuidas olla eetiline?
Milliseid kompetentse me vajame, et olla eetiline?

17. Kas õpetamine ja kasvatamine on õigus, kohustus või voorus?

18. Need, kes võtavad õpetamist õigusena, kogevad õpetajaks olemist auasjana ja naudivad õpetamist ja kasvatamist.
Tavaliselt nad väärtustavad oma töös ka õiglust.
Õiglus tähendab ka teatud nõudmiste esitamist.

19. Kui õpetamine tundub kohustusena, tajutakse seda raske tööna.
Sel juhul nõutakse kasvatatavalt tänulikkust, alandlikkust ja kuulekust.
Eetika uurijad arvavad, et selline õpetaja või kasvataja ei käitu alati eetiliselt õigesti.

20. Vooruste puhul lähtutakse kasvatuse taustal sellest põhimõttest, et inimene on loomult heatahtlik ja püüab sisemisest jõust tulenevalt aina paremaks inimeseks saada.
Aristoteles nimetas voorusteks õiglust, mõistlikkust, mõõdukust
Kristlikud voorused on truudus, lootus, armastus..

21. Elu suured küsimused – mis on õige ja vale, hea ja halb – saavad vastuse läbi teiste inimeste.
Õpetamine on eetiline tegevus.
Vanemad, õpetajad ja täiskasvanud inimesed on tänapäeval ühiskonna esindajad ja ühiskonna poolt esitatud ootuste ellu viijad.

22. EETIKA
Eetika on inimmõtte ja käitumise mõõde, mis on juhitud hea ja õige printsiibist.
Eetika on katse määrata reeglid, mis peaksid juhtima inimtegevust ja eluväärtusi.
Eetika määrab kuidas inimesed peaksid üksteist kohtlema

23. EETIKA MICHAEL JOSEPHON, 1988
Eetika on väärtuste kogum, mida loetakse õigeks ja heaks:
Ausus (honesty)
Ausameelsus (integrity)
Lubaduste pidamine (promise-keeping)
Usaldatavus (fidelity)
Avatus (fairness)
Teistest hoolimine (caring for others)
Austus teiste vastu (respect for others)
Kodanikutunne (responsible citizenship)
Parima poole püüdlemine (pursuit for excellence)
Arvestamine (accountability)

24. EETIKA KOOLKONNAD TELEOLOOGIA
Teleoloogia e. eesmärgipärane lähenemine
Teleoloogiline eetika hindab tegude õigsust ja väärtust vastavalt tagajärjele – tegu on õige ja hea, kui tulemus on hea ning ei võta arvesse vahendeid, millega selline tulemus saavutati.
“Eesmärk pühitseb abinõu”

25. EETIKA KOOLKONNAD TELEOLOOGIA
Teleoloogiline lähenemise suunad:
Eetiline egoism - Thomas Hobbes ( )
tegu on moraalselt õige, kui teo tagajärjed suurendavad hüve rohkem kui tekitavad kahju konkreetsele teos osalevale inimesele
Eetiline altruism –
tegu on moraalselt õige, kui teo tagajärjed suurendavad hüve rohkem kui tekitavad kahju paljudele, väljaarvatud konkreetsele teos osalevale inimesele.
Utilitarism – Jeremy Bentham ( )
tegu on moraalselt õige, kui teo tagajärjed suurendavad paljude hüve . Utilitarismi kaks mõistet:
“Mõnu” (hüve, kasu, lõbu, õnn) ja
“Valu” (pahe, kahju, kurjus, õnnetus).
Mõnu teeb meie elu meeldivamaks ja valu halvemaks

26. EETIKA KOOLKONNAD DEONTOLOOGIA
Deontoloogiline e. absoluutne eetika
Tegevustel on oma sisemine moraalne väärtus, sõltumata tegevuse konkreetsest tagajärjest.
Mõned teod on oma olemuselt halvad –nagu valetamine, vägivald, varastamine ja teised head-tõerääkimine, teiste austamine, lubaduste pidamine. Sõltumata sellest, milline on teo tagajärg, jääb halb tegu halvaks.

27. EETIKA KOOLKONNAD DEONTOLOOGIA
Immanuel Kant ( ): “Kategooriline imperatiiv”
Fundamentaalne moraaliseadus, mis on niisama objektiivne nagu loodusseadused.
“Kui saad oma tegu, antud tegu, laiendada kõikidele, et kõik võiksid samamoodi teha, siis on tegu moraalne ehk õige tegu, kui ei, siis vale.”
Konkretiseerub põhimõttes, et inimest tuleb käsitleda eesmärgina ja inimest ei tohi mitte kunagi kasutada kui vahendit. Inimene ei tohi olla teisele inimesele vahendiks mingi eesmärgi saavutamisel. Kant väljendab seda sõnadega, et iga inimene on ise moraalne agent.

28. KANTI ÕIGUSTE JA KOHUSTUSTE TEOORIA
INIMESE MORAALSEKS TEGUTSEMISEKS PEAKSID NII ÕIGUSED KUI KA KOHUSTUSED OLEMA TASAKAALUS.
IGA ÕIGUS SÜNNITAB KOHUSTUSE
KOHUSTUSED TULENEVAD ÕIGUSTEST
ÕIGUSTE TEOORIA IIDSEKS VARIATSIOONIKS ON
KULDNE REEGEL - KÄITU TEISTEGA NII
NAGU TAHAKSID, ET
NAD KÄITUVAD SINUGA

29. KANTI ÕIGUSTE JA KOHUSTUSTE TEOORIA
Peamised kohustused on:
vägivaldsusetus
usaldusväärsus
ausus
õiglus
enesekriitilisus
täiustumispüüd
Absoluutsed õigused:
õigus elule
õigus vabadusele
õigus privaatsusele
õigus turvalisusele
õigus teada
õigus omandile

30. Eetilise juhtimise printsiibid
Blanchardi ja Peali järgi peavad juht ja organisatsioon, kes soovivad käituda eetiliselt, järgima viite printsiipi, mis tähendavad ka järgneva viie kompetentsi olemasolu:
Eesmärk-otstarve:
Juht: Eesmärk-otstarve on kui teekond sihtkohta jõudmiseks. Teekonnale peavad olema seatud saavutatavad vahe-eesmärgid. Oluline on ka suhtumine eetikasse, see peaks olema osa eesmärgist.
Organisatsioon: On visioon, missioon, väärtused ja lootused, mis aitab juhil ja töötajatel määratleda, milline meie organisatsioon peaks olema.

31. Uhkus kui rahuldustunne, mis saadakse enda eesmärkide täitmisest ja nende inimeste saavutustest, kellest hoolitakse.
Juht: Selleks, et tunda end uhkena peab olema usku oma võimetesse ja ennast austama.Eneseaustus on positiivne ja terve uhkus, mis tekib siis, kui inimesel on täpne ettekujutus endast ja oma panusest. Liigne kahtlus ei võimalda meil usaldada oma intuitsiooni ja võimeid.
Organisatsioon: Uhkus oma organisatsioonist on pühendumise aluseks.

32. Kannatlikkus. Inimesed kaotavad usu, kalduvad kursilt kõravale ja muutuvad kärsituks.
Juht: Ma usun, et kõik asjad lõpuks lõpevad hästi. Kõik ei pea juhtuma kohe. Selleks, et tekiks usk, peab usaldama protsessi ja õppima vaatama asju laiemalt.
Organisatsioon: Usume, et eetilistest väärtustest kinni pidamine aitab meid olla pikaajaliselt edukad. Vajalik on hoida taskaalus tulemused ja teekond nendeni.

33. Püsivus:
Juht: Ma jään oma eesmärgile kindlaks ka siis, kui see tundub ebamugav! Mu käitumine on vastavuses mu kavatsustega. Winston Churchill: ”Ära kunagi, kunagi, kunagi anna alla!”
Organisatsioon: Kui oled eesmärgiks võtnud eetilise käitumise, siis tuleb seda teha alati ja kõikides olukordades (mitte vastu võtta kingitusi jne.). Alati peab liikuma meeskonna visiooni suunas, kasvõi pisikeste sammudega.

34. Perspektiiv on kõigi viie printsiibi keskne jõud.
Juht: Ilma perspektiivita ei ole meie elud tasakaalus ja ei tundu täiuslikud. Selleks peab leidma iga hommik aega, et äratada oma sisemine mina, kas mediteerides, võimeldes, päevikut kirjutades vms. Ei pea oma aega paremini planeerima vaid planeerima oma tegevusi, mis kulutavad meie aega. Kui tasakaal on saavutatud, saame elada palju edukamalt eetiliste väärtuste kohaselt.
Organisatsioon: Töötajad ja juhid võtavad tihti aja maha ja hindavad, kus me oleme (informatsiooni kogumine), kuhu me läheme (mis on peamine) ja kuidas me sinna jõuame (leiame iseendast õiged vastused). Organisatsiooni jaoks on see strateegiline planeerimine. Hea äri nõuab alati rohkemat kui lihtsalt kalkuleerimist, mis on kasumlikum.

35. Millisena nähakse kasvatust?
Üheks võtmeküsimuseks on, milles on kasvatuse olemus.
Alice Miller (1986): kasvatus ja võimu kasutamine tähendavad sama asja.
Võim kasvatuseetilise probleemina

36. Hoolimise eetika
Kasvataja ameti üheks põhiväärtuseks võikski olla n-ö hoolimise eetika, mille all mõeldakse teistest inimestest, keskkonnast, ühiskonnast, inimkonnast ja tähtsateks peetavatest asjadest hoolimist ning hoolimise kasvatamist.

37. Kohlbergi moraaliteooria
Inimese moraalsus saavutakse kasvamise ja arengu tulemusena. Ta on seotud inimese suhetega teiste inimestega ning määratud kultuurikeskkonnaga, kus laps kasvab. Alljärgnevalt vaatleme Kohlbergi moraaliteooriat.
Kohlberg tugineb oma moraaliteoorias Piaget’ lapse kognitiivse (tunnetusliku) arengu tasemete teooriale. Kohlberg eristab 3 põhilist taset inimese moraalse arengu ontogeneesis ning jagab need omakorda kõik kaheks etapiks.

38. Jätkub...
Eelkonventsionaalne tase - õige ja vale defineeritakse nende terminitega, mis väljendavad isiklikke tundeid. Sellel tasemel valitseb egoism.
Konventsionaalne tase - õige ja vale defineeritakse küll läbi subjektiivsete tunnete, aga on mõjutatud ka kollektiivsetest tunnetest. Õige on kõik see, mis sobib autoriteetsete figuuridega - vanemad, ühiskondlikud rolliootused (lasteaed). Kohustused = reeglid, normid. Sellel tasandil valitseb konformsus ja konsensus.
Postkonventsionaalne tase - siin defineeritakse õige ja vale viitamisega objektiivsetele printsiipidele.

39. Jätkub...
Moraalse kohustuse mõtte areng Kohlbergi teoorias on seotud ratsionaalse mõtlemise oskuste arenguga ning oskused sisaldavad deduktiivset loogikat ning võimet ennast distantseerida sellest, mis on isiklik, egotsentriline ja konsensusele baseeruv.

40. I TASE – kuulekus ja karistus (obedience and punishment)
Peamine põhjus teatud tegude mittetegemiseks on vältida karistust.
Kuuletuda autoriteedile.
II TASE – individualism ja vastastikkus (individualism and reciprocity)
Kriteeriumiks, mis on õige, on isiklik kasu või hea iseendale.
Mõnikord sõltub õige suhetest teistega. Mõiste ”fair play – aus mäng”, laps peab õppima arvestama teistega, kui tahab olla teiste poolt aksepteeritav mängukaaslane.

41. III TASE – inimestevaheline konformism (interpersonal conformity)
”Hea poiss,” ”kena tüdruk,” ”kena inimene.” Sellel tasandil püütakse ära teenida teiste heakskiitu ja kohaneda ühiskonna nõudmistega.
IV TASE – sotsiaalne süsteem ning kord ja seadus (law and order)
Inimene on osa ühiskonnast ja peab täitma reegleid.
Õige on seadusekohane. Sellel tasandil lähtutakse ennekõike valitsevatest reeglitest ja püütakse täita seadust.

42. V TASE – sotsiaalne kokkulepe (social contract)
Õige ja vale määramisel lähtutakse printsiibist: rohkem head võimalikult paljudele.
Sellel tasandil peaks olema omaks võetud teatud filosoofilised moraali põhimõtted.
VI TASE – universaalne eetiline printsiip (universal ethical principles)
Siin ei tugine otsus lihtsalt tasemele ”parim paljudele,” vaid see on ”moraalse agendi” soov, et igaüks elaks nii hästi kui võimalik.

43. Viies ja kuues tase vastavad kognitiivse arengu postkonventsionaalsele tasandile.
Sellel tasandil vaatleb inimene moraalseid printsiipe kui universaalseid hindamiskriteeriume, mis võetakse aluseks konkreetsete otsuste langetamisel.
Mitte kõik inimesed ei jõua oma arengus sellele tasandile.
Sageli lähtutakse otsustamisel karistuse kartusest või soovist meeldida teistele inimestele ja üldised printsiibid ei ole iseenda jaoks ära tunnetatud.
Näiteks loobutakse purjuspäi rooli istumisest kartuses politseile vahele jääda, mitte sellest, et see tegu on oma olemuselt halb ja võib tuua kahju teistele inimestele.

44. Me võime määrata inimese küpsust järgmisel viisil:
Realistliku käsitluse omamine endast ja teistest;
Iseenda ja teiste aktsepteerimine;
Olevikus elamine, olles samal ajal teadlik nii minevikust ja tulevikust;
Põhiväärtuste olemasolu;
Oma võimete ja huvide arendamine, et eluga hästi toime tulla.
Lisaks eelpoolöeldutele on olulised ka tolerantsus erisuste suhtes, oskus tunnistada, et mitte alati ei oma sa kõiki vastuseid ja terviklikkuse tajumine.
Küpset isiksust iseloomustab ka elutarkuse olemasolu.

45. Arvatakse, et kõik inimese võimed on seotud 3 intelligentsuse (IQ, EQ ja SQ) ja nende omavaheliste kombinatsioonidega.

46. Ratsionaalne intelligentsus (IQ)
Pikka aega on peetud inimese edu tagatiseks kõrget ratsionaalset intelligentsust ehk IQ-d. Uurimused on aga näidanud, et IQ otseselt edu ja läbilöögivõimega ei korreleeru.
Ühest definitsiooni, mis iseloomustaks IQ-d ei ole, kuid võime öelda, et ratsionaalne intelligentsus tähendab inimese võimet konstruktiivselt mõtelda, arutleda, analüüsida ja loogiliselt järeldada.
90ndatel aastatel tõi D.Goleman käibesse uut liiki intelligentsuse, EQ, emotsionaalse intelligentsuse ja pidas seda inimese edukuse peamiseks garantiiks.

47. Emotsionaalne intelligentsus
Emotsionaalne andekus on võime ära tunda, milline tunne meis tekib ja oskus oma tundeid reguleerida. Ainult mõistes ja analüüsides oma tundemaailma, saame oma käitumist juhtida
Emotsionaalse intelligentsuse teooria põhitees on, et käitumise käivitajaks on tunne, mitte mõte.

48. Inimese erinevad intelligentsusedSQ EQ IQ SQ

49. SQ - Spiritual Synapse Quotient
SQ on vaimse sünapsi koefitsent (Spiritual Synapse Quotient).
See on võime seada meie tegevused, kogemused ja elulised avastused laiemasse ja tähendusrikkamasse konteksti.
SQ asetseb IQ-st ja EQ-st kõrgemal ning toidab neid.

50. SQ olemus
SQ on ennekõike seotud küsimusega, kes ma olen ehk eneseteadlikkusega.
SQ tähendab paindlikkust, loovust, võimalust tajuda tervikut ja olla eetiline.
SQ sunnib meid esitama küsimust Miks?
SQ on seotud inimese võimega ületada raskusi ja tulla toime keerukate eluprobleemidega ning saavutada püstitatud eesmärke.

51. SQ kompetentsid Olla eetiline (omada kindlaid väärtusi ja põhimõtteid)
Tajuda tervikut
Tulla toime keerukate olukordadega
Seada eesmärke
Seada sündmused laiemasse konteksti
Olla loov

52. VÄÄRTUSED
Väärtushinnangud on üldised tõekspidamised, mis juhivad tegevusi ja otsustusi erinevates situatsioonides.

53. Väärtuste funktsioonid
Käitumise ja tegevuste seisukohalt on väärtustel järgmised funktsioonid:
annavad käitumisideaalid
on standardiks
on motivatsiooni allikaks
aitavad säilitada enesehinnangut
on aluseks otsustamisel

54. LÕPP- JA TUGIVÄÄRTUSED (M.Rokeach)
Lõppväärtused ehk soovitavad seisundid –
sageli väljendatavad inimese eesmärkidena
Tugiväärtused ehk abistavad väärtused (instrumentaalsed väärtused) –
vahendid eesmärkide saavutamiseks

55. Rokeachi väärtused Instrumentaalsed väärtused ABIVALMIS ANDESTAV
ARMASTAV
AUS
EDASIPÜÜDLIK
JULGE
KORRALIK
KUJUTLUSVÕIMELINE
KUULEKAS
LOOGILINE
RÕÕMSAMEELNE
SALLIV
SÕLTUMATU
TASAKAALUKAS
VAIMNE
VASTUTUSTUNDLIK
VIISAKAS
VÕIMEKAS
Lõppväärtused
ELUTARKUS
ENESETEOSTUS
ENESEAUSTUS
KÜPS ARMASTUS
LUNASTUS
MUGAV ELU
NAUDING
PEREKONNA TURVALISUS
PÕNEV ELU
RAHU KOGU MAAILMAS
RAHVUSLIK JULGEOLEK
SISEMINE TASAKAAL
SOTSIAALNE TUNNUSTUS
TÕELINE SÕPRUS
VABADUS
VÕRDSUS
ÕNN
ÜMBRITSEV ILU

56. Väärtused organisatsioonis
Organisatsioonikultuuris on olulisel kohal väärtused - üldised hoiakud selle kohta, kuidas olla, käituda ja tegutseda.
Edukates organisatsioonides ühtivad individuaalsed väärtused organisatsiooni omadega.
Väärtusteks võivad olla näiteks innovaatilisus, loovus, saavutusvajadus, meeskonnatöö, kvaliteet.
Väärtushinnangud on teatud seisundite eelistamine teistele.
Väärtus on mitmesugustele nähtustele antavate hinnangute ideaalkriteeriumiks.

57. Väärtustega seotud ja hingelistele tunnetele on põhjust tähelepanu pöörata. Väärtustunded tärkavad, kui inimene on teadlik väärtuslikest asjadest: tõest, õiglusest, headusest ja ilust või nende vastanditest.

58. Väärtusteadvuse kasvatamine
Igal juhul jääb täiskasvanute vastutusele aidata lapsi väärtuskasvatuses valida kas või mõned, aga moraalselt vastupidavad põhimõtted.
Kuidas saame arendada väärtusteadvust täiskasvanud õppijal?

59. Kogu kasvatuses võiks esile tuua kolm põhiväärtust:
Iga inimene on väärtuslik, ainulaadne ja kordumatu
Iga inimene on ühtmoodi väärtuslik
Inimene on ühiskondlik olend, kelle elul on täiuslik tähendus vaid suhtlemisel teiste inimestega

60. Kokkuvõtteks!
Realiseeruvad ainult need väärtused, millest inimesed oma töös TEGELIKULT lähtuvad!