1. Eakate inimeste toimetulekuprobleemid tänapäeva Eestis
Ene-Margit Tiit
Sotsiaalarengu komisjoni koosolek,

2. Sisukord Demograafilised lähteandmed (Eestis ja Euroopas)
Kuidas Eesti eakad elavad, missugune on nende elukorraldus?
Eesti vanuripoliitika
Hooldusvajadusega (eakate) klientide olukord ja mured Eestis 2005
Vanurite tervishoiuprobleemid
Eakate elukvaliteet Eestis ja mujal Euroopas
Ettepanekud ja soovitused

3. Demograafilised lähteandmed
Allikad:
1. ESA, www. stat.ee
2. Eurostat

4. Vähemalt 60-aastased moodustavad Eestis 21,7% rahvastikust; neist on 35% mehed, 65% naised.

5. Rahvastiku vanusejaotuse muutumine Eestis ja Euroopas (1)
Vähemalt 65-aastaste osa rahvastikus on aastail 2000—2004 suurenenud 15%-lt 16,5%-ni. Siin on põhjuseks peamiselt arvukamate kohortide jõudmine eakate hulka, koos jätkuvalt madala sündimusega, veidi mõjub ka oodatava eluea pikenemine.
2004. aastal ületas Eestis esmakordselt vähemalt 65-aastaste eakate arvukus kuni 14-aastaste laste arvukuse (15,4%).
Eakate osatähtsus suureneb kogu Euroopas keskmiselt 1—2 protsendikümnendiku võrra aastas. Vähemalt 65-aastaste osa moodustas aastal 2004 Euroopas 16,5%, seega ületas samuti kui Eestiski kuni 14-aastaste arvu. Veelgi suurem on eakate ja laste arvude erinevus nn „vanas Euroopas“, 15 vana liikmesriigi keskmine vähemalt 65-aastaste protsent oli aastal 17, kõrgeim Itaalias (19,2%), Saksamaal (18%), Kreekas (17,5%) ja Rootsis (17,2%).

6. Rahvastiku vanusejaotuse muutumine (2)
Kuni 14-aastaste osa rahvastikus Eestis langeb (madala sündimuse tõttu) keskmiselt 0,5 % aastas, aastal 2005 oli see 15%.
See näitaja langes a allapoole Euroopa Liidu keskmist taset, mille väärtuseks oli aastal 16,4%.
Langus toimub kogu Euroliidus, kusjuures nn vanades liikmesriikides on tase üldiselt veidi madalam (16,3) kui uutes. Eestist väiksem oli kuni 14-aastaste osakaal Tšehhimaal (15,2), Saksamaal (14,7), Kreekas (14,6), Hispaanias (14,5), Itaalias (14,2), Sloveenias (14,6), Lätis oli tase enam-vähem sama, mis Eestis.

7. Rahvastiku vanusejaotusega määratud indikaatorid 1
Demograafiline tööturusurve indeks, mis arvutatakse kui 5—14-aastaste elanike ja 55—64-aastaste elanike arvukuse suhe. See indeks iseloomustab lähitulevikus tööturule sisenevate ja sealt väljuvate põlvkondade arvukuse vahekorda.
Loomuliku arengu korral on selle indeksi väärtus üle ühe, mis aga ühtlasi tähendab teatavat töötuse ohtu tööturule sisenevale põlvkonnale.
Eestis oli selle indeksi väärtus aastail 2000—2004 küll üle ühe, kuid langes kiiresti, jõudes aastal alla ühe, mis on tööjõupuuduse ohumärk, eriti sel juhul, kui osa tööikka jõudnud noortest kodumaalt (kasvõi ajutiselt) lahkub.

8. Rahvastiku vanusejaotusega määratud indikaatorid 2
Ülalpeetavate määr, mis iseloomustab ülalpeetavate (so kuni 14-aastaste ja vähemalt 65-aastaste põlvkondade) arvukuse suhet tööealiste (15—64-aastaste) arvukusse.
Mida väiksem see suhe on, seda väiksem koormus on töötajatel. Kuna Eestis on laste põlvkond vähearvukas ja ka keskmine eluiga suhteliselt madal, siis on sõltuvussuhe Eestis kaunis väike, st praegu ei ole tööealiste koor-mus suur (kaks töötajat peavad keskmiselt ülal üht ülalpeetavat) ja see on vaatlusaastatel isegi langenud.
Ülalpeetavate määra kiiret kasvu on oodata 5—10 aasta pärast, mil tööikka hakkavad jõudma väiksearvulised põlvkonnad.

9. Rahvastiku vanusejaotusega määratud indikaatorite dünaamika Vasakpoolsel teljel on tulpi, parempoolsel – jooni iseloomustav skaala

10. Oodatav keskmine eluiga Eestis

11. Suremus
Suremusnäitajad on Eestis jätkuvalt Euroopa Liidu halvimaid, kusjuures eriti meeste osas on suremus-kordajad isegi halvemad kui 15 aastat tagasi.
Suremusolukord üldiselt ei halvene, vaid tasapisi paraneb – viimastel aastatel on surmajuhtumite arv pigem kahanenud.
Noorte ja keskealiste meeste suremus ületab samaealiste naiste oma mitmekordselt, kusjuures meestel (erinevalt naistest) on oluliseks surmapõhjuseks (üle kuuendiku juhtudest) traumad ja mürgitused.
Siit tuleneb ka madal keskmine oodatav eluiga, mis on isegi Euroopa Liidu uute liikmesriikide kontekstis madal (meestel 66, naistel 77 aastat).

12. Kuidas eakad elavad? Andmed: ESA elu-olu uuringud, 2000—2004
EGGA uuring Eakate tervis ja toimetulek, 2000
Eesti pensionid Euroopa pensionisüsteemis
Sotsiaalkindlustusameti koduleht

13. Kuidas eakad elavad Pensionisaajad Sissetulekud ja lisasissetulekud
Pensionäride vaesusrisk
sõltuvalt leibkonnast
võrreldes Euroopa teiste riikidega
Subjektiivne hinnang
Pensionäride hoiak töötamise suhtes
Pensionäride elasemeprobleemid
Pensionäride harrastused ja eluhoiakud

14. Allikas: Sotsiaalkindlustusamet, Eelarve ja statistika http://www

15. Allikas: Sotsiaalkindlustusamet, Eelarve ja statistika http://www

16. Allikas: Sotsiaalkindlustusamet, Eelarve ja statistika http://www

17. Pensioni suurus ja pensionäride arv aastal Allikas: Sotsiaalkindlustusamet, Eelarve ja statistika
2005
Pension
Pensionäre
jaanuar
2 066
veebruar
2 063
märts
aprill
2 206
mai
2 204
juuni
2 205
juuli
2 464
august
2 462
september
2 475
oktoober
november
2 457
detsember
2 454

18. Allikas: Sotsiaalkindlustusamet, Eelarve ja statistika http://www

19. Riikliku pensionikindlustusega hõlmatus aastal 2003 (1)
Pensioni-ealiste inimeste arv
Pensioniealiste pensionisaajate arv
Pensioni-saajate
osakaal
Pensioniealiste inimeste arv, kes pole pensionisaajad
Me-hed
84276
81737
97,0 %
2539
Nai-sed
200766
198704
99,0 %
2062
Kok-ku
285042
280441
98,4 %
4601
Allikas: Statistikaamet, Sotsiaalkindlustusamet, autorite arvutused

20. Riikliku pensionikindlustusega hõlmatus (2)
Põhjused, miks osadel pensioniealistel isikutel ei ole õigust riiklikule pensionile, võivad olla järgmised:
58,5–63 aastase naise puhul on Eestis omandatud pensionistaaž lühem kui 15 aastat;
rahvapensionile õigust andvas vanuses – 63-aastane või vanem – isik on elanud Eestis alalise elanikuna või tähtajalise elamisloaga püsivalt vähem kui 5 aastat;
isik saab mõne teise riigi pensioni (Haigekassa andmetel elas aasta lõpu seisuga Eestis aastast või vanemat Vene sõjaväepensionäri);
isikul puudub kehtiv elamisluba.

21. Pensionäride lisasissetulekud (2003)
Põhisissetulek 
Lisasissetulek
Vanadus-pension
Invaliid-sus-pension
toitja kaotuse pension
välisriigi pension
PALK
12,1
18,2
26,9
14,3
vanaduspension
100
0,7
2,9
10,2
invapension
0,1
3,5
toitjakaotuspension 1
toimetuleku/ eluasemetoetus
0,2
1,9
1,2
Muu riiklik/
omavalitsuse toetus
0,9
4,8
Rahaline abi kirikult või heategevuselt
0,6
Välisriigi pension

22. Kellega koos eakad elavad?
Leibkonnauuringute andmetel elab vähemalt 60-aastast üksi (35%).
Eestis on leibkonda, kus mõlemad partnerid on vähemalt 60-aastased (ja rohkem liikmeid leibkonnas ei ole), neis elab 34% eakaid.
Ülejäänud eakatest (31%) elab kõige rohkem kahe täiskasvanud põlvkonna peres koos oma lapse või lastega.
Lisanduvad veel mitme eaka pered ja kolme põlvkonna pered.
Hooldekodudes elab veidi üle 1% eakatest.

23. Eritüüpi peredes elavate pensionäride vaesusrisk (2003) Suhteline vaesus: 0,6 mediaanist, tarbimiskaalud 1:0,7:0,5. Graafikul vasakpoolne telg vastab tulpadele, parempoolne joonele.

24. Sama, invliidsuspensionärid Suhteline vaesus: 0,6 mediaanist, tarbimiskaalud 1:0,7:0,5. Graafikul vasakpoolne telg vastab tulpadele, parempoolne joonele.

25. Vähemalt 65-aastaste naiste vaesusrisk on sama-ealiste meeste vaesusriskist märgatavalt kõrgem (kuigi samaealiste meeste ja naiste pensionide suuruse erinevus on tühiselt väike)
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
Mehed
10,2
10,4
15,0
3,0
7,5
9,1
6,6
Naised
27,5
21,6
29,3
12,1
20,6
22,9
20,8
Kokku
22,1
18,0
24,6
9,2
16,0
18,1
15,8
Allikas: Sotsiaalministeerium, Statistikaamet, autorite arvutused.

26. Vaesusrisk Eestis ja Euroopas
Võrreldes Eesti elanike suhtelisi vaesusriske EL liikmesriikide vaesusriskidega, näeme, et 65-aastaste ja vanemate isikute suhteline vaesusrisk Eestis osutub madalamaks EL liikmesriikide keskmisest.
Erinevalt paljudest praegustest liikmesriikidest on Eestis vähemalt 65-aastaste madalam nooremate vaesusriskist madalam.
Selle põhjuseks on sissetulekute jaotuse väga suur ebaühtlus kuni 65-aastaste seas (kõrgeima ja madalaima tulukvintiili sissetulekute suhe on Euroopa suurimaid). Seevastu vähemalt 65-aastaste sissetulekud on jaotunud ühtlasemalt kui senistes liikmesriikides.
Vaatamata ühtlasemale tulujaotusele, on vähemalt 65-aastaste tulud madalad, moodustades keskmiselt 70% kuni 65-aastaste tuludest.
Viimase näitaja poolest jääb Eesti alla kõigile “vanadele” liikmesriikidele, välja arvatud Iirimaa.

27. Eakate hinnangud oma majanduslikule toimetulekule
Subjektiivse vaesuse mõõdikuna kasutatakse aastast leibkonna eelarve uuringus küsimust:
„Hinnake oma leibkonna üldist majanduslikku olukorda. Valige järgmiste väidete seast selline, mis Teie leibkonna majanduslikku seisukorda kõige täpsemini iseloomustab“ järgmiste vastusevariantidega:
Oleme väga raskes seisundis, meil ei jätku raha isegi hädavajaliku toidu jaoks.
Tuleme küll ots-otsaga kokku, kuid raha jätkub ainult kõige hädavajalikuma jaoks.
Tuleme üldiselt toime. Saame enesele lubada ka muud peale hädavajaliku.
Meie pere saab enesele lubada kõike normaalseks, luksuseta eluks vajalikku.
Meie pere võib soovi korral tarbida ilma eriliste piiranguteta.
Suurim osa pensionäridest – 65% üksikpensionäridest ja 57% pensionäriperedest – hindab toimetulekut ots-otsaga kokkutulemisena, kus raha jätkub vaid hädavajalikuks.
Väga raskeks hindab oma toimetulekuolukorda 8% pensionäriperedest ja 12% üksikpensionäridest.

28. Pensionäride hoiak töötamise suhtes
2000. aastal EGGA uuring Eesti eakate tervise ja toimetuleku kohta, käsitles ka eakate soovi töötada. Selgus, et vähemalt 65-aastastest küsitletutest töötas ligi 10% (sealhulgas ka osalise koormusega).
Lisaks soovis töötada, kui tööd oleks, veel 6% küsitletutest, mis vastaks ca 12 000-le isikule üldkogumis.
Töötavaid eakaid oli kõige rohkem Tallinnas, tööpuudusel mittetöötavaid aga maal.
Seevastu on maal elavad eakad sageli hõivatud aianduse ja vahel ka põllumajandusega, kasvatades toiduaineid enesele, kuid ka sugulastele-tuttavatele.

29. Pensionäride eluasemeriskid (1)
Vanaduspensionärid elavad Eesti ülejäänud leibkondadega võrreldes vanemates eluruumides. Kaks korda sagedamini kui muude leibkondade puhul on eaka pensionärileibkonna eluruumiks vana, mugavusteta eramu või talumaja.
Niisuguses eluruumis on mureks mugavuste, sh eriti pesemisvõimaluste puudumine, tihti ka eluruumi halb seisund, kaugus ja transpordiraskused.
Eluruum on aga piisavalt avar ja selle omanik on hästi rahul eluruumi ümbrusega.
Probleemiks on ka puuduv telefon, kuid see mure on paljudel juhtudel leidnud viimaste aastate jooksul lahenduse.

30. Pensionäride eluasemeriskid (2)
Teine eakate jaoks tüüpiline eluruum on korter, milles on küll mugavused ja ka piisavalt ruumi, kuid kus teeb muret eluruumi kõrge hind.
Lisanduvaks probleemiks on trepid ja tihti ka rahulolematus ümbrusega.
Pensionärid elavad kolmandiku võrra sagedamini kui muud leibkonnad nn sundüürniku staatuses, mis tekitab muret ja ebakindlust. Siiski aegapidi nende osa väheneb.
Eakad, kes elavad koos noorema põlvkonnaga, kurdavad võrdlemisi sageli privaatsuse puudumise üle.

31. Eakate osalus ühiskonnaelus, kommunikatsioon
Mitmesuguste klubide, ringide ja ühiskondlike organisatsioonide töös või kirikuelus osales 15—20% vähemalt 65-aastastest eakatest. 11% ei olnud aega, 4% kurtis transpordiraskuste üle ja 10% polnud tegevustest teadlik.
Siiski oldi hästi kursis ühiskonnaeluga,
93% vaatab televisiooni,
91% kuulab raadiot,
84% loeb ajalehti ja ajakirju,
73% loeb raamatuid,
49% tegeleb aiatööga,
41% peab lemmiklooma,
enam kui kolmandik teeb käsitööd, teeb pikki jalutuskäike, külastab huvitavaid üritusi,
veerand kuulab muusikat ja/või käib kontsertidel
kümnendik osaleb mingil viisil heategevuses.

32. Eakas tahab olla aktiivne otsustaja
Eakate enesehinnang elukvaliteedile olenes oluliselt sellest, kui suurel määral nende arvamust arvestati mitmesugustes ühiskonnaelu, eriti aga nende endi elu puudutavates küsimustes.

33. Vanuripoliitika Eestis
Allikas: Sotsiaalministeerium,

34. Perekonnaseadus
§64. Täisealiseks saanud lapse kohustus vanemat ülal pidada
(1) Täisealiseks saanud laps on kohustatud ülal pidama oma abi vajavat töövõimetut vanemat.
(2) Kui täisealiseks saanud laps ei täida käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud kohustust, mõistab kohus vanema nõudel temalt välja vanemale elatise igakuise elatusrahana, lähtudes täisealiseks saanud lapse ja vanema varalisest seisundist ja vanema vajadusest.
(5) Täisealiseks saanud laps vabaneb vanema ülalpidamiskohustusest, kui vanemalt on vanema õigused ära võetud.

35. Vanuripoliitika Eestis
Eesti vanuripoliitika prioriteediks on luua võimalused eakate iseseisva toimetuleku toetamiseks ning tegusaks vananemiseks aastal käivitati “Eesti vanuripoliitika aluste ellurakendamise riiklik programm aastateks 2002 – 2005”. Programmi sihtgrupp on eakad inimesed ning perekonnad, kes hooldavad või põetavad kodus eakat inimest. Eesti vanuripoliitika rajaneb rahvusvahelisel põhimõttel "Ühiskond kõigile!". Eri vanuses inimestel peab olema võimalus osaleda ühiskonnaelus east sõltumatult. Meil on siiski veel märgata noorte eelistamist kõigis eluvaldkondades, mistõttu vanemad inimesed tunnevad end sageli kõrvalejäetuna. Vajalik on arendada solidaarsusel rajaneva ühiskonna vastutust võrdsete võimaluste loomise eest igale põlvkonnale.

36. Täiskasvanu hooldamine
Hooldaja määratakse perekonnaseaduse 12.peatüki alusel täisealisele teovõimelisele isikule, kes puude tõttu vajab abi oma õiguste ja kohustuste täitmisel. Hooldaja määrab hooldatava elukohajärgne kohalik omavalitsus. Hooldaja määramiseks on vajalik hooldaja ja hooldatava nõusolek. Hooldus seatakse konkreetsete toimingute sooritamiseks. Hooldaja ei ole hooldatava seaduslik esindaja. Hooldajatoetuse vajaduse ja suuruse otsustab KOV.

37. Hooldajatoetus täiskasvanu hooldajale
Valla- või linnavalitsusel on kohustus korraldada abi vajava inimese toimetulek sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste või muu abi osutamise teel.
Sotsiaaltöötaja juurde võib pöörduda nii konkreetse sooviga kui ka lihtsalt oma probleemi kirjeldades.
Kui taotlus kohalikule omavalitsusele on esitatud, soovib sotsiaaltöötaja saada võimalikult palju informatsiooni abivajaja ja konkreetse abi vajaduse kohta.
Arstliku ekspertiisi komisjon hindab eelnevalt seda, kas inimesel on kõrvalabi vajadus ning sotsiaaltöötaja hindab, milles täpselt ning kui palju kõrvalabi vaja on.
Sellist info kogumist ja olukorra analüüsimist nimetatakse hooldusvajaduse hindamiseks.
Sotsiaaltöötaja küsitleb taotlejat, tutvub puudega inimese elutingimustega, uurib tema lähedaste arvamust jne.
Kohaliku omavalitsuse poolt pakutav abi liik (toetus, teenus vm) on kokkuleppe küsimus taotlejaga.

38. Avahooldus ja koduhooldusteenused
Eesmärgiks on aidata vähenenud toimetulekuvõimega eakal inimesel iseseisvalt, pere või sotsiaaltöötaja organiseeritud teenuste abil harjumuspärases keskkonnas (kodus) toime tulla.
Ava- ja koduhooldusteenusteks on :
kodus osutatavad teenused ehk koduhooldusteenused (kodu kohandamine, igapäevaelu vajaduste rahuldamine, nõustamine, juhendamine ja hooldamine jms).
kodune õendushooldusteenus;
väljaspool kodu osutatavad teenused (võimalused aktiivseks tegevuseks päevakeskustes jm)
tugiteenused (eritransport, abivahendid, toitlustamine, sauna- ja pesupesemisteenus)

39. Rehabilitatsioon, tegevusvõime säilitamine ja abivahendid
Rehabiliteerimine on erinevatest meetmetest koosnev erialane tegevus või protsess inimese oskuste ja võimete ning tugisüsteemide arendamisel. Rehabiliteerimise eesmärgiks on inimese toimetuleku suurendamine ja kõrvalabi või toetuse vajaduse vähendamine. Eaka inimese rehabiliteerimise eesmärk on hoida eakate võimalikult kõrget füüsilise, meelelise, intellektuaalse, psüühilise ja/või sotsiaalse toimimise taset, võimaldades neile nii iseseisvust ja paremat toimetulekut. Eaka tervisliku seisundi, rehabilitatsiooni või abi vajaduse määrab kindlaks tema perearst, kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja, geriaatriline meeskond või rehabilitatsiooniasutuse multidistsiplinaarne meeskond.

40. Omastehooldus
Omastehooldus on kodustes tingimustes eaka inimese hooldamine või põetamine.
Hooldaja töö on sageli väga siduv, kulutab hooldajat ning kestab sageli päevast päeva ja kuust kuusse.
Puhkuse või hooldaja haigestumise ajaks on võimalik hooldatav ajutiselt hoolekandeasutusse paigutada.

41. Päevakeskused
Päevakeskused eakatele on asutused, kus korraldatakse huvitegevust (nt kunsti-, käsitöö- ja keeleõpet), teavitamist, osutatakse erinevaid sotsiaalteenuseid (nt tegevusteraapia, võimlemine, soojad lõunad kohapeal ja kojuviimisega, pesu pesemine, saunateenus jm) ning kus saab teha vabatahtlikku tööd ja osaleda eneseabiliikumises.
2002. aastal oli Eestis 87 päevakeskust. Rohkem kui pooltes neist teenindatakse nii lapsi, eakaid kui puudega isikuid.
Ainult eakatele spetsialiseerunud päevakeskusi on umbes 20.
Enamik päevakeskusi kuulub kohalikele omavalitsustele, eraõiguslikele isikutele või mittetulundusühingutele.

42. Hooldekodu (1)
Üldhooldekodu ööpäevaringseks hooldamiseks loodud hoolekandeasutus, kus viibivad inimesed, kes erivajaduste või sotsiaalse olukorra tõttu ei ole suutelised iseseisvalt elama ning kelle toimetulekut ei ole võimalik tagada teiste sotsiaalteenuste või muu abi osutamisega.
2003. a oktoobrikuu seisuga tegutseb Eestis 106 eakatele inimestele teenuseid pakkuvat hoolekandeasutust, kus viibib ööpäevaringselt üle 3500 inimese.

43. Hooldekodu (2)
Üldhooldekodude tegevuse maht, osutatavate teenuste maksumus ning asutuse kuuluvus on erinevad.
Hetkeseisuga on ligi 70% kõikidest hooldekodudest kohaliku omavalitsuse halduses, kuid järjest enam tekib eraettevõtetele ning valitsusvälistele organisatsioonidele kuuluvaid hoolekandeasutusi.
10% hooldekodudest tegutseb mittetulundusühingu, 7% osaühingu, 3% sihtasutuse vormis ning väike osa kuulub aktsiaseltsidele, füüsilisest isikust ettevõtjale või kirikule.

44. Hooldekodu (3)
Hooldekodudes, mille kohtade arv on alla 20, oli kohamaksumus 2003.a. keskmiselt 3700 krooni,
kohalistes keskmiselt 4400 krooni.
Kõige kallim hoolduskoht maksis 6500 krooni,
kõige odavam 2600 krooni kuus.

45. Hooldusvajadusega (eakate) klientide mured
Andmed:
Hooldusvajaduse mõõtmine, 2005

46. Hooldusvajadusega klientide mured
Vanusejaotus
Puuded
Tugiisikud
Mitteformaalsed (pereliikmed, sõbrad jne)
Formaalsed (arstid, sotsiaaltöötajad jne)
Mured
Üksildus
Turvariskid, sh kukkumine ja olmeriskid
Majandus- ja olmemured
Abivahendid, kodu kohandamine
Sotsiaaltöötaja roll

47. Hooldusvajadusega klientide uuring (sotsiaaltöötajate abil) 2005 aastal; 791 klienti, neist 68% maavaldades

48. Puue on igal uuritud isikul, paljudel ka mitu

49. Hooldusvajadusega isikute mured
ei ole prob-leemi
kerged mured
rasked mured
ei ole kom-pensee-ritud
risk
vajab ST lahendamist
Kuulmine
528
139 61 95 32 10
Nägemisene
270
337
119 49 31 12
Suhtlemine
447
150 99 51 29 8
Liikumine
146
290
327 30
117 19
Allergia
536 34 7 13 4 1
Valu
238
285 87 3
Naha seisund
532 71 9 6 2
Suu, hambad
331
184 90 44 17
Muu riskifaktor
263 46 22

52. Ühtki tugiisikut ei olnud märkinud kuuendik vastajatest (140 isikut)

53. Formaalsed tugiisikud

54. Kliendi üksiolek ja üksildus Sotsiaaltöötajad ei näe siin enamasti probleemi

55. Kliendi hinnang oma majandusolukorrale ja võimalustele Siiski, hooldusega seotud kulutusteks raha tihti ei jätku
Arv
Prot-sent
Protsent vasta-nutest
Kumuleeritud protsent
tulen oma rahadega toime
309
39,1
48,0
aeg-ajalt on raha puudu
302
38,2
46,9
94,9
raha on pidevalt puudu 33
4,2
5,1
100,0
Kokku vastanuid
644
81,4
Mittevastanuid
147
18,6
Kokku
791

56. Eluasemega seotud mured
Kolmandik klientidest saab vett kaevust ning eluruumis puudub vesi ja kanalisatsioon koguni 40% vastanutest. Sooja vett saab kraanist vaid veidi üle kolmandiku – 38% klientidest. Niisugused olud on tüüpilised nimelt vanadele talumajadele, kus elabki suur osa uuritud klientidest.
Enamusel neist klientidest, kellel puudub vesi eluruumis, on siiski pesemisvõimalus sauna näol olemas. Kolmkümmend protsenti vastajatest (185 klienti) kinnitas ka kohandatud pesemisvõimaluste olemasolu.
Siiski on probleemid pesemisvõimalustega üsna sagedased – neid esineb enam kui veerandil klientidest.

57. Turvavahendid, abi kutsumise võimalused
Telefon puudub 10% klientidest (81). 90-ndate aastate teisel poolel ligi pooltel maal elavatest puudega inimestest polnud telefoniühendust ja telefoni puudumine oli nende üks suurimaid muresid.
Turvasignalisatsioon on olemas vaid 6 kliendil.
Naabrivalve toimib 181 kliendi kinnitusel ja abi kutsumise võimalus on olemas 445 isikul, so ligi kolmveerandil neist, kes sellele küsimusele vastasid.
Abi kutsumise võimalus on olemas vaid pooltel neist, kellel puudub telefon.
38 klienti (5%) on sellised, kellel puudub telefon ja kellel pole ka mingit muud abi kutsumise võimalust.
Viiel nendest toimib naabrivalve, enam kui kolmekümnel aga seda pole. Nende seas on 20 üksi elavat klienti.

58. probleemi ei ole
risk
ei vasta erivaja-dustele
Voodi/ magamiskoha turvalisus
591 23 7
WC, potitool jm turvalisus
495 89 32
Ravimite hoidmisviis turvalisus
532 56 6
Küte, kütmise turvalisus
459
112 22
Toas liikumise turvalisus
421
136 27
Vannitoa, sauna turvalisus
378
125 69
Majapidamisvahendid - turvalisus
470 81 18
Koduloomade turvalisus
544 11 2
Kodukemikaalide hoiu turvalisus
481 41

61. Abivahendid

63. Hooldusplaan – mida näeb sotsiaaltöötaja?
Hooldusplaan – enamasti määratud hooldaja ja hooldustoetus ja plaan sellega piirdubki;
Abivahendite määramiseks – pooltel juhtudel puudub ressurss;
Transpordi jaoks – pooltel juhtudel puudub ressurss;
Kodu kohandamiseks – enamasti puudub ressurss;
Hoolduskulude katteks, arsti spetsiaalnõustamiseks, hambaraviks – tihti puudub ressurss

64. Vanurite tervishoiuprobleemid

65. Vanurite tervishoiuprobleemid
Seadused ja arengukavad
Praegused probleemid
Spetsialistide puudus – Eestis ei valmistata ette geriaatreid
Mida on tehtud

66. Eesti Vanuripoliitika Alused tervishoiust (1)
Tervishoid ja hoolekanne Vanuritel on õigus nii ambulatoorsele kui ka statsionaarsele arstiabile. Toimetuleku huvides peavad nad kõik saama taastusravi. Tarvis on luua sotsiaalhooldaja-põetaja ametikohti. Vanuritel on õigus valida, kas ja millist abi nad soovivad.

67. Eesti Vanuripoliitika Alused tervishoiust (2)
Toimetulekuraskustega eakatel peab olema võimalik saada optimaalset abi interdistsiplinaarse geriaatrilise hindamise alusel.
Vanurite taastusravi vajab mitmekesistamist ja tase tõstmist: geriaatriaosakonnad haiglates, päevastatsionaarid, kodune taastusravi.
Kindlasti peab siia kuuluma põetusteenus.
Riik ja omavalitsused töötavad välja ja rakendavad puudega eakatele sotsiaaltoetussüsteemi, katmaks osaliselt kulutusi ravimitele, abivahenditele, sanatoorsele ravile, transpordile, sidele, täiendkoolitusele.
Arstide ja õdede nii põhi- kui ka täiendõppekavad peavad sisaldama süvendatud õpetust gerontoloogiast ja geriaatriast.

68. Hooldusravivõrgu arengukava 2004—2015
Eesti tervishoiu- ja hoolekandesüsteemide lahusus on … põhjustanud järgmisi probleeme:
haiglates on patsiendid, kes ei vaja ööpäevaringset professionaalset arstiabi vaid kvaliteetset õendusabi;
hoolekandeasutustes elavad inimesed, kellel on peale hooldusvajaduse ka vajadus tervishoiuteenuste (õendusabi) järele;
haiglates pakutavate raviteenuste finantseerimine on ajaliselt piiratud (hooldusravi vooditel kuni 120 päeva);
haiglavõrgu olemasolev struktuur töötab aktiivravi osutamiseks ning hooldusravi teenuse osutamine ei ole prestiižne;
puuduvad või on vähearenenud päevaste ja koduteenuste vormid, mistõttu on inimesed sunnitud minema haiglasse või hooldekodusse.

69. Viimast asjaolu kinnitas 2002
Viimast asjaolu kinnitas aastal Lõuna-Eesti haiglates ja hooldekodudes teostatud uuring (Ljunggren et al, 2004), mis näitas, et ligi kolmandik uuringupäeval haiglas viibinuist ei vajanud haiglaravi, vaid võinuksid suunduda kas teist tüüpi ravi/ hooldusasutusse või enamusel juhtudest koju.
Ühiskonna jaoks on oluline see, et hooldekoduteenus on keskmiselt poole odavam hooldusraviteenusest.
Kliendi puhul on olukord vastupidine – raviteenus on tasuta, hoolekandeteenus aga tasuline.

70. Hooldusravi probleemid (1)
Arvutuste kohaselt (10 voodit aastase ja vanema elaniku kohta) vajab Eesti aastaks 2100 hooldusravi voodikohta,
2003 aasta oktoobri seisuga on neid koos nn tasuliste vooditega 1134.
Praegustel kohtadel võib patsient viibida vaid 120 päeva,
Aastaks 2015 peaksid kõik 2100 voodikohta olema ilma ajalise piiranguta ning hooldusravi kestus sõltub vajadusest.

71. Hooldusravi probleemid (2)
Hooldusravi kohtade vähesus ja piiratud kestus sunnib kodus olema ka ravi vajavaid kliente (see tuli välja ka hooldusvajaduse küsitlusest) ning põhjustab nende elukvaliteedi halvenemist.
Paratamatult on abivajajate seas neidki, kes peavad elu lõpuni hooldusravile jääma.
On ka eakaid, kes vajaksid pidevat hooldamist, ent mitte ravi ja sooviksid olla hooldekodus, ent seda takistab kõrge hind.

72. Teaduslik lähenemine eakate ravile: geriaatriaosakonnad haiglates
Geriaatriaosakond on aktiivravihaigla spetsialiseeritud osakond, mille tegevuse sihiks ja eripäraks on meditsiiniliste ja sotsiaalsete vajaduste diagnostika ning edasise hooldusravi/hoolduse vajaduste määratlemine.
Osakonnas osutatakse geriaatrilist arstiabi ja hindamisteenust ning kõrgemal tasemel õendusabi.
Ravikestvus on kuni 30 päeva.

73. Geriaatriaspetsialistide väljaõpe
Geriaatria on arstiteaduse haru, mis tegeleb kompleksselt eakate terviseprobleemidega. Kõigis Euroopa riikides valmistatakse ette geriaatriaspetsialiste.
Geriaatriaspetsialiste on tarvis niihästi haiglate geriaatriaosakondadesse kui ka geriaatrilise hindamise tarbeks.
Praegu ei koolitata Tartu ülikooli arstiteaduskonnas geriaatriaspetsialiste, seda eriala ei ole arstide erialade nimistus. Selletõttu ei saa multiprobleemsed eakad Eestis õiget ravi,
Tartu ülikoolis ei õpetata geriaatriakursusi ei arstidele ega õdedele, sest vastav eriala puudub.
Geriaatriaalane tegevus (hindamismetoodikate väljatöötamine jne) on toimunud vaid EGGA (Eesti gerontoloogia ja geriaatria Assotsiatsiooni kaudu), põhiliselt entusiastide ja üksikprojektide toel.

74. Mida on Eestis selles suunas veel tehtud?
On loodud erialaselts EGGA, mis ühendab eakatega tegelevaid arste (sh ka välismaal erikoolituse saanuid), õdesid, hooldustöötajaid kui ka aktiivseid eakaid;
see erialaselts on läbi viinud mitmeid uuringuid
osalenud rahvus-vahelistes uuringutes
ja korraldanud regulaarselt konverentse

75. EGGA organisatoorne tegevus
Välja on töötatud geriaatrilise hindamise teenus,
esmase sissejuhatava koolituse on saanud geriaatriameeskonnad seitsmes haiglas,
välja on töötatud geriaatria arengukava ning
geriaatrite koolituse kava.

76. Projekt CareKeys (E5, rahvusvaheline)
Hooldust vajavate eakate elukvaliteet Eestis ja mõnes teises Euroopa riigis
Projekt CareKeys (E5, rahvusvaheline)

77. ADL iseloomustab isiklike toimingute (söömine, rõivastumine jne), IADL majapidamistöödega (toiduvalmistamine, koristamine) toimetulekut. Kõrgem hinnang tähendab suuremaid probleeme. Esimesed tulbad märgivad Eesti hooldusvajadusega kodukliente (2005), ülejäänud veerud rahvusvahelise uuringu andmeid

78. Eelmiselt slaidilt ilmnes, et Eestis on koduhooldusel kliente, kellel on väga suured toimetulekuprobleemid.

79. Elukvaliteedi hindamine
Elu kvaliteeti hinnatakse rahvusvahelise Tervishoiu Organisatsiooni välja töötatud ja Eestis adapteeritud instrumendi abil, mis mõõdab elukvaliteedi 4 dimensiooni (fääsiline, psüühiline, sotsiaalne ja keskkond).
Mida kõrgem on indeksi näit (see muutub vahemikus 4—20), seda parem on elu kvaliteet.

80. Elu kvaliteedi indeksi väärtused kodu- ja asutushoolduse klientidel

81. Eestis on elu kvaliteedi näitaja madalam kui teistes riikides.
Eriti paistab silma koduhoolduse klientide madal elukvaliteet, mille taga on ilmselt puudujäägid hooldustegevuses.

82. Soovitused ja ettepanekud
Tööturualased meetmed
Sotsiaal- ja tervishoiupoliitilised meetmed
Hariduspoliitilised meetmed

83. Tööturualased meetmed
Eesmärk: pikendada inimeste produktiivset eluiga
Kaotada seadusesäte, mis lubab eakate töötajatega vanuse tõttu tööleping lõpetada.
Soodustada eakatele sobivate töökohtade loomist (nt lühema tööajaga, väiksema koormusega)
Tutvustada laiemalt nn edasilükatud pensioniea kasutamise võimalust, mis soovijatel võimaldab pensioni saamise algust edasi lükata, kusjuures selle tulemusena pension suureneb ca 10% (arvestuslikult eriti naistele väga soodne)

84. Sotsiaal- ja tervishoiupoliitilised meetmed (1)
Eesmärk: lahendada eakate inimeste tervise- ja toimetulekuprobleemid eakatele vastuvõetaval ja ühiskonnale ökonoomsel viisil
Integreerida eakate hooldusravi ja hooldus nii organisatsioonilises kui ka finantsilises mõttes.
Korraldada kõigi abi vajavate eakate seisundi ja abivajaduse hindamine ühtsete instrumentide abil (rahvusvaheliselt testitud, laialdaselt kasutatav RAI), luua ühine andmebaas

85. Sotsiaal- ja tervishoiupoliitilised meetmed (2)
Luua hoolduskeskusi, kus pakutakse nii hooldusravi kui mitmekesiseid hoolekandeteenuseid vastavalt kliendi hinnatud vajadustele.
Luua Eesti eri paikades haiglatesse geriaatriaosakonnad, kus töötavad geriaatriameeskonnad

86. Sotsiaal- ja tervishoiupoliitilised meetmed (3)
Tasandada tasumise erisusi ravi- ja hooldusteenuste vahel
praegu on hooldusravi kliendile tasuta, hooldus aga tasuline
ühiskonnale on aga hooldusravi ca kaks korda kallim kui hooldus
Lähtuda ravi ja hoolduse määramisel eakate võrdse kohtlemise põhimõttest, mitte eelistada järeltulijateta üksikvanureid (siin on küsimus Perekonnaseaduse tõlgendamises).

87. Hariduspoliitilised meetmed
Eesmärk: tagada eakate meditsiinilise ja toimetulekualase teeninduse professionaalne tase
Hakata TÜ Arstiteaduskonnas ette valmistama geriaatreid (seda eriala õpetatakse praktiliselt kõigis Euroopa riikides) geriaatria residentuuris ja spetsialiseerimiskursuse kaudu.
Lülitada arstlike erialade nimistusse eriala – geriaatria (vastav erialaarst geriaater).
Geriaatria arengu, koolituse ning teadustegevuse eest peab hakkama vastutama gerontoloogia ja geriaatria õppetool

88. Tänan lahke abi eest TÜ dotsenti Kai Saksa

89. Viitekirjandus (artiklid)
Saks, K; Tiit, E; Kaarik, E; Jaanson, K (2002). Depressive symptoms in older Estonians: Prevalence and models. Journal of the American Geriatrics Society, 50 (6): , jun 2002.
Saks, K., Tiit, E.-M., Soots, A., Urban, R. (2003). Eakate eestlaste rahulolu oma eluga. Eesti Arst, 5, 345–347.
G. Ljunggren, K. Saks, E.-M. Tiit, B. Obsberg, T. Kivastik Care needs and clinical characteristicsof in-patients in Southern Estonia. Statistics in Transition, V6, No7, 1165—1174
Ene-Margit Tiit,. Ene Käärik, Kai Saks, Mare Vähi (2004). Quality of Life of elderly in Estonia. Proceedings of the Conference on Quality of Life, Tallinn, TTU.
Lauri Leppik, Ene-Margit Tiit, Andres Võrk (2004). Pensionid Euroopa Liidus ja Eestis. Riigikogu Toimetised, 9/2004, 81—90.

90. Viitekirjandus (uuringuaruanded)
Puudega inimeste pere (Tiit, Käärik, Viil, 1996—97); Sotsiaalministeerium
Eesti eakate tervis ja toimetulek (Saks jt, 2000—2001), EGGA; stat analüüs: Tiit, Käärik
Eesti pensionisüsteem EL direktiivide valgusel (Tiit, Leppik, Võrk, Leetmaa, 2004) Sotsiaalministeerium
Tartu Seenior (Tiit, 2003), Tartu Linnavalitsus
Tallinna ja Helsinki eakate võrdlus (Saks jt 2004—2005), stat analüüs: Tiit
CareKeys, E5 rahvusvaheline projekt (Vaaramaa, Saks jt, 2003—2006), stat analüüs: Tiit
Hooldusvajadusega isikute hindamine (EGGA, 2005—2006), stat analüüs: Tiit

91. Viitekirjandus (dokumendid)
Eesti Perekonnaseadus
Eesti Vanuripoliitika Alused
Eesti Hooldusravivõrgu arengukava 2004—2015
Geriaatria arengukava (projekt, mai 05)
Geriaatria koolituse rakenduskava (projekt, okt. 05)