1. Global Competitiveness Report 2001-2002
MAJANDUSE ABC A-1. RIIKIDE KONKURENTSIVÕIME
(WSI.COM)
The 2002 Index of Economic Freedom
Gerald P. O’Driscoll, Jr., Kim R. Holmes & Mary Anastasia O'Grady
Global Competitiveness Report 1
ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

2. The 2002 Index of Economic Freedom
MAJANDUSE ABC A-1. RIIKIDE KONKURENTSIVÕIME
(WSI.COM)
The 2002 Index of Economic Freedom
Gerald P. O’Driscoll, Jr., Kim R. Holmes & Mary Anastasia O'Grady
Indeksi koostamise idee pärineb 80ndate lõpust. Kriteeriumid aastast 1994.
Tegemist on majanduskasvu mõjutavate tegurite teoreetilise analüüsiga.
Kuigi majandusliku edenemise kohta on mitmeid erinevaid teooriaid, on
autorite range sisukoht –
majanduslikult vabad riigid omavad suuremat pikaajalise kasvu potentsiaali
The 2003 Index of Economic Freedom
Mida kõrgem score, seda
suurem on valitsuse sekku-
mise määr ja seda vähem
majanduslikku vabadust.
Eesti Läti Leedu
______________________________________________________________________________
1995 – 2,40 N/A N/A
1996 – 2,50 3,05 3,45
1997 – 2,50 2,95 3,10
1998 – 2,30 2,85 3,00
1999 – 2,35 2,75 3,05
2000 – 2,20 2,65 2,90
2001 – 2,05(14) 2,65(46) 2,55(42)
2002 – 1,80 (4) 2,50(38) 2,35(29)
2003 – 1,80 (6) 4,45(33) 2,35(29)
161 riiki
50 kriteeriumi
(10 gruppi)
Vabad: alla 1.95
Peamiselt vabad:
Peam. mittevabad:
Surutud: üle 4.00
1. Kaubanduspoliitika (1) (1) (1)
2. Eelarveline koormus (3,5) (3,5) (3,5)
maksukoormus (2) (2) (2)
val. kulud (5) (5) (5)
3. Valitsuse sekkumise määr (2) (2) (2)
4. Rahapoliitika (2) (3) (2)
5. Välisinvesteeringud (1) (1) (1)
6. Pangandus ja finantsturg (1) (2) (1)
7. Palgad ja hinnad (1) (2) (1)
8. Omandiõigused (2) (2) (2)
9. Regulatsioon (2) (2) (2)
10. Must turg (2,5) (2) (2,5) + + + – 2
ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

3. Kriteeriumid: 3 1. Kaubanduspoliitika: a) keskmine tariifide määr
MAJANDUSE ABC A-1. RIIKIDE KONKURENTSIVÕIME
WSI.COM (
Kriteeriumid:
1. Kaubanduspoliitika:
a) keskmine tariifide määr
b) mitte-tariifi barjäärid
c) tollikorruptsioon
2. Valitsuse EA-koormus:
a) max. tulumaksu määr
b) keskmise maksumaksja maksumäär
c) max. ettevõtete maksumäär
d) valitsuse kulutused
3. Valitsuse sekkumine majandusse:
a) valitsuse tarbimine - % SKT’st
b) valituse omandus ettevõtetes
c) valitsuse tulud riigiettevõtetest ja valitsuse varad
d) valitsuse osa toodangus
4. Rahapoliitika:
a) keskmine inflatsiooni määr
5. Kapitalivood ja välisinvesteeringud:
a) välisinvesteeringute kood
b) piirangud välisomandusele ettevõtluses
c) väliskapitali õigus omandada maad
d) välis- ja koduse kapitali võrdne kohtlemine seaduse silmis
e) piirangud tulude väljaviimisele
f) kohaliku finantskapitali saadavus välisettevõtetele
6. Pangandus ja finantsid:
a) riigi osalus panganduses
b) piirangud välispankadele sisenemiseks
c) valitsuse surve krediidipoliitikale
d) valitsuse regulatsioon
e) vabadus pakkuda erinevaid finants- ja kindlustusteenuseid 3
ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

4. Kriteeriumid: 4 7. Hinnad ja palgad: a) miinimumpalga seadused
MAJANDUSE ABC A-1. RIIKIDE KONKURENTSIVÕIME
WSI.COM (
Kriteeriumid:
7. Hinnad ja palgad:
a) miinimumpalga seadused
b) valitsuse sekkumine hinnapoliitikasse
c) ettevõtete subsideerimine valitsuse poolt
8. Omandiõigused:
a) õigussüsteemi sõltumatus valitsusest
b) välisarbitraazhi lubatavus
c) riigistamine
d) õigussüsteemi korrumpeerumine
e) õiguslahendite viibimine
f) eraomandi kaitstus
9. Regulatsioon:
a) litsentsipiirangud ettevõtetele
b) litsentside saamise lihtsus
c) bürokraatia korrumpeerumine
d) tööseadusandluses sisalduvad piirangud
e) tarbija ohutuse, keskkonna ja tööohutuse alased regulats-d
f) ettevõtete reguleerimine
10. Must turg:
a) salakaubandus (smuggling)
b) omandiõiguste kaitstus, piraatlus
c) põllum.toodete pakkumine mustal turul
d) tööstustoodete pakkumine mustal turul
e) teenuste pakkumine mustal turul
f) transporditeenuste pakkumine mustal turul
g) must tööturg 4
ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

5. Maailma arengutendentsid:
MAJANDUSE ABC A-1. RIIKIDE KONKURENTSIVÕIME
WSI.COM (
Majanduslik vabadus ja SKT/el. kohta
Maailma arengutendentsid:
74 riiki on muutunud vabamaks,
49 vähem vabaks,
32 riiki on jäänud samale tasemele.
156 järjestatud riigist:
15 on “vabad”
56 on “peamiselt vabad”
74 on “peamiselt mittevabad”
11 “surutud” (repressed)
Top-10’st:
6 asuvad Põhja-Ameerikas või Euroopas
4 Aasias
Enamus surutuid asub
Lõuna-Sahaaras Aafrikas
Aasia-Vaikse Ookeani piirkonnas
2003 suurimad edenejad:
Horvaatia – Sloveenia – Island
26 855
1999 OVP $
12 569
3 229
3 582
Vabad
Peamiselt
Peam.
Surutud
vabad
mittevabad
* 10 vaatluse all olnud tegurist mõjutas edenemist vabaduse suunas kõige
rohkem rahapoliitika (38 riigis).
* EA-koormus muutus suuremaks 26 riigis ja kergemaks 18’s.
* Valitsuse sekkumise määr kasvas 27’s ja kahanes 14’s riigis.
* Must turg edenes enim Põhja-Ameerikas ja Euroopas (17 riiki sai halvema
hinde).
* Jätkus eelmise aasta trend omandiõiguste halvenemise suunas: 22 riiki
halvenes ja vaid 2 paranes.
Üldtendents:
vabamates riikides tulu elaniku kohta kasvab; mittevabade riikide (üle 50%)
elanikud teenivad u. 1/3 vabade riikide elanikega võrreldes /vt. Joonis/
vabadus teeb elu rikkamaks 5
ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

6. Põhja-Ameerika ja Euroopa
MAJANDUSE ABC A-1. RIIKIDE KONKURENTSIVÕIME
WSI.COM (
Põhja-Ameerika ja Euroopa
Maailma kõige vabam piirkond (6 top-10’st)
See tõestab Ronald Reagani ja Margaret Thatcheri revolutsiooni mõjude
edasikestmist: vabaturu domineerimine valitsuse domineerimise asemel.
Reformide edukus:
Iirimaal, Eestis, Suurbritannias, Hispaanias ja põhja-riikides.
Iseloomulikud jooned:
* deregulatsioon
* privatiseerimine
* madalad maksud
Valitsused on taibanud, et üleregulatsioon pidurdab investeeringuid ja
kasvu. Iirimaal, kus veel natuke aega tagasi olid ühed kõrgemad ettevõtete
maksumäärad – nüüd on ühed madalamad maailmas. Tulemus: alates
1980 on Iirimaa kasv olnud 80%.
Siiski püüavad paljud valitsused hoida kinni suure heaolumajanduse mu-
delist ja seda oma kodanike vabaduse arvel.
Näiteks Prantsusmaa: index halvenes, kuna valitsuse sekkumise määr ma-
jandusse kasvas. Prantsusmaal “golden share” reegel – annab valitsusele
vetoõiguse võtmefirmades strateegiliste otsuste osas.
Holland: nii madal tööpuuduse tase, et peab sisse importima tööjõudu. Sa-
mal ajal on 10% elanikkonnast kuulutatud “disabled” – need saavad ¾
viimasest palgast.
Iirimaa index siiski on 0.15 halvem tänu mustale turule ja rahapoliitikale.
Inflatsioon oli 1999 – 1.64%, aastal 2000 – 5,56%. Siiski on Iirimaa edene-
Mine olnud 90ndatelkõige kiirem OECD riikide hulgas.
USA ja Suurbritannia on veidi taganenud (must turg); Kanada edenes tänu
valitsuse EA-koormuse kahanemisele.
Külma sõja edukas lõpp võimaldab mitmetel endistel sots.riikidel edeneda.
10 kiireima edeneja hulgas on neid 3: sh Leedu ja Läti. Siiski on Balti riiki-
dest näidanud enim majanduslikku vabadust Eesti (kogu maailma mastaa-
bis). Eesti ei ole mitte lihtsalt “vaba” vaid maailma üks vabamaid majandu-
si.
Samuti on vabamaks muutunud Skandinaavia riigid. 6
ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

7. The 2003 Index of Economic Freedom
MAJANDUSE ABC A-1. RIIKIDE KONKURENTSIVÕIME
1. H-Kong 1. H-Kong 1. H-Kong 1. H-Kong
2. Singapur 2. Singapur 2. Singapur 2. Simgapur
3. Uus-Mer. 3. Iirimaa 3. Uus-Mer. 3. Lux.
4. Bahrein 4. Uus-Mer. 4. EESTI 3. Uus-Mer.
4. Lux. 5. Lux. 4. Iirimaa 5. Iirimaa
4. USA 5. USA 4. Lux. 6. Taani
7. Iirimaa 7. Suurbr. 4. Holland 6. EESTI
8. Austraalia 8. Holland 4. USA 6. USA
8. Shveits 9. Austraalia 9. Austraalia 9. Austraalia
8. Suurbr. 9. Bahrein 9. Tshiili 9. Suurbr.
11. Kanada 9. Shveits 9. Suurbr Soome
11. Tshiili 12. Salvador 12. Taani 11. Island
11. Salvador 13. Tshiili 12. Shveits 11. Holland
11. Taivan 14. Austria 14. Soome 11. Rootsi
15. Austria 14. Kanada 15. Bahrein 15. Shveits
15. Holland 14. Taani 15. Kanada 16. Bahrein
17. Argentiina 14. EESTI 17. Bahama 16. Tshiili
17. Belgia 14. Jaapan 17. Salvador 18. Kanada
19. Island 14. ÜAE 17. Rootsi 19. Austria
19. Jaapan 20. Belgia 20. Austria 19. Belgia
19. ÜAE 20. Saksamaa 20. Belgia 19. Saksam.
22. Bahama 20. Taivan 20. Saksamaa 22. Bahama
22. Tshehhi V 23. Bahama 23. Küpros 22. Küpros
22. EESTI 23. Küpros 23. Island 24. Barbad.
22. Soome 23. Soome 23. ÜAE 24. ÜAE
22. Saksamaa 23. Island 26. Barbados 26. Salvador
27. Taani 27. Tshehhi V 26. Portugal 27. Norra
28. Itaalia 27. Tai 26. Hispaania 27. Taivan
28. Norra 29. Argentiina 29. Itaalia 29. Itaalia
28. Portugal 29. L-Korea 29. LEEDU 29. LEEDU
31. Rootsi 29. Rootsi 29. Taivan 29. Hisp.
32. Tshehhi 32. Portugal
32. Ungari 33. Iisrael
32. Tai 33. LÄTI
35. Jaapan ……
35. Norra 35. Jaapan
35. Tin&Tobago
44. LÄTI 42. LEEDU 38. LÄTI 40. Prants.
…… …..
61. LEEDU 46. LÄTI 45. Prantsusm. 44. Ungari
68. Argent.
The 2003 Index of Economic Freedom 7
ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

8. Global Free Trade Association Global Free Trade Association 8 2002
MAJANDUSE ABC A-1. RIIKIDE KONKURENTSIVÕIME
2002
2003
Global
Free Trade
Association
Qualifying Countries
Global
Free Trade
Association
Qualifying Countries
Liikmelisuse
kriteeriumid:
1. Vabakaubandus
2. Investeeringute vabadus
3. Äritegevuse vabadus
(madal regulatsioon)
4. Omandi kaitstus
1. Austraalia
2. Tshiili
3. Taani
4. EESTI
5. Soome
6. H-Kong
7. Island
8. Iirimaa
9. Lux.
10. Uus-Mer.
11. Singapur
12. Suurbr.
13. USA
1. Austraalia
2. Botsvaana
3. Taani
4. EESTI
5. Soome
6. H-Kong
7. Island
8. Iirimaa
9. Lux.
10. Uus-Mer.
11. Singapur
12. Suurbr.
13. USA
Next in line
Next in line
1. Austria
2. Bahrein
3. Belgia
4. Kanada
5. Küpros
6. Tshehhi
7. Salvador
8. Saksamaa
9. Ungari
10. Iisrael
11. Itaalia
12. Holland
13. Poola
14. Portugal
15. Hispaania
16. Rootsi
17. Shveits
18. Tai
19. ÜAE
1. Austria
2. Bahrein
3. Belgia
4. Kanada
5. Tshiili
6. Küpros
7. Salvador
8. Saksamaa
9. Iisrael
10. Itaalia
11. Holland
12. Portugal
13. Hispaania
14. Rootsi
15. Shveits 8
ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

9. 9 SKT/el–PPP(1999$) MAJANDUSE ABC 19A-1. RIIKIDE KONKURENTSIVÕIME
H-Kong (1)
Singapur (2)
Uus-Meremaa (3)
Eesti (4)
Iirimaa (4)
Luxemburg (4)
Holland (4)
USA (4)
Austraalia (9)
Tshiili (9)
Suurbr. (9)
Taani (12)
Shveits (12)
Soome (14)
Bahrein (15)
Kanada (15)
Bahama (17)
Salvador (17)
Rootsi (17)
Austria (20)
Belgia (20)
Saksamaa (20)
Küpros (23)
Island (23)
AÜE (23)
Barbados (26)
Portugal (26)
Hispaania (26)
Itaalia (29)
Leedu (29)
Taivan (29)
Tshehhi (32)
Ungari (32)
Tai (32)
Jaapan (35)
Norra (35)
Trin&Tobago (35)
Läti (38)
Prantsusmaa (45)
Venemaa (131)
5000
10000
15000
20000
25000
30000
35000
40000 9
ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

10. 49 riiki; 286 kriteeriumi Tulemuste lühikokkuvõte:
MAJANDUSE ABC A-1. RIIKIDE KONKURENTSIVÕIME
55 a.
Top 5 hulgas
49 riiki; 286 kriteeriumi
Tulemuste lühikokkuvõte:
1. USA on ikka esimene peale 10-aastast kasvu ja tempo aeglustumist;
2. Singapur II ja H-Kong VI koos muljetavaldava kasvuga (u. 19%);
3. Top-10 hulgas 6 Euroopa riiki: Soome III, Lux. IV, Holl. V, Iiiri VII,
Rootsi VIII, Šveits X;
4. Suurtest Eur. riikidest on Saksamaa ees – XII, Suurbr. 19, Hisp. 23,
Prantsusmaa 25, Itaalia 32;
5. Jaapan (26) kannatab edasi; Korea (28), Malaisia (29), Hiina (33), Tai (38)
panevad langusele paremini vastu, aga siiski langevad;
6. Tšiili (24), Brasiilia (31) ja Mehhiko (36) juhivad Kesk- ja Ladina-Am’s.
Märkimist väärivad arengutendentsid:
1. Kui aasta 2000 oli tormaka kasvu, siis 2001 kasvu aeglustumise aasta;
2. USA ja Jaapan, kes esindavad 46% maailma majandusest - kannatasid
mõlemad languse all, mis mõjutab kogu maailma;
3. Massilised investeeringud tehnoloogilisse infrastruktuuri 2000 on säili-
tanud konkurentsivõime USA’s, Aasias ja Põhja-Euroopas;
4. Plahvatus aktsiaturgudel (mai’2000 – väärtus mljrd.$) pakkus
odavat kapitali;
5. IT ja telekommunikatsiooni sektor kannatab turu jahtumisest ja uute
tehnoloogiate juurutamise hilinemisest;
6. Tehnolooogia sektoris ekspordist suuresti sõltuvad Aasia riigid võivad
kannatada saada 2001;
7. 9 kuuga on aktsiaturgude väärtus kahanenud mljrd.$ jättes paljud
ettevõtted ilma fondidest;
8. Euro on kaotanud 15,6% oma väärtusest $ vastu. Euroopas import-inf-
latsiooni oht;
9. Energiast sõltuvad riigid (Norra, Venemaa) on kasvatanud tulusid;
10. Kasv sõltub üha enam intellektuaalsest võimust. Konkurents ajude
pärast on teravnemas. 10
ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

11. The 2001 World Competitiveness Overall Scoreboard
MAJANDUSE ABC A-1. RIIKIDE KONKURENTSIVÕIME
The 2001 World Competitiveness Overall Scoreboard
Top 16
Middle 16
score
USA
Singap
Soome
Lux
Holland
H-Kong 79,
Iirimaa 79,
Rootsi 77,
Kanada 76,
Šveits 76,
Austrl. 75,
Saksam. 74,
Island 73,
Austria 72,
Taani 71,
Iisrael 67,
score
Belgia 66,
Taivan 64,
Suurbr. 64,
Norra 63,
U-Mer. 61,
EESTI 60,
Hisp. 60,
Tšiili 59,
Prants. 59,
Jaapan 57,
Ungari 55,
Korea 51,
Malais. 50,
Kreeka 49,
Bras. 49,
Itaalia 49,
Up and coming
Score 2001
Hiina 49,
Portugal 48,
Tšehhi 46,
Mehhiko 43,
Slovak ,
Tai 42,
Slov. 42,
Filip. 40,
Score 2001
India 40,
Argent. 37,
Türgi 35,
Venem. 34,
Kolumb. 32,
Poola 32,
Venets. 30,
Indon. 28, 11
ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

12. World Competitiveness
MAJANDUSE ABC A-1. RIIKIDE KONKURENTSIVÕIME
STEPHEN GARELLI
IMD
World Competitiveness
Yearbook 2001
Why do Nations Compete?
Lühidalt: selleks, et tõsta elatustaset. Parim viis mõõta – SKT el. Kohta
(kohandatuna OVP järgi). Kahjuks ei sisalda SKT paljusid asju, mida inime-
sed peavad oma elustandardi osaks: keskkond, isiklik julgeolek jne.
Kaasajal arvatakse üha enam, et jooksva kasvu eesmärgid peavad sisalda-
ma ka selle mõju tulevastele generatsioonidele. OECD ametlik kasvu defi-
nitsioon:
“määr, millega riik võib vaba ja õiglase konkurentsi tingimustes toota
maaIlmaturul konkurentsivõimelisi kaupu ja teenuseid säilitades ja
kasvatades samal ajal oma inimeste reaaltulu pikaajalises perspek-
tiivis”.
Majanduste avatus on otseses seoses konkurentsivõimelisuse ja elatus-
tasemega. Miks riigid siiski soostusid avanema. Vastus peitub SD’s. Juba
Keynes tõestas, et languse põhjuseks 30ndate alguses oli asjaolu, et ena-
mus riike kasutas protektsionismi. Bretton Woods’i üks eesmärke oli libe-
raliseerida maailmakaubandus.
Kaasajal on WTO liikmete tariifid keskmiselt alla 4%. OECD on oma loomi-
sest alates sõdinud kapitali, kaupade ja teenuste vaba liikumise eest.
Ettevõtted konkureerivad kapitali pärast – väliste otseinvesteeringute täht-
sus.
Konkurentsivõimelisus nõuab siiski majanduslike imperatiivide balanssee-
ritust sotsiaalsete väärtustega, mis tulenevad riigi ajaloost, väärtussüstee-
midest ja traditsioonidest. The “Cube” theory. 12
ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

13. World Competitiveness
MAJANDUSE ABC A-1. RIIKIDE KONKURENTSIVÕIME
STEPHEN GARELLI
IMD
World Competitiveness
Yearbook 2001
Why do Nations Compete?
Kas ikka riigid konkureerivad? Kas mitte ettevõtted ei ole need, kellest ole-
neb konkurentsivõime? Viimased 30 a. on valitsuste majanduslik vastutus
oluliselt suurenenud Maksupoliitika ja subsiidiumid väliskapitalile.
Parimal moel paistab rahvaste konkurents silma võitluses ajude pärast
(hariduse ja know-how valdkonnas). Määravaks osutud riigi võime luua
efektiivne haridussüsteem ja parandada tööjõu oskuste taset. Selles vald-
konnas paistavad silma Ida-Aasia riigid.
Ajalooline perspektiiv:
Klassikalised majandusteadlased mõõtsid konkurentsivõimet tootlike te-
gurite statistika alusel (maa, töö, kapital). Rikardo kuulus suhtelise eelis-
seisundi teooria oli katse seletada konkurentsivõimet. Hiljem on majan-
dusteadlased aru saanud, et konkurentsivõime ei olene vaid tootmisest.
Miks näiteks ei toimunud Tangide dünastia Hiinas (7. saj. e. kr.) industri-
aalset revolutsiooni, kuigi selle tehnoloogiline tase (paberraha, nafta, teras)
oli üle Suurbritannia 18. saj. taseme. Vastuse andsid Marx ja Engels, kes
tõestasid, et määravaks on riigi sotsio-ökonoomiline keskkond. Hiina oli
suletud süsteem; Inglismaal oli olemas dünaamiline klass – kodanlus, kes
püüdis teha raha.
20. saj. teadlased on seisukohti täiendanud. Schumpeter juhtis tähelepanu
ettevõtluse rollile. Robert Solow (MIT) uuris USA kasvu tegureid
ning avastas tehnoloogilise innovatiivsuse ja kasvava know-how rolli.
Michael Porter (Harvard) – “diamond approach”.
Seega sisaldab konkurentsivõime erinevaid dimensioone USA tead-
lased R.Farmer ja B.Richman – maatrix-lähenemine: 4 valdkonda – poliitili-
ne ja õiguslik, hariduslik, sotsio-kultuuriline, majanduslik mis mõjusid koos
ettevõtlusfunktioonidega nagu planeerimine, marketing ja tootmine.
Nimetatud lähenemine on aluseks tänapäeva (sh IMD) metodoloogiale. 13
ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

14. Konkurentsivõime kultuurilised aspektid:
MAJANDUSE ABC A-1. RIIKIDE KONKURENTSIVÕIME
Konkurentsivõime kultuurilised aspektid:
Tegurite hulgas, mis määrab riigi konkurentsivõime, on ka väärtushinnan-
gute süsteem alguses uuris Saksa filosoof Max Weber seoseid kul-
tuuri ja majanduse vahel – “Protestantlik eetika, protestantism ja kapitalis-
mi vaim”. Järeldus: riigid ei konkureeri vaid toodetega, mida nad oskavad
valmistada, vaid ka hariduse ja väärtussüsteemidega.
Väärtused läbivad 4 arengustaadiumi:
1. Kõva töö – inimesed on täiesti pühendunud riigi korporatiivsetele ees-
märkidele ja töötavad palju tunde (Korea);
2. Rikkus – inimesed küll töötavad kõvasti, kuid pööravad rohkem tähele-
panu oma isikliku tulu suurendamisele (Singapur);
3. Sotsiaalne osalus – inimesed on vähem huvitatud kõvast tööst ning
tegelevad rohkem ühiskonna kujundamisega (USA, Euroopa 1960’ndate
lõpus);
4. Eneseteostus – inimesed tegelevad oma isikliku elu kujundamisega
(USA ja Euroopa tänapäeval).
Selle evolutsiooni käigus toimub üleminek
kollektiivsetelt väärtustelt individuaalsetele väärtustele
(Jaapan).
Kaasaegne Ida-Aasia väärtussüsteem baseerub Confuciuse printsiipidele:
/kõva töö, lojaalsus, distsipliin, säästmine ja haridus/
See vastab suuresti protestantlikule eetikale, mis domineeris Euroopas ja
Ameerikas 19. sajandil ja mis pani aluse industriaalsele revolutsioonile. 14
ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

15. {Three different models of society} World Competitiveness
MAJANDUSE ABC A-1. RIIKIDE KONKURENTSIVÕIME
Käitumismudelid
BEHAVIOR MODELS
{Three different models of society}
STEPHEN GARELLI
IMD
World Competitiveness
Yearbook 2001
The South European Model – vähe infrastruktuuri ja äriregulatsiooni,
vähe sotsiaalset kaitstust, varimajandus, madal tööjõukulu
soodustab leidlikkust
The North European Model – tugev rõhuasetus stabiilsusele, sotsiaal-
sele konsensusele ja reguleeritusele
on kasulik pikaajalises perspektiivis
The Anglo-Saxon Model – deregulatsioon, privatiseerimine, töö paind-
likkus, kõrge riskivalmidus
soodustab ettevõtlikkust
LÕUNA-EUR.
Odav tööjõud
Vähe struktuure
Varimajandus
{Itaalia, Hisp.,
Port., Türgi,
+ SRÜ}
PÕHJA-EUR.
Pikaajalisus
Sotsiaalne kon-
sensus
Tööjõu stabiilsus.
{Saks., Holl.,
Austria, Sveits,
+ Jaap., Taivan}
RIKAS LOKAALNE KESKKOND
SOTSIAALSELT VASTUTUS-
ANGLO-SAXI
Deregulatsioon
Tööjõu paind-
likkus
Riskivalmidus
{USA, Kanada,
Suurbrit., Singap.
Hong Kong}
GLOBAALNE ÄRIKESKKOND
KONKURENTSIVÕIMELINE
Viimasel 10 aastal
toimunud nihe 15
ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

16. MAJANDUSE ABC 19A-1. RIIKIDE KONKURENTSIVÕIME
Tehnoloogia mõju:
Viimasel 20 aastal on riikide konkurentsivõimele enim mõju avaldanud the-
noloogiline revolutsioon – arvutid, telekommunikatsioon ja internet.
Tänapäeval ei mõelda infrastruktuuri all mitte ainult teid, sadamaid ja len-
nuvälju. Odav ja efektiivne telekommunikatsioon, internet ja mobiiltelefo-
nid eristavad tänapäeval rahvaid.
Tehnoloogia mõjutab samuti haridust. USA, Suurbr. Ja Prantsusmaa kavat-
sevad lülitada kõik koolid internetti (Eesti – tiiigrihüpe). Soomes ja Rootsis
on väga levinud kaugõpe läbi interneti. Siiski jääb enamuses riikides vajaka
oskustest IT alal. Seetõttu on konkureeriva riigi prioriteediks inimeste hari-
mine, kes oleksid võimelised kasutama ja opereerima uut kõrgtehnoloogi-
list infrastruktuuri. Iirimaa on olnud edukas valmistamaks ette haritud IT
spetsialiste välisfirmadele – ja on seetõttu muutnud riigi väliskapitalile vä-
ga külgetõmbavaks.
Internet on tekitanud e-kommertsi, oksjonid ja e-turu, mis ei tunne riigipiire.
See omakorda stimuleerib riike edendama arenenud tehnoloogilist infra-
struktuuri.
Samal ajal tekitab see ülesandeid ka valitsuste ette. Kuidas maksustada
internetis tekkivaid tulusid? (tax on intangible transactions) USA’s eeldatak-
se, et iga konkreetse tulu kohta tehti võrgus mingi kogus kulusid; järelikult
neid tulusid saab ja tuleb maksustada. Aastal 2003 luuakse USA’s interne-
tis 10% SKT’st. Kuidas saab valitsus kontrollida netikompaniid – mis saab
tegutseda igas võimalikus võrku ühendatud riigis ilma et peaks selles rii-
gis end registreerima?
Netifirmad võivad kergesti kõrvale hiilida sotsiaalseadusandlusest. Kuidas
uutes tingimustes kindlustada (Prantsusmaal) 35-tunnine töönädal ning
(Šveitsis) ettevõtete piiritletud lahtiolekuajad. Kas netifirma peab olema nä-
dalavahetusel suletud. Privaatsuse küsimus – kõikvõimalike andmepanka-
de loomine rikub privaatsust.
Ja lõpuks. Tehnoloogia loob ka täiendavaid riske – häkkerlus. Julgeoleku-
probleemid. Riigi tehnovõrkude hävitamine võib põhjustada suurema kahju
kui traditsiooniline sõjaline rünnak. Ka terrorism on kõrgtehnoloogiline 16
ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

17. Konkurentsi kuldreeglid
MAJANDUSE ABC A-1. RIIKIDE KONKURENTSIVÕIME
Konkurentsi kuldreeglid
GOLDEN RULES OF COMPETITIVENESS
Stabiilne õiguslik keskkond
Paindlik majandusstruktuur
Investeeringud traditsioonilisse ja tehnoloogilisse infrastruktuuri
Erasäästud ja kodused investeeringud
Agressiivne ekspordipoliitika, välisinvesteeringute ligimeelitamine
Valitsemissektori kvaliteet, kiirus ja läbipaistvus
Otsene seos palga taseme, tootlikkuse ja maksude vahel
Sotsiaalne struktuur: palgaerinevuste kahandamine, tugev keskklass
Investeeringud haridusse (eriti kesk-eri), pluss eluaegne täiendõpe
Globaalsuse ja lokaalsuse ühendamine, väärtussüsteemide säilitamine
STEPHEN GARELLI
IMD
World Competitiveness
Yearbook 2001
Barcelona blues Mar 13th From The Economist Global Agenda
The “Lisbon process” was launched in large part because the EU count-
ries recognised they were falling behind the United States economically.
In 1991 America's GDP per person was 42% greater than the EU average;
by the end of 2001 the gap had widened to 54%. At Lisbon, Europeans
were promised a programme of economic reforms that would make the
EU the “most competitive and dynamic knowledge-based economy in the
world” by 2010. 17
ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

18. Global Competitiveness Report 2001-2002
Growth Competitiveness Index (GCI) koosneb 3 alaindeksist:
tehnoloogia tase majanduses
avalike institutsioonide kvaliteet
kasvu makromajanduslikud tingimused
mis avaldavad mõju keskmise perioodi (5 a.) kasvule
Arenenud riikides (world’s core economies) on alaindeksite
osakaalud:
tehnoloogia – 1/2
avalikud inst-d – 1/4
makroting-d – 1/4
Teistes riikides (none-core economies) vastavalt:
tehnoloogia – 1/3
avalikud inst-d – 1/3
makroting-d – 1/3
Current Competitiveness Rankings (CCI) sisaldab 3 alaindeksist:
CCI indeks
company operations & strategy ranking
rahvusliku ettevõtluskeskkonna kvaliteediindeks
CCI Comp. Nat.bus.
oper. envir.
Soome
USA
Holland
Saksamaa 4 4 4
Sveits
Rootsi
Singapur
Jaapan
Hong Kong
EESTI
LÄTI
LEEDU
Venemaa

19. Global Competitiveness Report 2001-2002
Current competitiveness ranking:
Soome 1 1
USA 2 2
Holland 3 4
Saksamaa 4 3
Sveits 5 5
Rootsi 6 7
Suurbritannia 7 8
Taani 8 6
Austraalia 9 10
Singapur 10 9
Kanada
Prantsusmaa 12 15
Austria
Belgia
Jaapan
Island
Iisrael
Hong-Kong 18 16
Norra
Uus-meremaa 20 19
Taivan
Iirimaa
Hispaania
Itaalia
Lõuna Aafrika 25 25
Ungari
EESTI 27 –
Korea V
Tsiili
Brasiilia
Portugal
Sloveenia 32 –
Türgi
Tr&Tobago 34 –
Tsehhi V
India
Malaisia
Tai
Slovakkia
Jamaica 40 –
Poola
LÄTI 42 –
Kreeka
Jordaania
Egiptus
Uruguai 46 –
Hiina
Panama 48 –
LEEDU 49 –
Costa Rica 50 –
Mehhiko
Mauritius
Argentiina 53 45
Filipiinid
Indoneesia 55 47
Kolumbia
Sri Lanka 57 –
Venemaa 58 –
Dominikaani V 59 –
Ukraina 60 –
Rumeenia 61 –
Vietnam
Peruu
Salvador
Zimbabve
Venetsueela 66 54
Nigeeria 67 –
Bulgaaria
Guatemaala 69 –
Paraguai 70 –
Nikaraagua 71 –
Ecuador
Bangladesh 73 –
Honduuras 74 –
Boliivia

20. Global Competitiveness Report 2001-2002
Rankings of growth competitiveness component indexes:
GCI Techn. Pub.Inst. Macro.
Soome
USA
Kanada
Singapur
Austraalia
Norra
Taivan
Holland
Rootsi
Uus Meremaa
Iirimaa
Suurbritannia
Hong Kong
Taani
Sveits
Island
Saksamaa
Austria
Belgia
Prantsusmaa
Jaapan
Hispaania
Korea V
Iisrael
Portugal
Itaalia
Tsiili
Ungari
EESTI
Malaisia
Sloveenia
Tshehhi
Hiina
LEEDU
LÄTI
Venemaa
Ukraina
Zimbabve

21. Global Competitiveness Report 2001-2002
MAJANDUSE ABC A-1. RIIKIDE KONKURENTSIVÕIME
Global Competitiveness Report
Põhilised tehnoloogiaalase innovatsiooni riigid
Patendid milj. el. Kohta
80ndad koht 2000 koht
Sveits 189, ,1 4
USA 165, ,7 1
Jaapan 101, ,6 2
Rootsi 94, ,2 5
Saksam. 85, ,6 7
Holland 51,9 6 78,1 11
Kanada 50,3 7 11,2 9
Suurbr. 43,2 8 60,6 16
Prants. 43,0 9 64,4 14
Iisrael 42, ,0 6
Austria 40, ,1 15
Soome 37, ,4 8
Taani 31, ,3 10
Belgia 26, ,8 13
Norra 22, ,7 20
Austrl. 21, ,7 20
Itaalia 16, ,7 22
Uus-Mer. 15, ,0 23
Taivan 12, ,3 3
Island 9, ,6 17
Iirimaa 8, ,4 21
H-Kong 5, ,3 24
Singap. 2, ,3 19
Korea 1, ,1 12
Average annual US utility
patents granted per million
Population in 1980s
US utility patents granted
per million population
In 2000 21
ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

22. Global Competitiveness Report 2001-2002
Technological core economies
Technological none-core economies
Tehnol. koht
indeks
USA 6,42 1
Kanada 6,37 2
Soome 6,35 3
Taivan 6,19 4
Austrl. 6,05 5
Rootsi 5,81 6
Norra 5,77 7
KoreA 5,66 8
Suurbr. 5,56 9
U-Merem. 5,55 10
Taani 5,54 11
Belgia 5,54 12
Holland 5,54 13
Saksam. 5,49 14
Austria 5,45 15
Prants. 5,44 16
Singap. 5,44 17
Island 5,41 18
Jaapan 5,28 19
Sveits 5,27 20
Iisrael 5,27 21
Iirimaa 5,20 22
Itaalia 5,01 23
H-Kong 4,93 24
Tehnol. koht ICT koht
indeks indeks
EESTI 5,68 1 5,88 1
Tsehhi 5,39 2 5,45 5
Ungari 5,39 3 5,30 6
Malaisia 5,36 4 5,16 9
Portugal 5,27 5 5,68 2
Hisp. 5,23 6 5,63 3
Slovak. 5,18 7 5,26 7
Sloveen. 5,18 8 5,47 4
K-Rica 4,97 9 4,69 18
LÄTI 4, ,02 12
Poola 4, ,90 13
Mehhiko 4, ,60 22
Maurit. 4, ,77 17
Kreeka 4, ,14 11
Tai 4, ,23 29
Filip. 4, ,12 31
LEEDU 4, ,67 19
Tsiili 4, ,20 8
Hiina 4, ,04 32
Venemaa 3, ,16 30
India 3, ,43 44
Nigeeria 2, ,16 50
The New York Times (Thursday November 22, 2001 )
BRUSSELS, Belgium (AP) - The European Union's economy is falling
further behind the U.S. economy, largely because of a failure to embrace
new technologies, said a EU report released Thursday
Business investment in the information and communications technology
sectors in 1999 reached:
2.4 percent of GDP in the EU, compared to
4.5 percent in the United States,
the report found.

23. Global Competitiveness Report 2001-2002
MAJANDUSE ABC A-1. RIIKIDE KONKURENTSIVÕIME
Global Competitiveness Report
Macroeconomic environment index
Makro #
keskk.
Singap 5,52 1
Iirimaa 5,20 2
Sveits 5,18 3
H-Kong 5,12 4
Norra 5,08 5
Hiina 5,04 6
USA 4,97 7
Korea 4,94 8
Holland 4,88 9
Soome 4,82 10
Jaapan 4,66 18
Sloveen. 4,02 39
EESTI 3,94 43
LEEDU 3,66 56
Venem. 3,64 57
LÄTI 3,58 59
Zimbabv. 1,93 75
Makro #
stab.
Singap 5,37 1
Norra 5,35 2
Soome 5,25 3
Holland 5,13 4
Rootsi 5,13 5
Sveits 5,13 6
Korea 5,03 7
Hisp. 5,03 8
Prants. 50,1 9
Itaalia 4,98 10
Hiina 4,83 15
Ungari 4,64 22
Jaapan 4,52 29
Venem. 4,52 30
Sloveen. 4,41 32
EESTI 4,39 36
USA 4,17 42
LÄTI 4,03 46
LEEDU 3,66 53
Zimbabv. 2,50 75
Riigi #
kred.reiting
Sveits 7,00 1
Saksam. 6,92 2
Holland 6,87 3
Prants. 6,83 4
USA 6,82 5
Suurbr. 6,79 6
Norra 6,67 7
Austria 6,57 8
Kanada 6,48 9
Taani 6,47 10
Soome 6,42 11
Jaapan 6,40 12
Sloveen. 4,63 27
EESTI 3,81 36
LÄTI 3,25 44
LEEDU 3,11 48
Venem. 1,82 68
Ukraina 1,08 73
Zimbabv. 1,00 75 23
ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL