1. Tarkvara arendamise etapid
11. praktikum

2. Mis on Tarkvaratehnika?
Software Engineering (SE) is the design, development, and documentation of software by applying technologies and practices from computer science, project management, engineering, application domains, interface design, digital asset management and other fields.
Wikipedia
Tarkvaratehnika (TVT) on tarkvara disain, arendus ja dokumenteerimine, kasutades arvutiteaduse, projektijuhtimise, tehnikateaduse, rakendusvaldkondade, kasutajaliidese disainimise, digitaalvara juhtimise ja teiste valdkondade tehnoloogiad ja praktikaid.

3. Tarkvara elutsükkel
Tarkvara loomine koosneb erinevatest etappidest, mille kogumit nimetatakse tarkvara elutsükliks
Süsteemianalüüs
Nõuete analüüs
Kavandamine
Realiseerimine
Testimine
Juurutamine
Hooldus

4. Süsteemianalüüs Ülesande püstitamine Valdkonna, vajaduste analüüs
Ettevõtte tegevuse mõistmine
Keskendub küsimusele “Mis?”

5. Äriprotsesside analüüs
Eesmärgid
organisatsiooni struktuurist ja olemusest arusaamine
organisatsiooni hetkeprobleemide mõistmine ja parandamisvõimaluste leidmine
veendumine, et tellija ja teostaja saavad tellija organisatsioonist ühtmoodi aru
organisatsiooni tegevuse eelduste (nõuete) leidmine
Tulemus
analüüsitud äriprotsesside kirjeldus

6. Nõuete analüüs Loodava tarkvara täpne kirjeldus Eesmärgid
kindlustada, et kõigi süsteemiga seotud osapooltel (tellijal, võtmetähtsusega isikutel kliendi organisatsioonis, süsteemi loojatel jne) on ühine ettekujutus sellest, millised on loodava süsteemi funktsionaalsed omadused
luua alus edasiste tööplaanide koostamiseks
luua alus edasiste töö mahtude ja maksumuste hindamiseks
määratleda loodava süsteemi kasutajaliidese põhimõtted kasutatavuse (usability) tagamiseks

7. Nõuete analüüs Tulemus
kasutusloo mudel, mis annab ülevaate süsteemi kasutajatest ja nende suhtlemisest süsteemiga
nõuete mudel ja dokument, kus on kirjeldatud nõuded ja osapooled ja projekti skoop
mõistete sõnastik, kus on lahti seletatud kõik projektis ja tarkvaras kasutatavad tegevusprotsesside mõisted
visioon, mis koosneb nõuete dokumendist ja mõistete sõnastikust ja võimaldab projektist ja selle eesmärkidest kiire ülevaate saamise
kasutajaliidese prototüüp, kus on kirjeldatud kriitilisemad tegevused koos ekraanipiltidega

8. Kasutusloo diagrammi näide

9. Kasutusloo kirjeldus User roles (actors) Sisestaja Objective
See kasutuslugu kirjeldab andmete sisestamist impordi sündmuse kohta.
Description
(normal course of events)
Kasutaja on valinud sündmuse liigi.
Süsteem kuvab impordi andmete sisestamise ekraani (ekraani ülemisse ossa peaksid jääma näha andmed dokumendi, loomapidaja, sündmuse liigi ning loomaliigi kohta)
Kasutaja sisestab järgmised andmed iga looma kohta:
Sündmuse kuupäev - süsteem kontrollib, et kuupäev oleks vanem või võrdne jooksva kuupäevaga. Salvestatakse TOORTABEL.SYNDMUS_KP
Registrinumber - salvestatakse tabelisse TOORTABEL.LOOM_REGNR
Sünni kuupäev - süsteem kontrollib, et kuupäev oleks vanem või võrdne jooksva kuupäevaga. Salvestatakse tabelisse TOORTABEL.SYNNI_KP.
Märgistamise kuupäev - Väli täidetakse ainult juhul, kui tegemist on mitte-EU riigist imporditud veise, lamba või kitsega. Süsteem kontrollib, et kuupäev oleks vanem või võrdne jooksva kuupäevaga ja hilisem kui sünni kuupäev. Salvestatakse tabelisse Toortabel_Välisriigi_Andmed.Märgistamise_Kuupäev
Inventari number näidatakse EU-st pärit veiste kohta. Salvestatakse tabelisse TOORTABEL.LOOM_INVENTARNR
Sugu – Salvestatakse tabelisse TOORTABEL.LOOM_ALAMLIIK
Tõug – Salvestatakse tabelisse TOORTABEL.LOOM_TOUG

10. Kavandamine Küsimus “Mis?" muutub nüüd küsimuseks “Kuidas?“ Eesmärk
Panna paika loodava tarkvara sisemine ülesehitus

11. Kavandamiseesmärgid Korrektsus Efektiivsus Usaldatavus
laiemas mõttes "korrektne" käitumine kõigi antud ainevallas sisendite korral. Kitsamas mõttes: vastavus spetsifikatsioonile
Efektiivsus
ajaliste ja mahuliste piirangute arvestamine. Näit. suuremahuline järjestamisülesanne
Usaldatavus
käitumine ootamatute (spetsifitseerimata) sisendite korral. Ootuspärased ("mõistlikud") reaktsioonid eriolukordades
Kohandatavus, skaleeritavus
platvormi (riistvara, tarkvara) või keskkonna muutumine. Näit. kasutajate arvu hüppeline suurenemine
Taaskasutatavus
võimalus sama "komponenti" kasutada muus kontekstis
Hooldatavus
kuidas lahendatakse produkti kasutamisel tekkivaid probleeme
Modulaarsus
võimalus osi välja vahetada
Avatus
võimalus muuta ja edasi arendada

12. Kavandamine
Tulemus
analüüsimudel, mis kirjeldab süsteemi linnulennult ja täieneb iga iteratsiooni käigus
disainimudel, mida kasutavad programmeerijad koodi kirjutamisel ja mille põhjal genereeritakse algne kood
andmemudel, mis kirjeldab süsteemis loodavaid ja vanemates süsteemides eksisteerivaid andmestruktuure

13. Kavandamise tulemus

14. Väljad Sündmused Tekst vormil Välja tunnus - id loomId Ehitis
asukRegistriNr
Loomapidaja id
loomapId
Loomapidaja nimi
loomapNimi
Loomapidaja kood
loomapRegkood
Loomapidaja aadress
loomapAadress
Alguse kuupäev
algusKp
Väljamineku kuupäev
loppKp
Algdokumendi nr
algusKandenr
Lõppdokumendi nr
loppKandenr
Impordi kuupäev
importKp
Sündmus
Komponent / Meetod
Parameeter
Väli tunnus
Lehekülje Liikumised avamine
srv_loom_andmed.sel_loom_andmed
loomId
Loomapidaja ID labelbutton click
avada frm_klient
klinr
klientId
Ehitis labelbutton click
avada frm_ehitis_vaade id
asukId

15. Realiseerimine
Realiseerimine on tegevus, mille käigus kavandamise käigus tehtud plaanid realiseeritakse töötavaks tarkvaraks
Suhteliselt "odav" võrreldes muude etappidega
Kodeerimisega käib kaasa ka dokumenteerimine
näiteks kõik Java keeles kirjutatud klassid ja meetodid kommenteeritakse kasutades JavaDoc formaati ning nende põhjalt genereeritakse HTML-kujul ja ka trükitav dokumentatsioon

16. Realiseerimine Tulemus
programmikood, mille põhjal on võimalik kompileerida käivitatav süsteem
andmebaasiskriptid, mis tekitavad vajalikud andmebaasistruktuurid
dokumentatsioon, mis kirjeldab sisemiselt loodud koodi
käivitatav süsteem, mille funktsionaalsust on võimalik reaalselt kasutada

17. Testimine
Eesmärk
kontrollida, kas disainis määratletud funktsionaalsus on esindatud realiseerimise käigus valminud funktsionaalsusega
veenduda, et kõik parandamiseks esitatud defektid ka parandatud saavad ning parandused ei põhjustaks omakorda uusi vigu

18. Testimine
Tarkvara testimisega tuleb tegelda tarkvaraarenduse protsessiga paralleelselt, selle käigus, sest nii saab avastada vigu kõigist tarkvaraarenduse protsessi etappidest
Vigade tekke jaotus erinevate etappide vahel

19. Testid Komponenttest Moodultest Integratsioonitest / süsteemitest
Jõudlustest
Andmete ülekandmise kvaliteeditest
Kasutatavuse test
Aktsepteerimistest

20. Jõudlustesti näide
Süsteem peab töötama normaalse reaktsioonikiirusega 30 samaaegse kasutaja korral
Normaalne reaktsioonikiirus on defineeritud järgnevalt:
Vormid peavad avanema 3 sekundi jooksul. Erandiks on juhud, kus vormile tõmmatakse palju andmeid
Toortabeli kirje salvestamine kasutajaliideses ei tohi üle 3 sekundi aega võtta
Ühe veisepassi väljastamisele süsteemist ei tohi kuluda üle 10 sekundi. Mõõdetakse aega alates nupu Trüki vajutamisest kuni hetkeni, mil aruanne ekraanil lahti tuleb

21. Testi oodatav tulemus:
Testjuhtumi näide
Testi nimi:
Programmiosa:
Testi algolek:
Testi kirjeldus:
Testi oodatav tulemus:
ARUANDE VORMID -erinevate aruannete liikide vahetamine
Otsing -> Aruanded => Aruannete käivitamine
1. Avatud on vorm Aruannete käivitamine. 2. Andmebaasis on realiseeritud aruannete vorme.
1. Valitakse aruande Liik = PRIA ja loomapidajad / Veterinaar- ja Toiduamet / Põllumajandusministeerium ja Statistikaamet. 2. Kontrollitakse allpooltoodud nimekirja, kas vastab valitud liigile.
1. Vastavalt aruande liigile on nimekirjas õige loetelu aruannetest.

22. Juurutamine Tarkvara jõuab arendajate käest kasutajate kätte Tulemus
juurutusplaan, mis kirjeldab tarkvara kasutuselevõtuks tarvilikud tegevused ja tulemid
installeerimisprotseduurid, mis on kogum tarkvaralistest ja tegevusjuhenditest tarkvara installeerimiseks
koolitusmaterjalid, mille põhjal on võimalik suur hulk kasutajaid korraga välja õpetada
kasutajajuhendid, mida kasutajad saavad oma töö käigus jooksvalt kasutada

23. Hooldus
Eesmärgid
Parandada
Kohandada
Täiustada

24. Hooldus Korrigeerimine (korrigeeriv hooldus)
Kasutamisel avastatud vigade korrigeerimine
Kohandamine (kohandav hooldus)
Tarkvara modifitseerimine vastavalt kasutava keskkonna muutustele
Täiustamine (täiustav hooldus)
Tarkvara modifitseerimine vastavalt tellija/kasutaja uutele, täiendavatele soovidele. Võib vaja minna pöördkonstrueerimist
Ennetamine (preventiivne hooldus)
Tarkvara hooldatavuse ja usaldusväärsuse parandamine edasise täiustamise paremaks tagamiseks

25. Erinevad tarkvaraprotsesside mudelid
Erinevad mudelid eristuvad nende etappide järgnevuse ning kordamise poolest
Kaskaad- ehk koskmudel
Spiraalmudel
RUP

26. Koskmudel
Süsteemianalüüs
Analüüs
Kavandus
Kood
Test
Hooldus

27. Spiraalmudel Planeerimine Riskianalüüs ? Stopp Tellija hinnang
Nõuete kogumine ja
projekti planeerimine
Esialgne
Vastavalt tellija
reaktsioonile ?
Stopp
Prototüübina
Tellija hinnang
Produkti loomine

28. RUP algatus detailimine konstrueerimine siire iteratsioonid etapid
analüüs
nõuded
modelleerimine
teostus
testimine
evitus