1. Kas IQ testidest piisab andekate identifitseerimiseks?
ANDEKAD
Kas IQ testidest piisab
andekate identifitseerimiseks?
Jüri Allik
9. detsember 2004

2. Mis on intelligentsus?
Intelligentsus on väga üldine vaimne omadus, mis teiste asjade kõrval, sisaldab endas võimet arutleda, planeerida, lahendada probleeme, mõelda abstraktselt, saada aru keerulistest mõitstetest, õppida kiiresti ja võtta arvesse eelnevat kogemust. See ei ole kitsalt “akadeemilised vilumused”, vaid laiem võime mõista ja aru saada sellest, kuidas on ümbritsev maailm korraldatud ja kuidas see toimib.

3. Intelligentsuse kaks tähendust

4. Lewis William Stern (1871-1938)

5. IQ kui vaimse ja kronoloogilise vanuse suhe
   William Sterni definitsioon:
Vaimne vanus
IQ =   100
Kronoloogiline vanus

6. David Wechsler ( )

7. Tüüpilise võimete testi jaotus
Akadeemilise võimekuse testi tulemused ( )

8. Kuidas leida IQ punkte?
IQ = 15 (X – M) /  + 100
X – saadud testi skoor
M – normvalimi keskmine
 – normvalimi standardhälve

9. Louis Leon Thurstone (1887-1955)

10. Mitmefaktori mudel

11. Charles Spearman ( )

12. Hierarhiline puu T1 T2 T3 T4 T5 T6 F2 F1 G

13. Spearmani kahefaktori teooria
Koguvariatiivsus = g2 + s2 + e2
g – üld- ehk generaalne faktor
s – spetsiifiline faktor
e – mõõtmisviga

14. Diagrammesitus G S2 S1 S3

15. G-faktori interpretatasioon
Spearman oletas, et seniks kuni pole teisi paremaid oletusi, võib g- ehk üldfaktorit pidada millekski, mis oma olemuselt meenutab üldist „energiat“ või „jõudu“, mille toime hõlmab kogu ajukoort või isegi kogu närvisüsteemi.

16. Arthur R. Jensen

17. Raamatud

18. G-factor
“Virtually all present day researchers in psychometrics now accept as a well established fact that individual differences in all complex mental tests are positively correlated, and that a hierarchical factor model, consisting of a number of group factors dominated by g at the apex (or the highest level of generality), is the best representation of the correlational structure of mental abilities.”
Arthur Jensen (1999)

19. Empiiriline seadus
Vaimsete võimete uurimise üheks „empiiriliseks seaduseks“ on see, et on väga raske välja mõelda mingit uut vaimsete võimete alatesti, mis ei korreleeruks kõigi teiste juba tuntud testidega. Mingil põhjusel, kui inimene on edukas sõnaliste ülesannete lahendamisel, on ta edukas ka näiteks matemaatiliste ülesannete lahendamisel.

20. Stephen Jay Gould ( )

21. Vääriti mõõdetud inimene
Gould, S.J. (2001). Vääriti mõõdetud inimene. (Tõlkinud Juhan Kahk, toimetanud Ken Kalling). Roheline Raamat: Varrak

22. RAVEN
Raveni Standard Progressive Matrices standardiseeriti 4,561 Eesti koolilapsel 7 – 19 aasta vanuses.
Andmed pärinevad 45 Eesti koolist, mis asuvad kõigis 15 maakonnas. Uuring hõlmas Tallinnat, suuremaid (Tartu, Pärnu jt.) ja väiksemaid linnu, maakoole.
Valimis oli 2,349 poissi ja 2,525 tüdrukut.
 Peamised instrumendid: Raveni SPM, NEO-FFI, Rosenebergi enesehinangu skaala jms.

23. Kas eestlase IQ on 130?
“Eestlase keskmine IQ on kusagil 130 juures, mis on sama kõrge kui ameerika astronautidel. Keskmisel ameeriklasel on see kusagil 100 juures. Ja see näitab, et Eestil on tohutu ajupotentsiaal.”
Meelik Kattago – Strateegiliste Algatuste Keskus
“Eesti Päevaleht” 27. November 2002

24. IQ 130 on ebarealistlik
Intelligentsuse kvoot ehk IQ on vaimse võimekuse testi tulemuste esitamine viisil, kus keskväärtus võrdub 100 ja üks standardhälve 15 punktiga. Seega peaks Kattago hinnangul keskmine eestlane olema kahe standardhälve võrra targem keskmisest ameeriklasest.
Teades normaaljaotuse omadusi tähendaks see seda, et vaid 2.3% ameeriklastest suudaks lahendaks intelligentsuse testi ülesandeid sama hästi või paremini kui keskmine eestlane.

25. Eestlase IQ on 100!
Eesti laste keskmine intelligentsus on 100,2 punkti, juhul kui Inglismaa keskmine võtta võrdseks 100 punktiga
R.Lynn, J.Allik, H.Pullmann, & K.Laidra, A study of intelligence in Estonia. Psychological Reports, 2002, 91,
Seega pole Eesti lapsed oluliselt targemad oma eakaaslastest Ameerikas või Inglismaal.

26. Eesti IQ areng 7-18 eluaastat

27. … kuid selleni jõutakse veidi hiljem kui Inglismaal ja Islandil

28. IQ ja KOOLIHINDED (N=1288)

29. Järeldus…
Vaimsed võimed üldiselt ennustavad ette akadeemilist edukust.
Kuid lisaks vaimsetele võimetele on veel palju teisi asju, mis määravad ära selle, milliseid hindeid lapsed koolis saavad

30. Hans Jürgen Eysenck (1916-1997)

31. Eysencki viimane raamat
Intelligence: A new look (1998).

32. Kas intelligentsusi on üks või mitu?

33. Vastus…
Kuigi mitmese intelligentsuse teooriad on eriti laia publiku seas populaarsed (Howard Gardner, Robert Sternberg jt.)…
… enamus eksperte arvab siiski, et erivõimed pole omavahel sedavõrd erinevad, et tuleks kõnelda mitmest erinevast intelligentsue vormist

34. Kuidas defineerida geniaalsust?

35. Geniaalsuse defineerimise viisid
Francis Galton defineeris geniaalsust sotsiaalse tunnustuse või väljapaistvuse kaudu – geenius on see, kes väljapaistvuse skaalal saavutab väga suuri tulemusi

36. Kuidas mõõta eminentsust?
Lasta asjatundjatel hinnata väljapaistvust
Lugeda kokku mitu sõna on pühendatud entsüklopeedias
Teadlase tsiteeringute arv …

37. Kas loovus on midagi sellist, mis jääb väljaspoole intelligentsust?

38. Andekuse skeem (Galton & Eysenck)
Võimed
Töö
GEENIUS
Motivatsioon

39. Andekuse skeem (Galton & Eysenck)
Võimed
Töö
GEENIUS
Motivatsioon
Tunnustus

40. Cathrine Cox Early Mental Traits of Three Hundred Geniuses
Stanford University Press: Stanford 1927

41. Top 12 Goethe 210 Leibnitz 205 Grotius 200 Wolsey Pascal 195 Sarpi
Arnauld
190
Berkeley
Haller
Laplace
Melanchthon
Newton

42. Kui intelligentsus on päritav, kas siis ka geniaalsus?

43. Päritavus …
Andmed näitavad, et geniaalsus on ligikaudu samavõrd päritav nagu vaimne võimekus

44. Kas kõik geeniused on psühhopaadid?

45. Vastus…
Kõik geeniused ei ole psühhopaadi ja geeniuste seas pole vaimuhaigused sagedesamad, kui ülejäänud populatsioonis
Andekus ja isiksus ei ole omavahel seotud: andekate seas on ühevõrra neurootikuid ja tasakaalukaid, sõbralikke ja vaenulikke, ekstravertse ja introverte.

46. Vastus…
Mõnes väljapaistvuse kategoorias esineb psühhopatoloogiat sagedamini kui mõnes teises kategoorias.
Näiteks väljapaistvate romaani- ja näitekirjanike seas on depressioon ja alkoholism kaks korda sagedasem kui poeetide seas
Post F. (1996). Verbal creativity, depression and alcoholism. An investigation of one hundred American and British writers. Br J Psychiatry, 168(5):545-55

47. Tänan tähelepanu eest!