1. TSITEERIMINE JA REFEREERIMINE
MERLE PINTSON
PÕLVA ÜHISGÜMNAASIUM

2. TEADUSLIKUD TEKSTID KOOLIS
REFERAAT
Edastab olemasolevat teavet
Toetub kirjandusallikatele
Annab ka kirjutaja oma arvamuse
EI OLE allikmaterjali sõnasõnaline ümberkirjutus
UURIMISTÖÖ
Olemasolevale teabele lisandub autoripoolne uurimus
Koosneb algallikatele tuginevast referatiivsest osast ja autori loodud uurimuslikust osast
Analüüs, järeldused

3. VIITAMINE
Viide: 1) võimaldab hoiduda plagiaadi süüdistusest, mis on peamine oht teiste autorite ideede või uurimuste kasutamisel ilma vastava osutuseta 2) lisab kirjutisele autoriteeti ning näitab, et kirjutaja on tuttav teiste samal teemal tehtud uurimustega 3) võimaldab lugejal leida üles algallika, sest kirjanduse loetelus esitatakse viite kohta kõik olulisemad detailid. (Uibu,2009)

4. VIITAMINE
Varasemate uurimuste ja teiste autorite seisukohtade/ andmete esitamiseks oma tekstis võib kasutada tsiteerimist ja parafraseerimist. Sobivad järgmised võtted: (Hirsjärvi, Remes ja Sajavaara, 2005)
tsitaat ehk sõnasõnaline väljavõte tekstist
parafraas, st infot selgitatakse oma sõnadega samas järjestuses, nagu on originaalis, soovimata seda väga kokku suruda
refereering ehk kokkuvõttev laenamine, st kirjutaja väljendab kasutatud allikast pärit infot oma sõnadega.

5. TSITEERIMINE
Tsiteerimine on originaalteksti võimalikult autentne kajastamine originaalkeeles või tõlkena.
Tsiteerida on lubatud vaid avaldatud teoseid! (Pisuke, 2004)
Tsiteeritav tekst eraldatakse muust tekstist kas jutumärkidega või muul viisil esile tõstmisega.

6. TSITEERIMINE
Jutumärkides esitatakse tavaliselt kuni 4 rida tsiteeritavat teksti.
Tsiteerida tohib üksnes motiveeritud mahus (1-leheküljelise artikli puhul ei tohiks tsitaat olla pikem kui üks lõik).
Eelistada tuleks lühikest tsitaati, mida on lihtsam oma teksti sobitada

7. TSITEERIMINE
Tsiteeritavale tekstile lisatakse teose ilmumise aasta ja lehekülje number.
Näide: Säljö tõdeb: „Traditsiooniline, õpetajakeskne ja tekstipõhine koolitus on kaotamas oma positsiooni mudelina, kuidas omandada teadmisi edukalt “ (Säljö, R., 2003: ).

8. TSITEERIMINE Pikema tsitaadi puhul ei kasutata jutumärke.
Kui tsitaadis on rohkem kui 50 sõna või kolm rida, on soovitav kasutada tsitaati eraldi taandega lõiguna (Leki, 1998). Sel juhul jutumärke ei panda.
Nii vasakult kui ka paremalt jäetakse tsitaadile vaba ruum ja tekst joondatakse mõlema ääre järgi.

9. TSITEERIMINE
Näide: Euroopas sai mõiste „infoühiskond“ (information society) laialt tuntuks pärast seda, kui Martin Bangemann aastal esines ettekandega „Europe and the Global Information Society“ Euroopa Nõukogu istungil. Ta kirjutab:
See on revolutsioon, mis põhineb informatsioonil. Informatsioon omakorda on inimteadmiste väljendus. Tänapäeval võimaldab tehnoloogiline progress meil töödelda, säilitada, kätte saada ja edastada informatsiooni mistahes vormis – suulises, kirjalikus või visuaalses – hoolimata kaugusest, ajast või mahust. See revolutsioon lisab uusi võimalusi inimvõimetele ja loob ressursi, mis muudab meie koostöötamise ja -elamise viisi (lk 24).

10. TSITEERIMINE
Kui tsiteeritavast tekstist jäetakse välja sõnu või lauseosi, märgitakse väljajätukoht kahe (kolme) punktiga.
Näide: “Modernism .. sai alguse juba valgustusajal ..” (A. Lunter “Maailmakirjanduse õpik gümnaasiumile”, 2003:8).

11. TSITEERIMINE
Pikem väljajätt (terviklaused) tähistatakse kolme mõttekriipsuga.
Näide: “Modernismi seisukoht oli, et teadus viib täiuse poole. /- - - / Teadusest ei tohi kujuneda inimkonda hävitav tarkus.” (A. Lunter “Maailmakirjanduse õpik gümnaasiumile” 2003:8)

12. TSITEERIMINE
Värsiridade tsiteerimisel jutumärke ei tarvitata, kui need on paigutatud eraldi muust tekstist ega sula sellega ühte
Näide: Juhan Liiv ütleb enda kohta:
Minu mõttekangas
katki kärisend.
Tuhat korda temast
süda värisend.

13. PARAFRASEERIMINE
Parafraseerimine on teiste ideede ja materjalide kasutamine oma sõnadega.
Parafraas ei tähenda mitte seda, et mõni sõna tekstis moepärast ära vahetatakse, vaid teksti ümbersõnastamist nii, et autori mõte säilib.
Parafraas võimaldab kasutada teiste kirjutajate materjali oma mõtete toetamiseks.

14. PARAFRASEERIMINE
Parafraseerimine hõlbustab mõistmist või muudab paremaks kirjutaja enda töö.
See nõuab tekstist arusaamist ja loetu mõtte täpset ning adekvaatset tõlgendamist.
Näide: A. Lunter on oma maailmakirjanduse õpikus välja toonud mõtte, et modernismi seisukohalt viib teadus täiuse poole.

15. REFEREERIMINE
Refereerimisel esitakse allikmaterjalis kajastuvaid ideid või seisukohti teksti
autori sõnastuses.
Refereering sõnastatakse nii, et oleks arusaadav, kus kajastuvad refereeritava autori ideed ning kus algavad refereerija tõlgendused ja kommentaarid.

16. REFEREERIMINE
Refereerimist kasutatakse juhul, kui tsitaat oleks liiga ulatuslik ega suudaks mõtet tervikuna kompaktselt edasi anda.

17. REFEREERIMINE
Näide: “Traditsioonilise romaani ja modernistliku romaani vahele selget piiri tõmmata on raske ja pole vajalikki, sest viimane on välja kasvanud esimesest (A. Lunter, 2003:41).
REFEREERING: Lunter väidab, et modernistlik romaan on välja kasvanud traditsioonilisest romaanist.

18. KIRJAVAHEMÄRGID
Ühelauselise tsiteerimise puhul paikneb viide lause sees, st enne lause lõpupunkti.
Näide: “Elulaadi uudsus tekitab inimeses sisepingeid” (A. Lunter “Maailmakirjanduse õpik, 2003:9).

19. KIRJAVAHEMÄRGID
Mitmelauselise tsiteerimise puhul paikneb viide pärast lause lõpupunkti.
Näide: “Inimene vajab kohanemiseks aega. Uuega minnakse kaasa tasapisi ja ettevaatlikult, muutes oma tõekspidamisi ja nihutades moraalitõdemusi.” (A. Lunter “Maailmakirjanduse õpik, 2003:9)

20. TSITAAT VÕI PARAFRAAS? Tsitaadi kasutamine on õigustatud, kui :
originaalallika stiili ei saa asendada ;
allikmaterjal on nii oluline/ autoriteetne, et selle muutmine võib kahjustada kirjutise sisu/ stiili ;
tahetakse säilitada ütluse sõnastust/ vormi.
Kõikidel muudel juhtudel tuleks eelistada teiste autorite põhiidee edasiandmist oma sõnadega, st parafraasi.

21. PLAGIAAT
Plagiaat on teise inimese mõtete, kirjutise, andmete esitamine oma nime all, viitamata tegelikule autorile.
Näide: Elus on oluline teha tööd ja näha vaeva, küll siis tuleb ka armastus.

22. ÜLESANNE 1 KOOSTA REFEREERING (2 LAUSET)
“Traditsiooniline romaan on jutustava kirjanduse suurvorm, milles jutustaja (autor) vahendab teose sündmustikku, tehes seda neutraalselt ja kõiketeadjalikult. Vahel on autor oma tegelastesse kiindunud ja siis muutub tema tekst (autoritekst) tegelase vaatekohast nähtuks. Sellist autoriteksti nimetatakse siirdkõneks. On ka minavormis kirjutatud romaane ja raamjutustusi, milles autor laseb jutustajal sündmusi edasi anda.”(Lunter, A., 2003:39)

23. VÕIMALIK REFEREERING
Traditsioonilises romaanis on autor sündmuste vahendaja ja kõiketeadja. Osades romaanides antakse tegevus edasi tegelase vaatekohast (autoritekst) või minajutustusena.

24. ÜLESANNE 2
Leia oma ajaloo vm aine õpikust kolm vähemalt 5-lauselist tsitaati.
Koosta väljajättelised tsitaadid (nii sõnade kui lausete väljajätud) kahe kirjapandud tsitaadi kohta.
Koosta 2-lauseline refereering kolmanda tsitaadi põhjal.
Vormista töö korrektselt ja esita hindamiseks.

25. ALLIKALOEND
Hirsjärvi, S., Remes, P. & Sajavaara, P. (2005). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina.
Jaaksaar, K. (2010). Uurimistöö, referaadi jm teadusliku teksti kirjutamine. 09.aprill 2012,
Leki, I. (1998). Academic Writing. United Kingdom: Cambridge University Press.
Lunter, A Maailmakirjanduse õpik gümnaasiumile. Modernismist postmodernismini. Viljandi: J. Sarapuu.

26. ALLIKALOEND
Nurmiste, T. (2005). Viitamine. 09. aprill 2012,
Pisuke, H. (2004). Autor ja ülikool. Autoriõiguse alused. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Säljö, R. (2003). Õppimine tegelikkuses. Võru: AS Võru Täht.
Uibu,K. (2009). Praktilisi harjutusi õigeks viitamiseks. Tsiteerimine ja parafraseerimine. 09.aprill