1. Riiklik seadusandlus ja rahvusvahelised lepped
Liina Eek
7. aprill 2009

2. Riiklik seadusandlus ja rahvusvahelised lepped
Kolmetasandiline süsteem:
Riiklikud seadused
Euroopa Liidu otsekohalduvad määrused jm nõuded
Rahvusvahelised lepped

3. Riiklikud seadused põhinevad suuresti EL nõuetel (direktiivide
üle võtmine).
Direktiiv annab eesmärgi, selle saavutamise viis on riigi otsustada.
EL määrused (regulations) otsekohalduvad, meie seadustesse
ümber ei kirjutata.
Seadus määrab vastutava asutuse jm siseriiklikud meetmed, mis on
vajalikud, et määrust rakendada

4. Rahvusvahelised lepped
Codex Alimentarius
Cartagena bioloogilise ohutuse protokoll (Bioloogilise
mitmekesisuse konventsiooni, CBD alaprotokoll)
Loomatervise organisatsioon (OIE, Office International des
Epizooties)
Rahvusvaheline taimekaitse organisatsioon (IPPC, International
Plant Protection Convention, EPPO, European Plant Protection
Organization)
Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) lepped:
Sanitaar- ja fütorsanitaarlepe (SPS, Agreement on the
Application of Sanitary and Phytosanitary Measures)

5. Codex Alimentarius
Codex Alimentarius on Rahvusvahelise Toidu ja Põllumajandus
Organisatsiooni (FAO) ja Rahvusvahelise Tervishoiu
Organisatsiooni (WHO) ühine toidustandardite programm, mille
eesmärgiks on pakkuda kõrgel tasemel tarbijakaitset ning ausat
konkurentsi rahvusvahelises toidu ja põllumajandussaaduste
kaubanduses.
Codex Alimentarius on loodud a, kui organisatsioonid
leidsid, et on tekkinud vajadus rahvusvaheliste toidu standardite
järgi, et anda juhiseid kasvavale toiduainetööstusele ja kaitsta
tarbijate tervist.

6. Selle liikmeteks võivad olla kõik FAO ja WHO liikmed. Hetkel on
liikmeid umbes 160 riiki.
Rahvusvahelised valitsusvälised organisatsioonid (näiteks:
tarbijakaitse organisatsioonid, akadeemilised ja tööstuste liidud)
võivad osaleda Codex Alimentarius’e kohtumistel vaatlejatena.
Codex Alimentarius’e standardid on vabatahtlikud ja nende
rakendamine liikmesriikides ei ole automaatne.
Eestis tegeleb sellega Põllumajandusministeerium
Kodulehekülg:

7. Loomatervise organisatsioon (World Organisation for Animal Health)
Sünonüüm Office international des épizooties (OIE)
Rahvusvaheline organisatsioon, asutatud 1924.
Praeguseks 193 liikmesriiki
OIE eesmärgid on:
tagada loomahaiguste staatuse läbipaistvus maailmas;
koguda, analüüsida ja levitada veterinaarset teaduslikku infot;
võimaldada ekspertiisi ja edendada koostööd loomahaiguste
kontrolli alal;
garanteerida maailmakaubanduse ohutus, töötades välja
loomade ja loomsete toodete turustamise sanitaarreeglid.

8. Organisatsioon loodi peale seda, kui 1920. aastal Belgias hakkas
levima Indiast pärit teatud kariloomade haigus.
Kodulaheküljel info loomahaiguste, nt linnugrupi, marutõve jm
olukorra kohta maalimas, kus on haiguspuhangud jne.
Vastutab selle täitmise eest Põllumajandusministeerium.
Kodulehekülg:

9. WTO lepped WTO ehk Maailma Kaubandusorganisatsioon on rahvusvaheline
organisatsioon, mis tegeleb riikidevahelise kaubanduse
reguleerimisega. Ainus globaalne rahvusvaheline organisatsioon,
mis tegeleb riikide vaheliste kaubanduse reeglitega.
Üldisem eesmärk on tagada, et tootjad ja vahendajad, eksportijad ja
importijad saaksid teha oma äri.
WTO töö aluseks on WTO lepped, mille liikmesriigid on
allkirjastanud ja ratifitseerinud.
Loodud on WTO liikmesriiki, paljud ka vaatlejad
WTO tegeleb ka kaubandustülide lahendamisega, kui üks või
mitu liikmesriiki leiavad, et kaubandusreegleid on eiratud

10. Kaubandus peab olema
mitte diskrimineeriv – kaubanduspartnereid tuleb kohelda
võrdselt ja ei tohi teha eelistusi, samuti ei või diskrimineerida
võõramaiseid tooteid, teenuseid või kaubanduspartnereid,
eelistades neile omamamaiseid. Oma toodetele peavad kehtima
samad kitsendused kui võõrastele.
2. Kaubandus peab olema ette arvatav, st välisfirmad, investorid
ja teiste riikide valitsused peavad olema kindlad, et ootamatult ei
teki mingied tõkkeid kaubandusele (kaasa arvatud, tariifid,
mittetariifsed barjäärid, muu).
WTO võtab endale aina rohkem õigust määrata tariife.

11. 3. Ebaausad konkurentsi võtted – ekspordi toetused ei ole
ausad, samuti mitte toodete müümine alla omahinna selleks, et
saada turg enda kätte.
4. Arengumaadele tuleks anda rohkem eeliseid ja võimalusi,
erilisi privileege jne, et anda neile võimalus turule tulla.

12. WTO lepete täitmine on kohustuslik ja selle täitmise jälgimiseks
on loodud eriline süsteem, mis võib määrata ka
kaubandussanktsioone.
Sisseveokeelud on rangelt reguleeritud. Üldine tollitariifide lepe,
GATT, SPS ja tehniliste kaubandusbarjääride lepe, TBT: impordi
keeluvad peavad olema ratsionaalselt põhjendatud, ei ole
rohkem kitsendavad kui vaja eesmärgi saavutamiseks, ei ole
diskrimineerivad
Kitsendused peavad põhinema riskianalüüsil või rahvusvahelisel
standardil.

13. Sanitaar- ja fütorsanitaarlepe
WTO sanitaar- ja fütosanitaarlepe (SPS) reguleerib
kaubandusmeetmeid, mida võetakse inimese, loomade või
taimede tervise kaitseks nende ohtude eest, mis võivad tuleneda
taimekahjustajatest või haigustest (need võivad olla muuhulgas
ka võõrliigid).
Et selliseid ohte vältida, võivad riigid võtta meetmeid, näiteks
keelustada mingi liigi riiki toomise. Ent see otsus peab tuginema
teaduslikule riskianalüüsile.

14. WTO annab riikidele õiguse kehtestada riski ja kaitstuse tase,
mida nad vajalikuks peavad.
WTO lepped (SPS ja TBT) ütlevad, et kitsendused saavad olla
ainult ajutised, kuniks on suudetud koguda piisavalt andmeid
kas ohutuse või ohtlikkuse kohta. Seejärel tuleb langetada otsus,
mida võib loomulikult hiljem, uute andmete valguses, üle vaadata.
Ettevaatusabinõud peaksid olema proportsionaalsed ja ei tohi olla
diskrimineerivad ega seada põhjendamatuid
kaubandustõkkeid.
Eestis jagatud vastutus: PõM, KKM, VäM, MKM.
Kodulehekülg

15. Rahvusvaheline Taimekaitse organisatsioon (IPPC, International Plant Protection Convention)
Rahvusvaheline taimekaitse organisatsioon (IPPC) on
ülemaailmne organisatsioon, millel on Euroopa allorgan EPPO –
Euroopa ja Vahemeremaade taimekaitse organisatsioon.
Sinna kuulub 49 liikmesriiki, Eesti on EPPO liige aastast
Nõukogude Liidu osana ja alates aastast iseseisvalt.
See organisatsioon püüab tõkestada taimekahjustajate (plant pests)
levikut.

16. Cartagena bioloogilise ohutuse protokoll (CPB)
CPB eesmärgiks on tagada geneetiliselt muundatud
elusorganismide ohutu kasutamine.
Cartagena protokoll tuleneb bioloogilise mitmekesisuse
Konventsioonist (CBD), selle alaprotokoll
Eestis jõustus see konventsioon aastal.
See on üldine looduskaitse konventsioon, mille eesmärgiks on
kaitsta eluslooduse mitmekesisust, tagada looduse säästev
kasutamine ning looduse kasutamisest saadava tulu õiglane
jaotamine.

17. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon käsitleb nii klassikalist
looduskaitset (liikide ja elupaikade kaitse) kui ka „moodsat“
looduskaitset, st looduse kaitset biotehnoloogiast tulenevate
mõjude eest.
Konventsiooni artikli 19 alusel on loodud Cartagena protokoll
eesmärgiga kehtestada protseduurireeglid igasuguste
biotehnoloogiast tulenevate muundatud elusorganismide
käsitlemise, kasutamise ja turvaliselt edasi toimetamise jaoks,
Kui need organismid võivad kahjustada bioloogilise
Mitmekesisuse kaitset ja säästvat kasutamist.
Eestis jõustus Cartagena protokoll aastal.

18. Protokolli kohaselt on Eesti kohustatud tagama GMOde käitlemise
ja kasutamise ohutuse ning GMOde turvalise edasi toimetamise.
Protokoll sätestab GMOde piiriülese liikumise ja nende ohutu
käitlemise reeglid. Ohutuse tagamiseks on vajalik pidev
infovahetus teiste riikidega. Protokolliga luuakse üldine
rahvusvaheline bioloogilise ohutuse teabevõrguslik (BCH;
biosafety clearing house), mille kaudu on võimalik igalühel saada
teavet muundatud elusorganismide kasutamise ja piiriülese
liikumiste kohta, erinevate teaduslike, tehniliste, keskkonnaalaste
ning juriidiliste materjalide kohta, nt liikmesriikide seadused, seal
välja antud load ja kitsendused, eksperdid, andmebaasid jms.
BCH:

19. Alates 2008. aastast on võimalik rahvusvahelise bioloogilise
ohutuse teabevõrgustiku andmekogudele ligi pääseda ja Cartagena
protokolliga liitunud riikide vahelise bioloogilise ohutusega seotud
informatsiooni vahetada või huvikorral ka ainult Eestiga seonduvat
või piirnevat informatsiooni leida Eesti bioloogilise ohutuse
teabevõrgusltiku kaudu.
Eesti BCH

20. EL seadusandlus
Euroopa Liidu seadusandlus eesti ja teistes EL keeltes (EUR-Lex)

21. Eesti seadusandlus ja vastutavad asutused
Keskkonnaministeerium
Keskkonnainspektsioon
Vastutab keskkonnas toimuva eest.
Olulisemad bioloogilise ohutusega otseselt või kaudselt seostuvad
seadused, mille täitmist kontrollitakse:
keskkonnaseire seadus, kiirgusseadus, jäätmeseadus,
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus,
looduskaitseseadus, loomakaitseseadus, loomatauditõrje seadus,
biotsiidiseadus, välisõhu kaitse seadus, metsaseadus, saastuse
kompleksse vältimise ja kontrollimise seadus, veeseadus ja
GMOVS.
14.45

22. Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus
Metsaseadus, nt metsa uuendamisel kasutatava
kultiveerimismaterjali kvaliteedi kontrollimin, sh ka metsa
haigused.

23. Põllumajandusministeerium
Veterinaar ja Toiduamet
Tegutseb veterinaartegevuse, söödahügieeni, toiduohutuse,
põllumajandusloomade aretuse, turukorralduse ja
mahepõllumajanduse valdkonnas
Olulisemad bioloogilise ohutusega otseselt või kaudselt seostuvad
seadused, mille täitmist kontrollitakse:
toiduseadus, söödaseadus, loomakaitseseadus, biotsiidiseadus,
veeseadus, kalandusturu seadus, loomatauditõrje seadus,
taimekaitseseadus, pakendiseadus, väetiseseadus.
VTA kontrollib kõike, mis seondub toidu ja söödaga.

24. Taimetoodangu Inspektsioon
Olulisemad bioloogilise ohutusega otseselt või kaudselt seostuvad
seadused, mille täitmist kontrollitakse:
loomatauditõrje seadus GMOVS, söödaseadus, taimekaitseseadus,
väetiseseadus.
Olulisim taimetervise kontroll.
Vastutused paiguti kattuvad, paiguti on ka katmata valdkondi
(GMOde transport, looduslike liikide haigused,
mittesertifitseeritud seemne kontroll jm)

25. Sotsiaalministeerium
Tööinspektsioon
Geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas
kasutamise seadus
TI tegevusvaldkonnaks riiklik järelevalve töötervishoidu,
tööohutust ja töösuhteid sätestavate õigusaktide nõuete täitmise üle
töökeskkonnas.

26. Siseministeerium
Hädaolukordade riskianalüüside koostamine.
Nt merereostuse riskianalüüs, ulatusliku metsa- ja maastiku
tulekahju RA, massirahutuse RA jne. (kokku 8 töörühma)
Bioterrorismi ei ole peetud nii oluliseks, et selle jaoks eraldi Rad
koostada.
Lisaks iga ministeerium oma haldusalas oma riskianalüüs ja
kriisiplaan (hädaolukorra definitsioon, mis hetkest alates on vaja
paluda välisabi, tegevusplaan tegutsemiseks, vastutajad jne).

27. Riigi Teataja kodulehekülg https://www.riigiteataja.ee/ert/ert.jsp

28. Geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas
kasutamise seadus
2002
Reguleerib geneetiliselt muundatud mikroorganismide ohutut
kasutamist suletud keskkonnas eesmärgiga kaitsta inimese tervist
ja keskkonda.
Sotsiaalministeerium, tööinspektsioon

29. Sotsiaalministri määrus nr 12 “Suletud keskkonna ohuklassidele
kohaldatavad nõuded” 2002
Suletud keskkonna ohuklassidele kohaldatavad nõuded ja
erinõuded, kui geneetiliselt muundatud mikroorganisme
kasutatakse kasvuhoones, vivaariumis või muudes eritingimustes.
Sotsiaalministri määrus nr 10 “Geneetiliselt muundatud
mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise loa taotlemiseks
esitatavate andmete loetelu” 2002
Sotsiaalministri määrus nr 8 “Riskianalüüsis sisalduvate andmete
loetelu ja riskianalüüsi tegemise kord” 2002

30. GMOde tahtliku keskkonda viimist reguleeriv direktiiv
2001/18/EÜ on Eesti seadusandlusesse üle võetud Geneetiliselt
muundatud organismide keskkonda viimise seadusega, mis
reguleerib GMOde keskkonda viimist, GMOde või neid
sisaldavate või nendest koosnevate toodete turustamist ja GM
põllukultuuri kasvatamist ja käitlemist.
Seadust ei rakendata: geneetiliselt muundatud organismide veol
raudtee, maantee, siseveetee, mere või õhu kaudu; inimese geenide
muundamisel geenitehnika abil; mutageneesi või taimerakkude
ühinemisega saadud organismide suhtes, kui selliseid organisme
võib saada traditsiooniliste aretusmeetoditega.

31. 2004, praegu parandamisel. Lisatakse nn kooseksisteermise sätted,
st nõuded, kuidas kasvatada koos GM põllukultuure ja
tavakultuure.
Seaduse täitmise eest vastutab KKM, GMOde käitlemise ja
kooseksisteerimise eest PõM. GMOde registrit hakkab pidama
Taimetoodangu Inspektsioon. GMOde kasvatajad peavad end
registreerima.

32. Geenitehnoloogia ja GM organismi või toote keskkonnaohtlikkuse
küsimustes nõustab valitsusasutusi Keskkonnaministeeriumi
valitsemisalas moodustatud geenitehnoloogiakomisjon, kelle
kohustused ja õigused on kehtestatud geenitehnoloogiakomisjoni
põhimääruses.
Geenitehnoloogiakomisjoni koosseis on kehtestatud
VabariigiValitsuse korraldusega, silmas pidades, et komisjon oleks
oma põhiolemuselt kõrgelt teaduslik ja et tagatud oleks kõikide
huvigruppide esindatus.
17 liiget

33. Keskkonnaministri määrus nr 32 “Geneetiliselt muundatud
organismide keskkonda viimise ja turustamise loa taotluses
esitatavate andmete loetelu ning lubade vormid” 2000
Vabariigi Valitsuse määrus nr 331 “Geenitehnoloogiakomisjoni
põhimääruse kinnitamine” 1999

34. Loomatauditõrje seadus 2009
Sätestab loomatauditõrje meetmed ja reguleerib nende
rakendamist, samuti loomataudist põhjustatud kahjude hüvitamist.
Loomatauditõrjeks rakendatavate meetmete eesmärgiks on ära
hoida ja likvideerida loomade nakkushaigusi ning kaitsta inimest
loomadega ühiste ja loomade kaudu levivate haiguste eest.
PõM, Veterinaar- ja Toiduamet

35. Taimekaitseseadus 2009
Sätestab taimetervisenõuded ja taimekaitsevahenditele esitatavad
nõuded, mis tagavad taimekaitsevahendite ohutuse inimeste ja
loomade tervisele ning keskkonnale, samuti taimekaitseseadmetele
esitatavad nõuded.
PõM, TTI
Mitmeid alamakte

36. Toiduseadus 2008
Sätestatakse turustamisotstarbelise toidutoorme ja toidu käitlemise
alused, käitleja enesekontroll ning riiklik järelevalve toidu ohutuse
ja muudele nõuetele vastavuse tagamiseks.
Mitmed alamaktid.
PõM, VTA

37. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus 2008
Sätestab töökeskkonna suhtes esitatavad töötervishoiu ja
tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja kohustused tervisele ohutu
töökeskkonna loomisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse
ettevõtte ja asutuse ning riigi tasandil, asjaomaste vaidluste
lahendamise korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse
nõuete täitmata jätmise eest.
Vabariigi valitsuse määrus "Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud
töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" 2006.
Kehtestab töötervishoiu ja tööohutuse nõuded töötaja kaitseks
töökeskkonda mõjutavate bioloogiliste ohutegurite eest. Määrust
kohaldatakse kõigile töödele, mida tehes töötajad on või võivad
olla ohustatud bioloogilistest ohuteguritest.

38. OECD kodulehekülg www.oecd.org
EL GMO loataotlused:
EuropaBio
AgBios