1. Keskkonna mõju hobustele ning hobuste mõju keskkonnale ja sõnnikukäitlusele Kursus 2: Keskkonna ja loomade vastastikused mõjutused Teema 2: Söödaväärindus, otsene ja kaudne emissioon, sõnniku käsitsemine ja töötlemine Õppetund 2: Keskkonna mõju hobustele ning hobuste mõju keskkonnale ja sõnnikukäitlusele Poola Teaduste Akadeemia J. Łojek

2. Keskkonna mõju hobustele ning hobuste mõju keskkonnale ja sõnnikukäitlusele Sisukord 1.Keskkonna mõju hobustele 2.Hobuste mõju keskkonnale 3.Keskkonnakaitset puudutav seadusandlus 4.Hobusesõnniku tootmine 5.Hobusesõnnikuhoidlate mõju karjamaadele 6.Hobusesõnniku negatiivsed ja positiivsed aspektid 7.Hobusesõnniku mõju taimedele ja pinnasele 8.Hobusesõnniku mõju maastikule ja looduskaitsele 9.Näiteid hobusesõnniku käitlusest 10.Elusloodus ja hobused 11.Kasu korralikust hobusesõnniku käitlemisest 12.Seaduslikud nõuded sõnnikuhoidlate asukohale 13.Hobusesõnniku käitlemise faasid 14.Hobusesõnniku hoiustamise viisid 15.Komposti minev hobusesõnnik 16.Hobusesõnniku kompostimise eelised 17.Hobusesõnnik ja jätkusäästlik hobusekasvatus 18.Hobune – keskkonnasõbralik loom 19.Kirjandus Täistekst: WP2T2L2.pdf WP2T2L2.pdf

3. Keskkonna mõju hobustele ning hobuste mõju keskkonnale ja sõnnikukäitlusele 1. Keskkonna mõju hobustele Looma tervis ja heaolu tuleneb tasakaalust looma ja tema keskkonna vahel. Õiged klimaatilised ja keskkonna tingimused tallis: Õige õhu kvaliteet tallis: Õhu liikumise kiirus - 0,3 m/s Temperatuur - vahemikus 5 ºC ja 15 ºC Niiskus – max. 80% Toksiliste gaaside puudumine Tolmu puudumine Allergeenide puudumine (põhjustavad korduvaid hingamisteede haigusi) Kahjurputukate puudumine – hobuseid ei tüüta täid, sügelislestad, toa- ja tallikärbsed

4. Keskkonna mõju hobustele ning hobuste mõju keskkonnale ja sõnnikukäitlusele 2. Hobuste mõju keskkonnale Kuidas mõjub hobuste pidamine keskkonnale? Kuidas seda mõju vähendada? Hobuste pidamine ei tähenda ainult ratsutamist või kaarikusõitu, vaid ka tallide puhastamist ja sõnnikukäitlust! Hobuse omanikud peaksid teadma kuidas planeerida: sisendeid (sööt) väljundeid (sõnnik) Hobused toodavad suure hulga sõnnikut, mis kuhjub kiiresti! Igal aastal eemaldatakse tallist umbes 12 tonni sõnnikut hobuse kohta.

5. Keskkonna mõju hobustele ning hobuste mõju keskkonnale ja sõnnikukäitlusele 3. Keskkonnakaitset puudutav seadusandlus (1) Nii Euroopa Liidu kui Poola seadusandluses puuduvad hobuste pidamist reguleerivad seadused. Seadusandlus baseerub üldistel looma heaolu puudutavate seaduste tõlgendustel vastavalt heade loomapidamistavade soovitustele. EU seadusandlus - kaks direktiivi, mis käsitlevad sõnnikuhoidlate mõju kekskonnale: 1.Nitraadi direktiiv – Nõukogu direktiiv 91/676/EEC 12. detsembrist 1991 2.IPPC direktiiv – püsivate orgaaniliste saasteainete kohta. Integreeritud saastumise preventsioon ja kontroll (Integrated Pollution Prevention and Control). Nõukogu direktiiv 96/61/EC 24. septembrist 1996. Saastumise vastu tuleb rakendada kõiki meetmeid, eriti aga parimat võimalikku tehnikat.

6. Keskkonna mõju hobustele ning hobuste mõju keskkonnale ja sõnnikukäitlusele 3. Keskkonnakaitset puudutav seadusandlus (2) Poola seadusandlus - kaks direktiivi, mis arvestavad sõnnikuhoidlate mõju keskkonnale: 1.Ministrite Nõukogu määrus 24. septembrist 2002, mis toob ära keskkonda ohustavate ehitiste loetelu. 2.Keskkonnaministri määrus, mis esitab detailsed nõuded lämmastiku emissioonile põllumajanduslikest allikates. 3. Keskkonnakaitse, loodusvarade ja metsanduse ministri määrus 5. novembrist 1991, mis käsitleb vete klassifikatsiooni ja nõudeid vetesse või maapinda juhitavale reoveele. 4. “Väetiste ja väetamise seadus.”

7. Keskkonna mõju hobustele ning hobuste mõju keskkonnale ja sõnnikukäitlusele 4. Hobusesõnniku tootmine Üks hobune toodab päevas sõnnikut (tahkeid jäätmeid) 1 – 3% hobuse kehakaalust s.o. 12 – 25 kg. Päevane allapanu (õled) hulk - 5 kg 205 päeva tallis oleva hobuse kohta. Sõnniku kuivaine sisaldus võrrelduna tallis antava söödaga - 25%, karjatamiseperioodil - 22%. Hobuse kaal (kg)400600800 Sõnniku toodang /roe + uriin/ (t/aastas)6,099,1312,18 + allapanu (t)1,83 Sõnnik kokku (t)7,9210,9614,01 Hobusesõnniku aastane toodang (tonnides) (Clausen jt, 2004)

8. Keskkonna mõju hobustele ning hobuste mõju keskkonnale ja sõnnikukäitlusele 4. Hobusesõnnikuhoidlate mõju karjamaadele Vastavalt hobuste pidamise süsteemile Vabapidamisel olevad hobused – sõnnik on laiali märade valduses oleval alal, täkkude sõnnik kindlates kohtades (kodu märgistamine, rändamisteede märgistamine), suurem sõnnikukontsentratsioon söögipunktides talvel. Karjamaal peetavad hobused – sõnnikupatareid mõjutavad karjamaid. Et hobused ei hakkaks teatud paiku vältima, on soovitav sõnnik karjamaalt kokku koguda. Tuleb järgida sõnnikukäitlemise reegleid.

9. Keskkonna mõju hobustele ning hobuste mõju keskkonnale ja sõnnikukäitlusele 5. Hobusesõnniku positiivsed aspektid Maasse viimine on kõige sobivam sõnniku kasutamise meetod, sest hobusesõnnik: 1)on tähtsate makroelementide allikaks - lämmastik, fosfor ja kaalium, 2)parandab mulla füüsikalist struktuuri, selle struktuurilist stabiilsust ja õhustatust, on pinnase orgaaniliseks reserviks, 3)tõstab vee infiltratsiooni taset ning veemahutavust,käitub pH puhvrina, 4)vähendab soolade taset.

10. Keskkonna mõju hobustele ning hobuste mõju keskkonnale ja sõnnikukäitlusele 5. Hobusesõnniku negatiivsed aspektid Võimalikud probleemid äärelinnaaladel – oht reostuse levikuks hobusefarmidest. Putukad Lõhnad Clostridium tetani, Cryptosporidium parvum, Giardia duodenalis, Campylocbacter spp., Salmonella spp., E. coli patogeensed tüved, Yersinia spp. võivad osutuda inimeste haigestumise põhjuseks. Järgnevad bakterid võivad osutuda veereostuse põhjustajateks: protozoad - Cryptosporidium spp. ja Giardia spp., bakterid – E. coli, Salmonella spp., Rhodococcus equi viirused - Rotavirus

11. Keskkonna mõju hobustele ning hobuste mõju keskkonnale ja sõnnikukäitlusele 6. Hobusesõnniku mõju taimedele ja pinnasele Väidetakse, et hobusesõnnik võib põhjustada: 1)vee ammoniaagisisalduse tõusu ning mõjuda kahjulikult vee kvaliteedile, 2)pinnase erosiooni, 3)eutrofeerumist ning umbrohuseemnete levimist. Kuid: 1)pole suudetud tõestada, et hobused kannaks edasi umbrohuseemneid, 2)vee saastumist hobusesõnnikust pärineva ammoniaagiga saab lihtsate vahenditega ära hoida, 3)erosiooni looduslikud põhjused (klimaatilised tingimused, pinnase omadused, topograafia, taimeliigid, töövõtted põllumajanduses jne ) ületavad tunduvat hobuste poolt tekitatava mõju.

12. Keskkonna mõju hobustele ning hobuste mõju keskkonnale ja sõnnikukäitlusele 7. Hobusesõnniku mõju maastikule ja looduskaitsele Hobusesõnniku hoiustamise ja realiseerimise plaan kindlustab selle, et hobusesõnniku mõju keskkonnale on vaid positiivne. 1.Hoiab ära sõnnikuga saastunud drenaaživee sattumise veekokku või kraavi. 2.Kaitseb kohalikku keskkonda sõnniku äravoolu kahjuliku mõju eest. 3.Hobusesõnniku realiseerimine. Muu kahju keskkonnale: 1) erodeerunud jõe- ja ojakaldad ning kallakud, 2) üle-karjatatud rohumaad, 3) pinnase kokkusurumine, 4) umbrohtude levik.

13. Keskkonna mõju hobustele ning hobuste mõju keskkonnale ja sõnnikukäitlusele 8. Näiteid hobusesõnniku käitlusest Hoolika hobusesõnniku käitlemisega saab parandada vee kvaliteeti ning vähendada pinnase erosiooni. Hobusesõnniku käitlemise praktika soovitab hobuseomanikel: 1.Vältida karjatamist vihmaperioodidel. 2.Ehitada tarastatud koppel, mida kasutatakse vihmaperioodidel. 3.Vahetada tarastatud kopleid ning roteerida loomi nii, et karjamaad ei saaks üle-karjatatud ning pinnas liigselt sõtkutud. 4.Katta sõnnikuhoidlad kinni nii, et vihmavesi ei saaks uhtuda lämmastikku sõnnikust vette ja see ei saa sattuda veekogudesse. 5.Hobusesõnnikut saab kasutada heina kasvatamisel väetisena. 6.Hoidke sõnnik eemal soodest ja luhtadest. 7.Eraldage veekogud taraga nii, et loomad ei pääseks veeni.

14. Keskkonna mõju hobustele ning hobuste mõju keskkonnale ja sõnnikukäitlusele 9. Elusloodus ja hobused Eluslooduses käsitletakse hobuseid saakloomana, isegi siis kui ta kannab ratsanikku. Hobuse ja ratsaniku suhe soodustab mitte-inimkeskset maailmavaadet, mis omakorda stimuleerib ökoloogilist mõtlemist. Maal elavatele loomadele tähendab hobuse kappamine hoiatust. Hoiatus vähendab põgenemisi, mis võtavad eluslooduselt energiat. Lindude häirimine puhkealadel toob kaasa lindude ajutised käitumis- ja liikumismuutused

15. Keskkonna mõju hobustele ning hobuste mõju keskkonnale ja sõnnikukäitlusele 10. Kasu korralikust hobusesõnniku käitlemisest Hobusesõnniku hoiustamine ning selle hilisem kasutamine põllumajanduses toob kaasa väetavate ainete kadude vähenemise ning kaitseb keskkonda saastumise eest. Kasu ulatuslikust sõnnikukäitlemise kavast : 1. Tervislikum keskkond hobustele. 2. Puhtam ja ohutum tööpiirkond. 3. Pinnase väetamine kasutades sõnnikut loodusliku väetisena. 4. Vee kvaliteet - veekogude kaitse sõnnikureostuse eest. 5. Reostuse mahu vähenemine. 6. Ebameeldivate lõhnade vähenemine. 7. Putukate arvukuse vähenemine. Seega, vähenevad kaebused hobusefarmi naabritelt. Sõnnikukäitlusplaan põhineb erinevatele inseneriteaduslikele, loomakasvatuslikele, majanduslikele ning teraviljakasvatuslikele ja mullateaduslikele printsiipidele, mis püüavad saada maksimaalset kasu, kasutades sõnnikut maaparanduses ning vähendades selle mõju keskkonnale ja keskkonna saastamisele.

16. Keskkonna mõju hobustele ning hobuste mõju keskkonnale ja sõnnikukäitlusele 11. Hobusesõnniku käitlemise faasid 1.Kogumine tallides ja tarades 2.Hoiustamine õiges kohas 3.Realiseerimine või kasutamine Kogumine 1)käsitsi või mehhaaniline, 2)hobuseid mitte segades ega stressi viies, 3)kerge käidelda, 4)vähe töömahukas. Hoiustamine kohtades, mis on: 1)kergesti ligipääsetavad, 2)mida on kerge käidelda, 3)keskkonnaohutud, 4)ei toimu ei pinna ega põhjavee reostamist, 5)ei sega naabreid.

17. Keskkonna mõju hobustele ning hobuste mõju keskkonnale ja sõnnikukäitlusele 12. Seaduslikud nõuded sõnnikuhoidlate asukohale Sõnnikuhoidlad võivad asuda: 1)15 meetrit kaevust, 2)4 meetrit territooriumi piirist, 3)30 meetrit naabruses asuva elurajooni akendest ja ustest, 4)50 meetrit hoonetest, kus hoitakse või töödeldakse toiduaineid, 5)10 meetrit hoonetest, kus hoitakse sööta ja vilja, 6)5 meetrit teravilja- ja söödatornidest, 7)10 meetrit silohoidlatest.

18. Keskkonna mõju hobustele ning hobuste mõju keskkonnale ja sõnnikukäitlusele 13. Hobusesõnniku hoiustamise viisid Hoiustamine - sõnnikuhoidla suurused ( Journal of Laws 03.4.44 of 15.01.2003 ) 1.Patareis – minimaalselt 6 kuud. 2.Sõnnikuhoidla suurus ühe 500 kg kaaluva hobuse kohta - 3,5 m 2, kusjuures kõrgus peab olema 2,5 m. 3.Platsi suurust võib vähendada proportsionaalselt selle ajaga, mille loomad veedavad karjamaal. 4.Sõnnikut ei tohi hoida põllul. 5.Sõnnikuhoidlal peab olema betoonist põhi. 6.Hoidla peab olema kaitstud vihma eest, et vähendada pinnase uhtumist ja drenaaži üleujutamist. 7.Hoidla peab olema kaetud, et sõnnik ja läga ei satuks veekogudesse.

19. Keskkonna mõju hobustele ning hobuste mõju keskkonnale ja sõnnikukäitlusele 15. Komposti minev hobusesõnnik 1. Efektiivne ja tehnoloogiliselt lihtne sõnnikukäitlemise viis. 2. Sõnnikust saadakse hinnaline lõpp-produkt. Komposteerimiseks on vaja: 1)piisavalt siledat pinda, 2)piisavat kogust kompostimaterjali, 3)segamist (töö), 4)kuumust, 5)niiskust, 6)aega.

20. Keskkonna mõju hobustele ning hobuste mõju keskkonnale ja sõnnikukäitlusele 16. Hobusesõnniku kompostimise eelised 1.Sõnniku maht väheneb >50%. 2.Parasiitide leviku risk väheneb. 3.Umbrohuseemnete leviku risk väheneb. 4.Teatud kultuuridele on hobusesõnnikul haigusi mahasuruv toime. 5.Vähendab lõhna ja kärbeste probleemi. 6.Vähendab põhja- ja pinnasevete reostamise riski. 7.Parandab käitlemise kvaliteeti. 8.Luuakse uus toode, on lisasissetuleku allikaks, saab kasutada kohapeal. 9.Ei ole vaja maksta realiseerimismaksu ning vähendab prügilatesse minevate jäätmete hulka. 10.Annab toiteained, mis kiirendavad taimede kasvu, juurestiku tööd, ning orgaanilisi aineid, mis parandavad pinnase struktuuri, drenaaži ning vee peetust.

21. Keskkonna mõju hobustele ning hobuste mõju keskkonnale ja sõnnikukäitlusele 17. Hobusesõnnik ja jätkusuutlik hobuste pidamine 1.Sõnnik kasutatakse sellel põllul, kus kasvatatakse hobuste sööta. 2.Lämmastik, fosfor ning kaltsium tungivad taimedesse, mis hiljem kasutatakse hobuste söödaks. 1.Sõnnik jõuab tagasi põllule - taaskasutussüsteem. 2. Sööt ostetakse ja kasutatakse farmisüsteemis - võivad tekkida N,P,K ülejäägid. Linnalähedased hobusefarmid : Sõnnikukäitluseks on ruum piiratud või puudub üldse. Võimalikud lahedused: sõnniku komposteerimine 1) maht väheneb radikaalselt 2) laialilaotamine lihtsustub Majanduslikult kõige otstarbekam lahendus – sõnnik laotada laiali haritavale põllumaale.

22. Keskkonna mõju hobustele ning hobuste mõju keskkonnale ja sõnnikukäitlusele 18. Hobune – keskkonnasõbralik loom Hobuse keskkonnasõbralikkust näitab see, et : 1.Pinnas säilib, aitab korras hoida madalaid piirkondi, mägikarjamaid ning maapiirkondade maastikku. 2.Hobuste kasutamine turisminduses aitab kaasa teede ja radade korrashoiule ning aitab korras hoida maapiirkondade maastikke hobuspordi osana. 3.Aitab kaasa teede ja maastike korrashoiule põllumajanduses ja metsanduses, kus kasutatakse hobust. 4.On bioloogilise mitmekesisuse garandiks, sest igal pool on olemas oma hobusetõug. 5.Hobused on kaasa aidanud Põhja-Euroopas avatud maastike tekkele aga teatud tingimustel maastike säilimisele tundlikel aladel terves Euroopas.

23. Keskkonna mõju hobustele ning hobuste mõju keskkonnale ja sõnnikukäitlusele Ajwa H.A., Tabatabai M.A.: Decomposition of different organic materials in soils. Biol. Fertil. Soils, 18, 1994 Anonymus: Composting for Manure Management. BioCycle Magazine PA, 1998 Atwill R: Pathogens excreted by livestock and transmitted to humans through water. UC Davis Tulare Information Paper, 1997 Ball M.: COPD, Blood-Horse Publications, www.thehorse.com, 1999www.thehorse.com Barney S., Davis P., Deuel N.R., Gilman F.E., Hodson J., Mariott B.A., Minnick J.D., Mitchell T.F., Mitchell J.R., Poole E., Taylor E.S.: Good neighbour guide for horse-keeping. Manure Management. Univ. of New Hampshire, 1990 Bennett K.A., Zuelke E.: The effects of recreation on birds: a literature review. Delaware Natural Heritage Program, Smyrna, 1999 Briggs K.: Better Breathing, Blood-Horse Publications, www.thehorse.com, 2000www.thehorse.com Briggs K.: Housing Your Horse, Blood-Horse Publications, www.thehorse.com, 1998www.thehorse.com Briggs K.: Stall design, Blood-Horse Publications, www.thehorse.com, 1999www.thehorse.com Cargill C.: Reducing Dust in Horse Stables and Transporters, Rural Industries Research & Development Corporation, Australia, 1999 19. Kirjandus (1)

24. Keskkonna mõju hobustele ning hobuste mõju keskkonnale ja sõnnikukäitlusele Cargill C., Skirrow, S.: Air quality in pig housing facilities, Pig Production, Proceedings 285, Postgraduate Foundation in Vet. Sc., University of Sydney, NSW, Australia, 1997 Clausen E.F., Finderup J., Birkkjaer K.O., Fiedorowicz G., Łojek J.: Farm standards for horses. The Danish Agricultural Advisory Service, Aarhus, 2004 Collins M., Algers B.: Effects of stable dust on farm animals, Veterinary research communications, 10, 1986 CBARCD - Council of Bay Area Resource Conservation Districts: Horse manure management. Equine Facilities Assistance Program, Petaluma, 2000 Davis J., Swinker A.: Horse manure:a renevable resource. Livestock Series Management 1.219. Colorado State University Ext., 1996 Deuel N.: Land use and zoning issues affecting the horse industry. J. Eq. Vet. Sci. 9 (1), 1989 Equus 2001: The Horse Industry in the European Union. Working Report prepared for EU Equus 2001. Skar and Solvalla Sweden, 2001 Hammar M.: Hantering av hastgodsel – en ekonomisk modell. Swedish Institute of Agricultural and Environmental Engineering, Uppsala, 2000 Johnson E., Atwill E., Filkins M., Kalush J.: The prevalence of shedding of Cryptosporidium and Giardia spp. Based on a single fecal sample collection from each of 91 horses used for backcountry recreation. J. of Vet. Diagnostic Investigation, 9, 1997 Kaufman P.E., Rutz D.A., Pitts C.W.: Pest management recommendations for horses. Cornell Univ. and PennState, 2000 19. Kirjandus(2)

25. Keskkonna mõju hobustele ning hobuste mõju keskkonnale ja sõnnikukäitlusele Pehrson I.: Hasten i landskapet. Unpublished. Palustre HB, Holm, 2000 Peng M., Xiao L., Freeman A., Arrowood M., Escalante A., Weltman A., Ong C., Mac Kenzie W., Lal A., Beard C.: Genetic polymorphism among Cryptosporidium parvum isolates: Evidence of 2 distinct human transmission cycles. Emerging Infectious Diseases, 3, 4, 1997 Pruckner G.J.: Agricultural Landscape Cultivation in Austria: An Application of the CVM. European Review of Agricultural Economics, 22, 1998 Putnam R.: Carrion nad dung: the decomposition of animal wastes. The Institutes of Biology`s Studies in Biology, 156, 1983 Queiroz P.: Evaluation of microclimatic factors in a typical horse stable in Poland. Msc. Thesis, manuscript, SGGW, Warsaw, 2003 Raymond S.: Thirsty bedding, Equine Research Centre, Guelph, www.equiworld.net, 2000www.equiworld.net Raymond S.: Stable design, Equine Research Centre, Guelph, www.equiworld.net, 2000www.equiworld.net Robertson L, Campbell A.,Smith H.: Survival of Cryptosporidium parvum oocycsts under various environmental pressure. Applied and Environmental Microbiology, 11, 1992 Roche-Bruyn F.: La place du secteur cheval. L`acces aux fonds europeens relatif au soutien et au developpement rural. La lettre FNC. Bulletin d`information de la Federation Nationale du Cheval, 3, 2003 19. Kirjandus (3)

26. Keskkonna mõju hobustele ning hobuste mõju keskkonnale ja sõnnikukäitlusele Raymond S: Bedding in the horse stable…a breath of fresh air, Equine Research Centre (Guelph), www.equiworld.net, 2000 www.equiworld.net Riviera E., Benjamin S., Nielsen B., Shelle J., Zanella A.J.: Behavioural and physiological responses of horses to initial training: the comprison between pastured versus stalled horses, Applied Animal Behaviour, 78, Elsevier, 2002 Rokicki E., Kolbuszewski T.: Higiena zwierząt, Fundacja Rozwój SGGW, Warszawa, 1999 Sellnow L.: Chronic Obstructive Pulmonary Disease, Blood-Horse Publications, www.thehorse.com, 1997www.thehorse.com Sellnow L.: Respiratory Allergies, Blood-Horse Publications, www.thehorse.com, 2000www.thehorse.com Simpson R.: Manure storage and disposal. Horse Pasture Management Project, Epsom, 2003 Steineck S., Svensson L., Jakobsson C., Karlsson S., Tersmeden M.: Hastar – godselhantering. Teknik for lantbruket nr. 82, Swedish Institute of Agricultural and Environmental Engineering, Uppsala, 2000 Straub T., Pepper I., Gerba C.: Hazards from pathogenic microorganisms in land disposed sewage sludge. Rev. Of Environmental Contamination and toxicology, 132, 1993 Way W.: Perishability and profitability of manure. Physical effects of manure on soil last a decade. McGill Univ. 1998 Wheeler E., Zajaczkowski J.S.: Horse stable manure management. PennState Agricultural and Biological Ehgineering. 1998 Williams B., Conway-Durver L.: Horse trails in ecological reserves. Clemson Univ. Horse Trails Symp., 1998 19. Kirjandus (4)