1. VERERINGE JA SÜDA
Koostas Kersti Veskimets

2. Vereringe tagab kõigi ainete liikumise kehas
(too näiteid!) ja õige temperatuuri (ühtlustab).
Arterid – südamest
Veenid – südamesse (klapid)
Kapillaarid – neis toimub gaasi- ja ainevahetus
Kas teadsite, et ...
...kehas on üle kilomeetri veresooni?
...kogu veri kehas läbib südame minuti jooksul?
...punane luuüdi loob sekundis umbes 2,5 miljonit uut punast vereliblet? Seda on umbes sama palju, kui maks ja põrn hävitada jõuavad.

3. Võrdle veeni ja arteri ehitust!

4. Veenilaiendid tekivad istuva või paigalseisva eluviisiga inimestel
Veenilaiendid tekivad istuva või paigalseisva eluviisiga inimestel. Miks? Rolli mängib ka pärilik eelsoodumus. Mis aitab verel jalgadest üles liikuda?

5. Süda töötab lakkamatult
Süda töötab lakkamatult. Südame parem pool pumpab väiksesse (kopsu) vereringesse, vasak pool suurde vereringesse.
Puhkeolekus lööb umbes 70 korda minutis, 70 ml korraga.
See on südame löögimaht.
Minutimaht on umbes 5 liitrit.
Koormuse ajal kõik muutub ...
Treenitud südame löögimaht võib olla 140 ml.

6. Südame läbilõige ja vere liikumine
Aort
Kopsuarter
Ülemine
õõnesveen
Parem kopsuarter
Vasakud kopsuveenid
Paremad kopsuveenid
Klapp
Vasak vatsake
Klapp
Alumine õõnesveen
Parem vatsake
Vahesein

7. Rõhkude erinevused panevad vere ringlema
Madal
rõhk
Kõrge rõhk
Madalaim
rõhk
Kõrgeim
rõhk
Kapillaarides on rõhk neli korda väiksem kui suurtes arterites

8. Vererõhk tõuseb pisut vanusega.
Vererõhu mõõtmisel saadakse kaks arvu: suurem on süstoolne ja väiksem diastoolne rõhk (mm/Hg).
Normaalne on 120/70 mm/Hg.
Vererõhk tõuseb pisut vanusega.
Liigne sool, alkohol, ülekaal, vähene liikumine, stress tõstavad rõhku.

9. Süda töötab põhimõttel "Kas kõik või mitte midagi"
Reguleerib parema koja ülaosas
väike lihasrühm - siinussõlm.
Kokkutõmme on süstol,
puhkefaas - diastol.
Südame tööd kiirendavad:
1. Adrenaliin
2. Jäsemete liigutamine
3. CO2 tõus

10. Miks meil korraldatakse südamenädalaid, südamepäevi?
Eestlaste keskmine eluiga on meestel ainult 63 aastat ja naistel …?
Täiskasvanud inimene Eestis elab tervena keskmiselt ainult 20 aastat!
Eestlaste liiga varase surma peamine põhjus on südame-veresoonkonna haigused.
Miks meil on neid haigusi nii palju?
100 aastat tagasi neid haigusi ei olnud!
Kas meie geenid on muutunud?

11. Millised ohud?

12. Mis neis toitudes on halba?

13. Kolesterooli (põhjustab ateroskleroosi) sisaldavad eriti palju loomsed rasvad:
Veresoonte seintele ladestub kolesterool eriti hästi nikotiini toimel!

14. Süda on laienenud.
Veresooned “lupjunud”
Sooltoru on täis
jääkaineid (mustad).
Põlved moondunud ja valutavad.

15. Millal me märkame, et süda on haige?
Liiga hilja!
Igasugune liikumine on tähtis, peaasi, et seda tehtaks iga päev ja mitu tundi.
Vahetunnis istumine ja lamamine?
Kehalise kasvatuse tund?
Koolitulek?
Sport, matkad, igasugune aktiivne puhkus.

16. Südame tervis

17. Südamelihast toidab pärgarter
Südamelihast toidab pärgarter. Kui pärgarter on ateroskleroosis, siis tekib ummistus ja osa südamest seiskub.

18. Südame atakk - infarkt
Väga põhjalik animatsioon ateroskleroosi tekkest

19. Balloonitehnikaga saab ummistuse avada

20. 100 aastat tagasi olid südamehaigused vaid rikastel, kes sõid palju rasva ja suhkrut.
40% meestest ja 20% naistest sureb tänapäeval südamehaigustesse.
Tansaanias ja Keenias avastati esimesed südamehaiguste juhud 1960-ndatel...
Suhkru tarbimine algas 16.sajandil.

21. Lümfisoonestik eemaldab kudedest vedeliku
Arteritest hargnevatest kapillaaridest imbub vereplasmat kudedesse ja moodustub koevedelik.
Suurem osa sellest vedelikust naaseb veeni kapillaaridesse ja ülejäänu koguneb lümfina lümfisoontesse.
Lümfisoone seintes on rakud hõredamalt ja neist mahuvad läbi ka valgumolekulid.
Lümf liigub tänu lihastele, ka nende soontes on klapid.
Südame lähedal rangluualuses veenis seguneb lümf verega.
Lümfisõlmedes on lümfotsüüdid.
Lümfiga liiguvad rasvad

22. Rohelised on lümfisooned
Lümfiringe
Rohelised on lümfisooned

23. Allikad
"Bioloogia gümnaasiumile" 3. osa, A. Tenhunen jt. 2008, kirjastus Avita
"Bioloogia gümnaasiumile" II osa 3. kursus, M. Viikmaa, U. Tartes, 2008, kirjastus Eesti Loodusfoto