1. Väärtuste integreerimine ainekavasse
Margit Sutrop
Tartu Ülikooli eetikakeskus
Õpetuse integratsiooni seminar, Tartus, 7. novembril 2008

2. Eesti kooli ees seisvad väljakutsed
Mõtestada hariduse sisu, jõuda selgusele hariduse eesmärkides. Leppida kokku edastatavates ühisväärtustes.
Teostada pööre akadeemiliste teadmiste keskselt koolilt väärtustekesksele koolile

3. Hariduse eetiline loomus
Haridus (saksa k. Bildung) tähendab mitte ainult teadmiste andmist vaid ka inimese kasvatamist, kujundamist.
Millist inimest me tahame kasvatada? Tark ja hea inimene.

4. Mis on väärtused?
Väärtused on need asjad, mida me hindame, mida me soovime või taotleme või mida me kardame kaotada.
Väärtushinnangud kujunevad aastatega, neid on suhteliselt raske muuta.
Väärtuste äratundmiseks on vaja kujutlusvõimet.

5. Mis on lahti eestlaste väärtustega?
Individualistlikud väärtused domineerivad kollektiivsete üle
Tarbijamentaliteedi ja hedonismi levik, pragmaatiline eluhoiak, vähene osalemissoov
Nõrk identiteedi- ja rahvustunne
Valitseb egoism, puudub hoolivus
Vähene austus iseenda ja teiste inimeste vastu
Vähene sallivus

6. Soome kooli aluseks olevad väärtused (Jaana Vasama)
Kodu
Usund
Isamaa
Õppekava põhineb Soome kultuuril. Õppekava edastab järgmisi väärtusi: ausus, töökus, patriotism, inimõigused, demokraatia, multikultuursuse aktsepteerimine, looduse austamine, keskkonna säilitamine

7. Eestis on kehtiva õppekava järgi eesmärgiks isiksuse kujunemine, kes…
Suhtub heasoovlikult kaasinimestesse,
Toetab ühiskonna demokraatlikku arengut,
Austab ja järgib seadusi, on teadlik oma kodanikukohustustest ja –vastutusest
Tunneb ja austab oma rahva kultuuri
Hoiab loodust, elab ja tegutseb keskkonda ning loodusressursse säästes
Juhindub oma valikutes ja tegudes eetika alusväärtustest: inimelu pühadus, vägivallast hoidumine, vabadus, õiglus, ausus, vastutus
Mõistab töö vajalikkust

8. KUIDAS noorte väärtusi arendada?
Eraldi väärtusõpetuse tunnis (eetika, religiooniõpetus)?
Läbivate teemadena/pädevustena?
(2006 EN aktsepteeritud 8 võtmepädevust - teadmised, oskused, hoiakud)
Kõikides ainetes väärtuste käsitlemise kaudu
Iga õpetaja õpetab väärtusi oma eeskuju, suhtumise kaudu.
Klassivälises tegevuses ja kogu koolikultuuri kaudu.

9. Õpetaja roll väärtuskasvatuses
Väärtuste edastamine? Edastamine ja vastuvõtmine on passiivsed tegevused.
Mis on väärtuskasvatuse eesmärk?
sundida omaks võtma ühisväärtusi
panna mõtlema oma väärtuste üle
Kõlbeline kasvatus toetab noore arengut moraalseks tegijaks, kes on suuteline valima hea ja halva vahel ning mõistab oma valikute tagajärgi ja vastutust.

10. Õpetaja kui väärtuste kandja või kujundaja
Köster Julk-Jüri moodi
Õpetaja Lauri moodi
Iga õpetaja õpetab väärtusi!

11. Väärtuskasvatuse meetodid
Keeldude ja käskude kaudu – traditsiooniline väärtuskasvatus
Arutluse kaudu – väärtuste selitamine läbi arutelu, reflektsiooni - value clarification
Tegevuse, praktika kaudu - J. Dewey demokraatia õppimine
Eeskujude, iseloomukasvatuse kaudu – vooruseetika lähenemine- character education

12. Väärtuskasvatuse kaasaegsed meetodid
Väärtuste selitamise: ratsionaalse arutluse kaudu (autonoomia ja reflektsiooni tugevdamine, õiglase ühiskonna mudel)
Iseloomukasvatuse kaudu (iseloom hõlmab nii mõtlemist, tundmist kui käitumist)
Integratiivne väärtuskasvatus- mis integreerib mõlemad meetodid

13. Väärtuste selitamine (value clarification)
Väärtused on seotud isiklike huvide, mõtiskluste ja valikutega. Institutsioonid ei tohi määrata väärtusotsustusi ega soovitada konkreetseid väärtusi.
Väärtuskasvatuse tuuma moodustab väärtustamisprotsess. Õpetatakse protsessi: väärtuste märkamine, valikute teadvustamine, väärtuste hierarhia koostamine, arutlemine, valikute põhjendamine

14. 1966. a. versioon ja 1975. a. versioon
Louis Raths, jt
Valimine (vabalt, alternatiivide vahel, tagajärgede kaalumine)
Oluliseks pidamine
(valiku tähtsustamine, teiste ees kinnitamine)
Tegutsemine
(toimides selle valiku kohaselt, korduvalt, teatud elumudeli põhjal)
Howard Kirschenbaum
Mõtlemine (eri tasanditel, kriitiline mõtlemine, moraalne arutlus kõrgematel tasanditel, loovalt)
Tundmine (oluliseks pidamine, enda suhtes kindlalt tundmine, oma tunnetest teadlik olemine)
Valimine (alternatiivide vahel, tagajärgi arvestades, vabalt, tulemust ette planeerides)
Suhtlemine (oskus edastada sõnumeid, empaatia, konfliktide lahendamine)
Tegutsemine (korduvalt, järjepidevalt, pädevalt)

15. USA Iseloomukasvatuse programm http://www.character.org/
Tulemuslik iseloomukasvastus…
Edendab eetilisi tuumväärtusi (ausus, hoolivus, õiglus, vastutus, austus enda ja teiste vastu) ja toetavaid pädevusväärtusi (usinus, tööeetika) kui hea iseloomu aluseid.
Koolid vaatavad kõike läbi moraalse prisma
Nn varjatud õppekava: kooli tseremooniad, õpetaja eeskuju, omavahelised suhted, õpetamise protsess, õppimise hindamine, koolikeskkond, distsipliinipoliitika)
Akadeemiline õppekava (väärtused eri ainetes)
Õppekavavälised tegevused (ringid, projektid, pikapäevarühmad)

16. Tulemuslik iseloomukasvatus… (2)
Loob hooliva kogukonna (usaldus, koostöö, õiglus, austus, hoolivus)
Korduvate moraalsete kogemuste kaudu käitumuslike harjumuste-iseloomu omandamine
Õppekava, mis on õpilastele jõukohane, loomupäraselt huvitav ja tähendusrikas (ühis-õpe, probleemipõhine lähenemine, seos eluga)
Püüab edendada õpilaste endast lähtuvat motivatsiooni
Kaasab perekonnad ja ühiskonna eri sektorite esindajad

17. Riiklik programm “Eesti ühiskonna väärtusarendus ” aitab hoida ja arendada neid väärtusi, mis tagavad Eesti ühiskonna inim- ja sotsiaalse arengu, luues seeläbi eeldused Eesti majanduse ja muude valdkondade kiireks arenguks ning Eesti edukaks lõimumiseks Euroopa Liiduga.
Programm peab silmas Eesti riigi tähtsaimat põhiseaduslikku eesmärki – eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise tagamist läbi aegade – ning neid ühendavaid  alusväärtusi, mida väljendavad nii EV põhiseaduse preambula kui ka EL alusdokumendid.
Lisaks mainitud dokumentidele toetub programm veel ÜRO Inimõiguste Ülddeklaratsioonis, Lapse Õiguste Konventsioonis toonitatud väärtustele, Euroopa Liidu soovitustele (Euroopa Liidu parlamendi soovitatud kaheksa võtmepädevuse raamdokument, 2006) ning arvestab uuringuid, arutelusid ja küsitlusi, mida on programmi ettevalmistamise käigus tehtud. Näiteks: Vabariigi Presidendi esseevõistlus „Millises Eestis ma tahan elada” 2007, MTÜdele suunatud väärtusküsitlus, väärtusteemaliste artiklite meediamonitooring , väärtusteteemalised konverentsid „Mõtestatud Eesti: väärtused ja valikud” (Estonia talveaias, 6. veebr. 2007) ja „Ühiseid väärtusi hoides” (Estonia talveaias, 26. sept. 2008), „Mis on õnn?” (Tartus, 26. mail 2008) ja Eesti Raadio ööülikooli saated „Õnne õpituba” vt ja

18. Mis on Eesti ühisväärtused?
Üldinimlikud moraalsed väärtused
nt ausus, hoolivus, õiglus, lugupidamine enda ja teiste vastu, usaldus ja koostöö
Eesti kultuurilised ühisväärtused
Keel, kultuurilooming, traditsioonid, mälu
Euroopa sotsiaalsed ühisväärtused
nt vabadus, demokraatia, õigus, solidaarsus, vastutus, sallivus

19. Programmi fookus ja sihtrühm
Riiklik programm asetab tähelepanu keskmesse laste ja noorte väärtuskasvatuse.
Sellest lähtuvalt on programm suunatud laste ja noortega seotud rühmadele: lapsevanemad, õpetajad, kooli- ja huvijuhid, lasteaia- ja koolitöötajad, noorsootöötajad jne.
Täiendava sihtrühma moodustavad kodanikeühendused, erasektori ettevõtted, meedia (ja avalikkus laiemalt).

20. Riikliku programmi tegevussuunad ja põhitäitjad.
Riiklikul väärtusprogrammil on neli tegevussuunda:
Koolieelne väärtuskasvatus
Väärtuskasvatus koolis
Mitteformaalne väärtuskasvatus
Avalikkusele suunatud väärtusarendus
Programmi tegevussuundi koordineerivad põhitäitjad on:
Tallinna Ülikooli eelkoolipedagoogika osakond (haridus, väärtuskasvatus lasteaias);
Tartu Ülikooli haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskus (haridus, väärtuskasvatus koolis);
Avatud Eesti Fond (mitteformaalne haridus, mitteformaalne väärtusarendus läbi kodanikeühenduste ja erasektori);
Tartu Ülikooli eetikakeskus (töö avalikkusega ja meediaga; avalikkusele suunatud väärtusarendusalane tegevus).

21. 1. Koolieelne väärtuskasvatus
1.1. Uuringud
Laiapõhjaline väärtusteteemaline uuring
1.2. Koolitused
Õpetajate esma- ja täiendkoolitus
Õppeasutuste juhtide ja töötajate koolitamine
Lastevanemate koolitamine
1.3. Tugimaterjalid
Riikliku väärtusprogrammi eesmärk on arendada koolieelset väärtuskasvatust teaduspõhiselt. See tähendab, et koolituskavade koostamisel ja tugisüsteemide planeerimisel toetutakse eelnevatele uuringutele.
Projekti raames toetatakse laiapõhjalise väärtusteteemalise uuringu ettevalmistamist ja läbiviimist, mis tegeleb ühtaegu mitme sihtrühmaga (laste, lastevanemate, õpetajate ja lasteaia juhtide/töötajatega). Esimese sammuna tuleb analüüsida mujal maailmas ja Eestis läbiviidud vastavaid uuringuid.
Oluline on kombineeritud metodoloogia kasutamine (sh kvalitatiivsed uuringud).
Lasteasutuste ja lastevanemate väärtuskonfliktide ennetamine koostöö kaudu.

22. 2. Väärtuskasvatus koolis
2.1. Väärtuskasvatus tunnis
Õppekava arendustöö
Õpetaja esma- ja täiendkoolitus
Metoodika ja õppevara
2.2. Väärtuskasvatus õpi- ja õpetamiskeskkonnas
Tugimaterjalid ja koolitused
2.2.2 Koolide terviklik väärtuskasvatuse programm
Ehkki väärtuskasvatuse roll on viimastel aastakümnetel tõusnud paljude riikide koolipraktikas järjest olulisemale kohale, pole Eesti koolides (nii alus-, põhi- kui ka gümnaasiumi- ja kutsehariduse raames) senini tegeldud süsteemse ja järjepideva väärtuskasvatusega. Põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava üldosa käsitleb põhjalikult väärtuste ja hariduse seost, ent samas pole piisavalt käsitletud seda, kuidas viia kokku üldosas loetletud väärtused ja ainekavad. Samuti pole piisavalt tähelepanu pööratud nii Eesti kui ka rahvusvaheliste ekspertide soovitustele, et väärtuskasvatust tuleb käsitleda kompleksselt, st see toimub nii ainetunnis kui ka õpikeskkonnas tervikuna (sh klassi- ja koolivälises tegevuses).
Riikliku programmi koostamisel on lähtutud seisukohast, et riikliku õppekava arendustöö peab olema pidev protsess ja jätkuma sujuvalt peale õppekava kinnitamist.
Iga õpetaja peab teadvustama, et ta ei õpeta vaid oma ainet, vaid tegeleb ka väärtuskasvatusega (näiteks oma eeskuju läbi). Õpetajatele suunatud koolituste eesmärk on õpetada õpetaja märkama, kuidas tema oma ainega, suhtlemises õpilastega, aga ka koolikultuuris tervikuna väärtusi edasi annab, näidata, kuidas kooli ainekava ja tundi planeerides leida ka väärtuste selituseks kuluvat aega ning arendada õpetaja oskust kasutada väärtuskasvatuse kaasaegseid meetodeid.
Programmi raames võiks välja anda kogumikke või juhtumipõhiseid käsiraamatuid, kus esitatakse praktilisi näiteid selle kohta, kuidas on võimalik eri õppeainetes ja koolikeskkonnas tervikuna kujundada ja läbi viia väärtuskasvatust (näiteks kogumik „Väärtused emakeele ja kirjanduse õpetuses”, „Väärtused ajaloos”, „Väärtused bioloogias”, jne).
Programmi koolialase tegevussuuna teine alavaldkond on väärtuskasvatus õpikeskkonnas, millega tegelemine on seda olulisem, et Eesti laste koolimeeldivus on UNESCO 35 riiki hõlmanud koolilaste uuringu tulemuste põhjal üks Euroopa madalaimaid. Bradshaw, Jonathan; Hoelscher, Petra; Richardson, Dominic “An Index of Child Well-being in the European Union” Social Indicators Volume 80, Number 1/January
Õpikeskkonna moodustavad nii füüsiline keskkond kui ka inimestevahelised suhted, mis koolisituatsioonis tekivad, ning eelkõige hoiakud ja väärtused, mis nendega kaasnevad. Õpikeskkonna osaks on ka klassivälised tegevused, kommunikatsioonitavad (nt konfliktide lahendamise kord, tunnustamine, kooli identiteet jne), rituaalid, kooli reeglid, erinevate inimeste vastutus ja õigused, jne.
Programmi raames toetatakse projekte koolidele terviklike väärtuskasvatuse programmide väljatöötamiseks.

23. 3. Mitteformaalne väärtusarendus
3.1. Kodanikeühendustelt lastele ja noortele suunatud väärtusarendus
3.2. Kodanikeühenduste ja lasteaedade/koolide koostööprojektid
3.3. Kodanikeühenduste ja/või lasteaedade/koolide ning erasektori koostööprojektid
Programmi raames toetatakse kodanikeühenduste (sh noorte endi MTÜde) projekte, mis on suunatud laste ja noorte väärtusarendusele. Projektid peaksid tegelema põhiseaduslike väärtuste arendamisega ning suunama lapsi ja noori väärtustama demokraatlikku ühiselu korraldamist, koostööd (sh teiste abistamist ja toetamist), kodanikualgatust ja vabatahtlikkusel põhinevat tegutsemist. Kuigi lapsed ja noored on projektide otsene sihtgrupp, võivad projektid olla suunatud ka noortega seotud gruppidele, noorte mõjutajatele (nt lapsevanemad, õpetajad, huvijuhid, noorsootöötajad jne).
Eelistatakse projekte, mille kavandamisse ja elluviimisesse on nii kodanikeühendus kui kool/lasteaed partneritena võrdselt kaasatud ning mis on eelkõige suunatud väärtusarendusalase ühistegevuse (sünergia) tekitamisele. Samuti projekte, mis annavad lastele või noortele praktilise algatuste elluviimise ja vabatahtlikkuse alusel tegutsemise kogemuse. Programmi raames toetatakse nii ühekordseid üritusi kui ka pikemaid koostöökavasid.
Programmi raames toetatakse kodanikeühenduste ja/või lasteaedade/koolide väärtusarendusalaseid projekte, kuhu on ühe osapoolena kaasatud ka erasektor. Ettevõtetel on kompetents mitmetes valdkondades (nt ettevõtlikkus, infotehnoloogia, innovatsioon jne), mida senini pole piisavalt rakendatud laste ja noorte väärtusarendusse. Erasektori kaasamine aitaks rikastada lasteaedade/koolide õpikeskkonda ning kodanikeühenduste vahendusel toimuvat väärtuskasvatust, aidates seeläbi üksiti kujundada laste ja noorte positiivset suhtumist ettevõtlusesse ja selles osalemisse.

24. 4. Avalikkusele suunatud väärtusarendusalane tegevus
4.1. Väärusarendusalase info koondamine ja vahendamine
4.2. Väärtusalased konverentsid, üritused ja trükised
4.3. Väärtusalane tegevus meedias
Kuna programmi kesksel kohal on moraalsed ja sotsiaalsed väärtused, millega tegeleb eetika, siis on vaja tõsta ühiskonna eetikaalast kompetentsi (teadlikkust normide põhjendamisviisidest, eetilistest valikutest ning nende tagajärgedest). On vaja tekitada pidev ning konstruktiivne diskussioon ühiskonna jaoks oluliste eetiliste normide, ühisväärtuste arendamise ja hoidmise võimaluste ning väärtuskasvatuse rolli üle.

25. Väärtusarenduse alased materjalid www.eetika.ee