1. EMOTSIOONID
Eva Palk
“Tunne iseennast”
Sokrates

2. Emotsiooni mõiste ja olemus
Emotsioon on subjektiivne tundeelamus, mis sisaldab
Füsiologilisi
Käitumuslikke ja
Kognitiivseid reaktsioone sisemistele ja ka välistele sündmustele

3. Emotsiooni mõiste ja olemus
Emotsioon – meeleolu – temperament
Emotsioon – tugev ja lühiajaline, üldiselt kindlate füsioloogiliste muutuste ja näoväljendustega
Meeleolu - pikem ja vähemintensiivne,
füsioloogiline erutus väiksem, tihti puudub spetsiifiline väljenduskäitumine

4. Emotsiooni mõiste ja olemus
Emotsioon ja tunne
Emotsioon – objektiivselt olemasolev komponentide komplekt, ka loomadel
Tunne – subjektiivne elamus

5. Emotsiooni komponendid
B.Mesquita, N.Frijda
Eelnev sündmus
Sündmuse kodeerimine,
Hinnang ( esmane, teisene)
EMOTSIOON
Füsioloogiline
reaktsioon
Tegutsemisvalmidus
Emotsioonide avaldumine
Regulatsioon
Reaktsiooni võimendamine,
Allasurumine, väljenduse muutmine

6. Kuidas emotsioon tekib
Emotsioon tekib, kui mingit olukorda/stiimulit hinnatakse kui enda jaoks olulist
Emotsioonide väljendamise aluseks on geneetiliselt
edasiantud mehhanismid, mida modifitseeritakse õppimise ja sündmuste tõlgendamise abil
Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike
dimensioonide (positiivsed-negatiivsed seisundid) või
üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt kurbus, rõõm) kaudu

7. Emotsioonide käsitlused
Psühhofüsioloogilised käsitlused
Darwini emotsiooniõpetus
( kasulikkuse põhimõte) “The Expression of Emotions in Man and Animals”emotsioonid aktiveerivad adaptiivseid käitumisi nagu põgenemine (hirm) ja paljunemine (armastus, nauding), emotsioonide kommunikatiivne funktsioon -kasulik nii üksikindiviidi kui liigi ellujäämise seisukohalt
James-Lange teooria
emotsioon on psühhofüsioloogiliste muutuste tagajärg (värisemine-hirm)
Cannon-Bardi teooria
puudub üksühene seos kehalise väljenduse ja emotsiooni vahel
Emotsioon säilib ka kehaliste reaktsioonide puudumise korral
Kehaliste muutuste kunstlikul esilekutsumisel emotsiooni ei teki
Emotsioonide avaldumine on kiire, kehaline muutus aeglane

8. Emotsioonide käsitlused
Kognitiivsed käsitlused
Emotsioonide tekkes on oluline inimese hinnang stiimulile või tähendus, mille ta stiimulile omistab
Schachter-Singeri teooria:
Emotsioon sisaldab kahte komponenti:
Füsioloogiline aktivatsioon- mingi väline stiimul ja
Füsioloogilise aktivatsiooni märgistamine (arvab, et on sobiv tunda viha, siis tunnevadki viha)
Kultuurilised käsitlused
Emotsioonide tundmisel, mõistmisel ja väljendamisel on oluline inimese kultuuritaust.

9. Emotsioonid ja kultuur
Äratundmise %
Emotsioon USA Jaapan Eesti
Hirm % 43% %
Viha % 71% %
Kurbus % 80% %
Vastikus % 71% %
Põlgus % 86% %
Üllatus % 94% %
Rõõm % 100% %

10. Milleks inimesele emotsioonid?
Emotsioonid lahendavad probleeme
Ellujäämisega seotud:
Enesekaitse – võitlus/põgenemine - hirm, viha
Ohu vältimine ja ohu eemaldamine
Haigus/tervis – toidu valik - vastikus, huvi
Mikroobide või parasiitide vältimine
Uute toidu või muude ressursside hankimine
Paljunemisega seotud
Grupisuhetega seotud

11. Milleks inimesele emotsioonid?
Paljunemisega seotud:
Partneri leidmine ja ühiste järglaste eest hoolitsemine – seotus - iha, romantiline armastus, kurbus
Seksuaalkontaktide loomine, pikaajalise seotussuhte loomine, partneri kaotuse korral tema otsimine
Partneri hoidmine – partneri kaitsmine – armukadedus. Kaitsta partnerit rivaalide eest
Järeltulijate kaitsmine – hoolitsus - kiindumus,
kaastunne
Suurendada seotust vanemate ja järeltulijate vahel, vähendada vastuvõtlike ja abitute laste distressi

12. Milleks inimesele emotsioonid?
Grupisuhetega seotud:
emotsioonid, mis on evolutsioonis tekkinud seoses
karjas elamisega seotud vajadustega:
koostöö – vastastikune altruism - süü, kadedus,
tänulikkus, moraalne viha
vastastikuste kohustuste, õigluse alalhoidmine, võrdsuse ja vastastikuste teenete tasakaalu alalhoidmine.
grupisuhted ja hierarhia – domineerivus alluvus -
häbi, põlgus, aukartus
Oma sõbralike soovide näitamine ja agressiooni
maharahustamine, teisele tema madalama või
kõrgema staatuse teadvustamine.

13. Kus asuvad emotsioonid?
Emotsiooniväljendustes osaleb koostöös mitu erinevat ajupiirkonda
Ajukoor ja
Limbiline süsteem e “emotsioonide aju” ( taalamus, hüpotaalamus, mandelkeha, ajutüvi)

14. Kus asuvad emotsioonid? Limbiline süsteem e “emotsioonide aju”
Taalamus
Hüpotaalamus
Mandelkeha
e. amügdala
hippokampus

15. Kus asuvad emotsioonid?
Taalamus
Prefrontaalne ajukoor
hüpotaalamus

16. Kus asuvad emotsioonid?
Ajukoor
Alkoholi jt uimastite mõju emotsioonidele
Neurokeemiliste ainete ehk virgatsainete ( n:dopamiin, serotoniin) mõju
Hormoonide mõju (n: adrenaliin, testosteroon)

17. Kus asuvad emotsioonid?
Mandelkeha
Mandelkeha eemaldamine või kahjustus
- emotsionaalne lamenemine
Krambid või elektriline aktiivsus
- äkiline kontrollimatu agressiivsus
kahjustuse puhul võimetus tunda ja kujutleda hirmu, ei erista sõbralikku ja tigedat inimest, võtavad ülemäära suuri riske

18. Kus asuvad emotsioonid?
Taalamus,
hüpotaalamus
Mandelkeha e. amügdala
Hirm:
mandelkeha

19. Kus asuvad emotsioonid?
Tunnetest teadlikuks saamine?
Seotud eelkõige prefrontaalse ajukoore,assotsiatsioonialadega – sensoorse ajukoore ja
assotsiatsioonialade vaheline infovahetus oluline
Tunnete mäletamine on seotud hippokampusega

20. Kus asuvad emotsioonid?
Parem poolkera on aktiivsem teiste inimeste emotsioonide töötlemise ajal.
Kuna parem poolkera kontrollib vasakut
kehapoolt ja vice versa, siis vasak näopool on natuke rohkem hõlvatud ka emotsioonide väljendamises
On uurimusi(R.Davidson), mis väidavad, et
meeldivate emotsioonide töötlus ja aktivatsioon vasakus ajupoolkeras ja
negatiivste emotsioonidega on seotud parem ajupoolkera

21. Miks võivad emotsioonid olla vahel ebakohased?
sotsiaalne evolutsioon on toimunud kiiremini kui
bioloogiline
emotsioon ise on funktsionaalne, kuid probleemiks on tema intensiivsus, sagedus, kohasus või kestvus
närviringe tundlikustumine ebatavalise elusündmuse tagajärjel või alatalitlus olulistel
arenguetappidel saadud ebapiisava stimulatsiooni tõttu
lapsepõlves positiivset kinnitust saanud emotsiooniväljenduse ebakohasus täiskasvanueas
(isiksushäired kui hästipüsivad väärkohastumise mustrid)

22. Miks võivad emotsioonid olla vahel ebakohased?
Emotsionaalse
signaalsüsteemi
“valehäired”

23. Kuidas uuritakse emotsioone?
Inimestel
1. Küsimustikud
kuidas inimene on ennast tundnud nt viimase kahe nädala jooksul või kuidas tunneb end praegu
2. Eksperimendid inimestega
tekitatakse mingi tugeva stiimuliga emotsioon →kuidas inimene ise oma seisundit kirjeldab, milline ontema näoilme, millised on tema elektrofüsioloogilised näitajad;
ajukuvamise meetodid – ei saa teha loomulikus keskkonnas
3. psühhofarmakonide toime uurimine
4. näoväljenduste uurimine

24. Kuidas uuritakse emotsioone?
Eksperimendid loomadega – neurobioloogia; need protsessid, mida inimestel eetilistel kaalutlusel võimatu uurida (nt süstitakse rotile x ajupiirkonda x keemilist ainet – kuidas käitub?
käitumistestid (sundujumine, plusspuur, uudiskast, avarväli, suhkrueelistus)
Tingitud paigaeelistus ja enesestimulatsioon annavad informatsiooni emotsiooni meeldivuse/ebameeldivuse kohta
4. Ajukuvamismeetodid

25. Emotsioonide väljendumine
Darwin- emotsioonide näoväljendused ja füsioloogilised reaktsioonid on evolutsioonilise päritoluga
Emotsioonide väljendumises osalevad miimilised lihased
Uurimused pimedate lastega –
baasemotsioonide näoväljendused
ei saa olla õpitud!
Hiljem mõjutavad väljendusi õpitud
kultuurireeglid

26. Emotsioonide väljendumine Psühhofüsioloogilised väljendused
Muutused:
Südame- veresoonkonna töös
Hingamises
Seedeelundkonna töös
Sise- ja välisnõrenäärmete töös.

27. Valedetektor
Valedetektor näitab , et inimene erutub, kuid ei näita, miks ta erutub
Ei saa otsustada üheselt, kas inimene räägib tõtt või valetab

28. Emotsioonide väljendumine- sõnaline väljendamine
teatud emotsioone kirjeldavad sõnad on olemas kõigis keeltes- emotsiooniväljendused on üldinimlikuks suhtlusvahendiks
Emotsioonide intensiivsus ja seda väljendavad sõnad on individuaalsed.
Emotsioonide juures võib eristada üldisi, kõigile rahvustele omaseid ja kultuurispetsiifilisi aspekte
Positiivseid emotsioone kirjeldavaid sõnu on keeltes vähem, kuid neid kasutatakse sagedamini, negatiivseid sõnu rohkem- seotud evolutsioonilise päritoluga

29. Baasemotsioonid e põhiemotsioonid
Kõik inimeste emotsioonid on taandatavad teatavatel lõplikule arvule põhi-ehk baasemotsioonidele
Ülejäänud on nende põhiemotsioonide alamkategooriad ( Jaak Panksepp, Paul Ekman)
nt kimbatus kuulub hirmu kategooriasse või koosnevad mitme põhiemotsiooni komponentidest nt armukadedus kui hirmu, viha ja kurbuse segu
Põhiemotsioonid- emotsioonid, mis on omased enamikule inimestest olenemata kultuurist

30. Baasemotsioonid e põhiemotsioonid
Miks võib oletada baasemotsioonide olemasolu?
kindel arv spetsiifilisi emotsioonide ajumehhanisme ( Jaak Panksepp)
teatud emotsioonide näoväljendused on äratuntavad erinevates kultuurides( Paul Ekman; Carroll Izard)

31. Baasemotsioonid e põhiemotsioonid
Eristatakse 6 põhiemotsiooni:
Hirm
Viha
Vastikus
Kurbus
Rõõm (õnnelikkus)
Üllatus
Paul Ekman

32. 2 1 3 4 5 6

33. Baasemotsioonid
Viha
raev, vimm, ärritus, nördimus, meelehärm, kibestumus, vaenulikkus, meelepaha, ärrituvus, vägivaldus
Hirm
ärevus, kartus, närvilisus, mure, jahmatus, halb eelaimus, ettevaatlikus, kõhklus, ärrituvus, õudus, ehmatus, paanika
Rõõm, Armastus
Õnnetunne, nauding, lõbusus, õnn, rõõm, kergendus, rahulolu, õndsus, uhkus, erutus, võlutus, rahuldus, eufooria
tunnustus, sõbralikkus, usaldus, headus, poolehoid, kiindumus, imetlemine

34. Baasemotsioonid imestus, šokk, hämmastus
Üllatus
imestus, šokk, hämmastus
Vastikus
põlgus, põlastus, halvakspanu, jälestus, vastumeelsus, ebameeldivuse tunne, ärritus
Kurbus
murelikkus, kurvastus, rõõmutus, süngus, melanhoolsus, enesehaletsus, üksildus, nukrus, meeleheide, depressioon, Häbisüütunne, kohmetus, süümepiin, alandus, kahetsus

35. Kultuuridevahelised erinevused
􀂄 Emotsioonide tähendus ja hinnang on eri kultuurides sõltuv ühiskonna kesksetest väärtustest
individualistlikud vs kollektivistlikud kultuurid on erinevad
USA – isiklikud saavutused ja edukus, individuaalne õnn ja rahulolu
Vahemeremaad, Aasia – au, suhted ja see, mida teised sinust arvavad
Naeratus ameeriklastele - isikliku eduga, hindudele- seotuse ja sõbralikkusega
Enim on kultuurist mõjutatud nn sotsiaalsed emotsioonid
(uhkus, häbi, süü, kadedus, armukadedus) – tekivad lastel
arengu käigus, koos mina-pildi kujunemisega

36. Kultuuridevahelised erinevused
Individualistlikes kultuurides on näoväljenduste tundmine parem kui kollektivistlikes ühiskondades
Negatiivsete emotsioonide väljendamine võib rikkuda suhteid ja grupi terviklikkust (jaapanlased näitavad viha võõra grupi liikmetele, ameeriklased omadele)
Väljenduskäitumine – positiivsete emotsioonide väljendamine võib kollektivistlikes kultuurides olla ebakohane, kuna see võib solvata teiste tundeid (kes pole nii rõõmsad)
Emotsioonide näitamine sümbolite ja rituaalide abil, need on osa väljendusreeglitest
Erinevused ka ajalises plaanis – nt enne 20.sajandi II poolt peeti Euroopas avalikult naermist labaseks ja enesekontrolli puudumise näitajaks.

37. Emotsioonide väljendumine

38. Baasemotsioonid

39. Baasemotsioonid

40. Baasemotsioonid
Test

41. Baasemotsioonid

42. Baasemotsioonid

44. Mis on “Emotsionaalne intelligentsus”?
Võime ära tunda teiste emotsioone
Võime ära tunda iseenda emotsioone
Võime reguleerida, juhtida iseenda emotsioone
Suhete hoidmine ja juhtimine- suhtekorraldus

45. Emotsionaalne intelligentsus
Daniel Coleman
Populaarteaduslik raamat “Emotional intelligence” (1996)
Golemani raamatu järgi algasidki emotsionaalse kirjaoskamatuse likvideerimise kursused.

46. Kirjandus

47. Emotsionaalsed seisundid
Emotsiooni tekkekiiruse, tugevuse ja kestuse alusel:
Meeleolu
Afekt
Kirg
Frustratsioon
Ärevus
Stress

48. Emotsioonid ja füüsiline heaolu
Erinevaid seoseid:
Emotsioon kui haiguse põhjus
Emotsioon kui haiguse tagajärg
Emotsioon kui haiguse prognoosi mõjutaja

49. Emotsioonid ja füüsiline heaolu
Emotsioon kui haiguse tagajärg -
Meeleolu langus viirushaiguste puhul -
immuunsüsteem elimineerib organismi
käitumusliku süsteemi tugevad vastused,
kuna haiguse ajal toimub võitlus somaatiliste
ressursside pärast (selleks, et organism saaks
paraneda, surutakse alla tugevad
käitumisilmingud, motivatsioon, meeleolu).

50. Emotsioonid ja füüsiline heaolu
Emotsioon haiguse prognoosi mõjutajana –
sotsiaalse toetuse olemasolust tingitud positiivsed emotsioonid või negatiivsete väljendamise võimalus kõigi haiguste puhul parema prognoosi ennustaja

51. Emotsioonid ja psühholoogiline heaolu
Üldiselt eelistatum rõõmus meeleolu, kuid – siis tihti välditakse suuri riske, kuna need võiksid meeleolu langetada
Erinevad emotsioonid seotud erinevate
infotöötlusstiilidega:
Rõõmus meeleolu - loomingulisus, innovatiivsus
Tõsisem meeleolu - detailsem, loogilisem
mõtlemine, tähelepanu keskendatus

52. Emotsioonid ja psühholoogiline heaolu
“Mäletsemine”, nämmutamine (rumination)–
passiivselt ja korduvalt tegeldakse mõtetes oma
halva tujuga (eriti selle põhjustega)
Emotsioonide avaldamine (disclosure) –probleemidest ja traumadest rääkimine, nende lahtikirjutamine (ka anonüümne)
Kumb on efektiivsem viis oma halvast tujust lahti saamiseks?

53. Emotsioonid ja psühholoogiline heaolu
Verbaliseerimine aitab korrastada ning ümberstruktureerida mõtteid ja tundeid, sündmusele tähendust leida – “kognitiivne
kodukoristamine”
Aga – negatiivsete emotsioonide teistega jagamine ei tähenda iseenesest, et need ära kaoksid...
“Nämmutamine” (rumination)– palju tähelepanu ei tähenda selgust oma emotsioonides

54. Emotsioonid ja psühholoogiline heaolu
Toimetulekustrateegiad – kas kasutada
probleemile orienteeritud või emotsioonile
orienteeritud strateegiat?
Halvas tujus olles teha midagi meeldivat
Kuid: ei tähenda negatiivsete emotsioonide
mahasurumist

55. Emotsioonid ja psühholoogiline heaolu
Daniel Wegner ja “iroonilised protsessid” –kui püütakse mingeid mõtteid või tundeid maha suruda, siis esmalt on ju vaja nad selleks üles leida
Enesetundmine

57. Kasutatud allikad
J.Uljas, T.Rumberg. Psühholoogia gümnaasiumile. Koolibri,
Allik, J. jt. Psühholoogia gümnaasiumile.TÜ Kirjastus, 2002.
K.Konstabel. Emotsioonide psühholoogia. Loengumaterjalid. 2007
M.Paaver.Emotsioonid. Loengumaterjalid
Uurimus eestlaste emotsioonisõnavarast

58. Kirjandust http://www.sotsioloogia.ee/vana/esso3/4/elina_tolmats2.htm
Teste