1. Läänemere areng ja rannatüübid

2. Rannik ja rand
Rannik on maismaa ja mere kokkupuuteala, mille piires on kujunenud meretekkelised pinnavormid.
Rand on maismaa osa rannikul, mis jääb lainetuse tegevuse piirkonda.

3. Rannik

4. Järsakrannik ja laugrannik
Järskrannik on järsult sügavneva merepõhjaga rannik.
Järskranniku näiteks on fjordrannik.
Laugrannik on lauge reljeefiga rannik. Kogu Eesti rannik on laugrannik.
Laugrannik jaguneb järsakrannaks ja lauskrannaks.

5. Rannatüüpide jagunemine

6. Järsakrand
Järsakrand kujuneb kohas, kus meri randa murrutab

7. Pankrannad
Aluspõhja settekivimite paljandumispiirkondades ajapikku kulutatud kõrged püstloodsete seintega rannad

8. Panga pank
Osmussaare

9. Møns’i klint

10. Astangrand
Pudedatesse kvaternaari setetesse murrutatud rand, mis on reeglina pankadest madalamad ja laugemad ning enamasti kaetud rusukaldega.

11. Tareste astangrand

12. Lauskrand Lauskrand on madal.
Lauskrannale on iseloomulikud väikesed suhteliste kõrguste vahed, settematerjal on tavaliselt rannal ühtlaselt laiali jaotunud.
Lauskrannal esineb nii kuhje- kui ka kulutusvorme.

13. Paerannad
Rannal paljanduvad lubjakivid on tugevasti karstunud

14. Vilsandi saar (karrid)

15. Moreenrannad
Kivide ja suurte rändrahnude rohkus, mida lained on tuhandete aastate jooksul töödelnud

16. Moreenrand

17. Liiva- ja kliburannad
Kujunevad lainetusele avatud rannalõikudel, kus tormilainetus paiskab rannale paeklibu ja kruusa või liiva.

18. Liivarand

19. Kliburand

20. Möllirannad
Lainetuse eest varjatud madalates lahesoppides osaliselt mudaga kaetud savisetted
Sageli levivad seal ulatuslikud rannaroostikud

21. Roostik

22. Maasäär ja laguun
Seal, kus maakerge on ammu lakanud, kuid ka vajumist kuigivõrd ei esine või on see aeglane, kujuneb liivarannik maasäärte ja laguunidega.

23. Kura maasäär

24. Läänemere rannikutüübid

25. Läänemere areng Balti jääpaisjärv Joldiameri Antsülusjärv
Litoriinameri
Limneameri

26. Luited Sakala kõrgustikul