1. Modaalsuse semantiline kaart ja lekseem SAAMA
Johan van der Auwera
Antwerpen
Petar Kehayov
Tartu
Alice Vittrant
Aix-en-Provence

2. SAAMA
I get to watch TV tonight.
Saan katsoa illalla televisiota.
Saan õhtul vaadata televiisorit.

3. Miks on modaalne SAAMA huvitav?
1. Väheuuritud … ei ole SAE-le omane
2. Van der Auwera
ja Plungiani modaalsuse semantiline
kaart (1998) vajab korrigeerimist
van der Auwera, Johan & Vladimir Plungian
“Modality’s semantic map”, Linguistic Typology
2 (1998),

4. Võimalikkus … Vajalikkus To get to the station you can take the bus.
Modaalsuse liigid
Võimalikkus … Vajalikkus
John can swim.
To get to the station you can take the bus.
You can stay home.
He may be home.

5. Modaaalsuse liigid Võimalikkus … Vajalikkus I have to see him again.
To get to the station you have to take the bus.
You have to stay home.
He must be home.

6. Võimalikkus … Vajalikkus
Kõik koos
Võimalikkus … Vajalikkus
I have to see him back.
John can swim.
To get to the station
you can take the bus.
To get to the station you have to take the bus.
You can stay home.
You have to stay home.
He may be home.
He must be home.

7. Kuidas neid nimetatakse?
I have to see him back.
John can swim.
To get to the station
you can take the bus.
To get to the station
you have to take the bus.
You can stay home.
You have to stay home.
episteemiline
He may be home.
He must be home.

8. mitte-episteemiline episteemiline John can swim.
I have to see him back.
To get to the station
you have to take the bus.
To get to the station
you can take the bus.
You can stay home.
You have to stay home.
episteemiline
He may be home.
He must be home.

9. mitte-episteemiline modaalsus
On osa situatsioonist, käib agendi kohta. Positiivsed terminid on agendikeskne (Bybee, Fleischman 1995) juur- (Coates 1983) ja situatsiooniline modaalsus (van der Auwera, Ammann, Kindt 2005)
episteemiline
Käib situatsiooni kui terviku kohta: propositsiooniline modaalsus (Palmer 2001)

10. mitte-episteemiline osalejasisene John can swim.
I have to see him back.
To get to the station
you can take the bus.
To get to the station
you have to take the bus.
You can stay home.
You have to stay home.

11. mitte-episteemiline John can swim. I have to see him back.
To get to the station
you can take the bus.
To get to the station
you have to take the bus.
You can stay home.
You have to stay home.
osalejaväline

12. deontiline osalejaväline
mitte-episteemiline
John can swim.
I have to see him back.
To get to the station
you can take the bus.
To get to the station
you have to take the bus.
You can stay home.
You have to stay home.
deontiline osalejaväline

13. mitte-deontiline osalejaväline
mitte-episteemiline
John can swim.
I have to see him back.
mitte-deontiline osalejaväline
To get to the station
you can take the bus.
To get to the station
you have to take the bus.
You can stay home.
You have to stay home.

14. Anderson (1982), Haspelmath (1997),
Semantiline kaart
Anderson (1982), Haspelmath (1997),
Croft (2001)
Semantiline kaart on tähenduste suhteid tähistav kahedimensionaalne kujutis.

15. Modaalsuse semantiline kaart (van der Auwera & Plungian 1998)
osalejaväline
VÕIMALIKKUS
osalejasisene
episteemiline
deontiline
deontiline
VAJALIKKUS
osalejasisene
episteemiline
osalejaväline

16. Anderson (1982), Haspelmath (1997),
semantiline kaart
Anderson (1982), Haspelmath (1997),
Croft (2001)
Kaardi keskne omadus on semantiline katkematus (semantic contiguity).

17. Mida see tähendab?

18. grammatikalisatsioon
semantiline kaart
Anderson (1982), Haspelmath (1997), Croft (2001) +
grammatikalisatsioon
Bybee, Perkins & Pagliuca (1994)
Tähenduste sünkroonilised implikatsioonisuhted kajastavad diakroonilisi suhteid. Diakroonia puhul tähendab semantiline katkematus seda, et teatud muutused eeldavad teisi muutusi. Diakroonilisel muutusel on suund, mida saab märkida vahetades ühendusjooned nooltega.

19. Modaalsuse semantiline kaart (van der Auwera & Plungian 1998)
osalejaväline
VÕIMALIKKUS
osalejasisene
episteemiline
deontiline
deontiline
VAJALIKKUS
osalejasisene
episteemiline
osalejaväline

20. Kaard võimaldab võrrelda erinevaid modaalseid sõnu ja konstruktsioone; nt prantsuse
pouvoir
savoir
Il se peut que

21. Semantiliselt pidevad on ka sellised tähendused,
Võimaldab täpsustada semantilise katkematuse printsiipi.
Semantiliselt pidevad on ka sellised tähendused,
mis põlvnevad ühisest vanemast.
hollandi mogen ‘may’

22. Võimaldab võrrelda erinevaid keeleteadlasi.
juurmodaalsus
Coates 1983; Larreya 1984
juurmodaalsus
Bybee jt 1994
Võimaldab võrrelda erinevaid keeleteadlasi.