1. Infohommik: Lähetatud töötajad ja ELTTS muudatused
21. veebruar 2017
Meeli Miidla-Vanatalu
Peadirektori asetäitja töösuhete järelevalve ja õiguse alal

2. Piiriülese töötamisega seonduvad õigusaktid
Euroopa Liidu tasandil:
Rooma konventsioon (1980)
Rooma I määrus (2009)
Lähetatud töötajate direktiiv (1996)
Lugano konventsioon ( 2007)
Brüssel I määrus (2001)
Riigisiseselt:
Rahvusvahelise eraõiguse seadus
Välismaalaste seadus
Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadus

3. Eestis töötamise tingimused välismaalastele
Ajutiselt Eestis viibiva välismaalase töötamise õigus tuleb vahetult välismaalaste seadusest ja lühiajalist töötamist Politsei- ja Piirivalveametis registreerima ei pea: •Välismaalane, kes täidab Eestis registrisse kantud juriidilise isiku või välismaa äriühingu filiaali juhtimis- või järelevalvefunktsiooni ajutise viibimisõiguse kestuse jooksul •välismaalane, kellel on Schengeni konventsiooni liikmesriigi pädeva asutuse antud viisa või elamisluba ja kes omab nimetatud liikmesriigi töötamise õigust, kui: ◦välismaalase Eestis töötamine on seotud ettevõtte asumisega Eestisse; •välismaalane, kelle töötamine on ajutise iseloomuga ning kelle töötamise kestus ei ületa viit päeva 30-päevase perioodi jooksul •välismaalane, kellel on tähtajalise elamisloa kehtivusaja lõppemisest tulenev õigus Eestis viibida Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi kodanik (edaspidi EL kodanik) võib Eestis elada ja töötada ilma tähtajalist elamisõigust registreerimata kuni 3 kuud. NB! Nende tingimuste täitmist kontrollib välismaalaste seaduse alusel politsei.

4. Eestisse lähetamise tingimused
Reguleerib: Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadus ehk ELTTS Suunatud eelkõige: VÄLISMAISELE TÖÖANDJALE Eesti ettevõte on üldjuhul infoomaja rollis + võimalik vastutus töökeskkonna nõuete täitmise osas

5. Kellele ja miks? SEADUSE EESMÄRK:
tagada teenuste osutamiseks Euroopa Liidu liikmesriigist, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigist ja Šveitsi Konföderatsioonist (edaspidi välisriik) Eestisse lähetatud töötajate õiguste kaitse ning
teenuse osutamisega tegelevate tööandjate aus konkurents.

6. Kes on lähetatud töötaja? 3 võimalust
Lähetatud töötajate direktiivi 96/71/EÜ mõistes, kui toimub liikumine EL liikmesriikide piires ning 1) ettevõtja lähetab töötajad liikmesriigi territooriumile oma nimel ja juhtimisel lepingu alusel, mis on sõlmitud lähetava ettevõtja ja teenusesaaja vahel 2) ettevõtja lähetab töötajad liikmesriigi territooriumil asuvasse kontsernile kuuluvasse asutusse või ettevõttesse 3) ajutist tööjõudu vahendav ettevõtja vahendab töötaja liikmesriigi territooriumil asuvale või tegutsevale ettevõtjale

7. ELTTS kohaldamisala
ELTTS § 2 lg 1 Käesolevat seadust kohaldatakse tööandja poolt lähetatud töötaja Eestis töötamise korral järgmistel juhtudel: 1) töötamine tööandja kulul ning alludes tema juhtimisele ja kontrollile lepingu alusel, mis on sõlmitud tööandja ja Eesti residendist tellija vahel; 2) töötamine tööandja filiaalis või tööandjaga samasse kontserni kuuluvas äriühingus; 3) kui tööandjaks on ajutist tööjõudu vahendav juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja.
Kui ükski nendest kolmest eeldusest täidetud ei ole, ei saa rääkida ka lähetatud töötajast ega ELTTS kohaldamisest.

8. Kes on lähetatud töötaja ja lähetav tööandja ELTTS mõistes?
Lähetatud töötaja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes tavaliselt töötab välisriigis töölepingu alusel ja kelle tööandja lähetab Eestisse tööle teenuse osutamiseks kindlaksmääratud ajavahemikus.
Välisriigis töösuhte kohta sõlmitud leping loetakse töölepinguks käesoleva seaduse tähenduses, kui see vastab töölepingu seaduses töölepingu kohta sätestatule.
(2) Tööandja käesoleva seaduse tähenduses on välisriigis registreeritud või asutatud juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kes ei ole Eesti resident ning kellega lähetatud töötajal on sõlmitud tööleping.

9. Üldpõhimõtted
Lepingule kohaldatakse selle riigi õigust, mille kohaldamises pooled on kokku leppinud. Kuid see ei vabasta lepingu pooli kohustusest täita lepingu täitmise koha riigi õigusnormide imperatiivseid sätteid (näiteks töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, töötasu alammäära nõuded jmt).
Töölepingu puhul ei tohi õiguse valik viia selleni, et töötajalt võetakse sotsiaalne kaitse ja tagatised.

10. Rahvusvahelise eraõiguse seadus
§ 35. Töölepingud (1) Töölepingu puhul ei tohi õiguse valik viia selleni, et töötajalt võetakse kaitse, mis talle on tagatud selle riigi õiguse imperatiivsete sätetega, mis kuuluksid kohaldamisele õiguse valiku puudumisel vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2. (2) Õiguse valiku puudumisel kohaldatakse töölepingule selle riigi õigust, kus: 1) töötaja lepingut täites harilikult oma tööd teeb, isegi kui ta ajutiselt töötab mõnes teises riigis; 2) asub tegevuskoht, mille kaudu töötaja on tööle võetud, kui töötaja ei tööta harilikult ühes ja samas riigis. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut ei kohaldata, kui asjaoludest nende kogumis selgub, et tööleping on tugevamalt seotud mõne teise riigiga. Sellisel juhul kohaldatakse selle teise riigi õigust.

11. EHK kui lepinguga ei ole määratud?
Kui pooled ei ole kokkuleppinud, kehtib kohustuslik valik:
koht, kus töötaja tavapäraselt tööd teeb
koht, mille kaudu tööle võeti
koht, millega tööleping on rohkem seotud
NB! Välisriigi õiguse kohaldamist ignoreerida ei saa.

12. Lähetatud töötaja töötingimused ELTTSis
ELLTS § 5 (1) Tööandja tagab, et lähetatud töötajale kohaldatakse Eestis kehtestatud järgmisi töötingimusi: 1) tööaeg; 2) puhkeaeg; 3) töötasu miinimum ja ületunnitöö hüvitamine; 4) põhipuhkuse kestus; 5) võrdne kohtlemine ja võrdsed võimalused; 6) renditöö tingimused. NB! Soodsama sätte kohaldamise põhimõte.

13. ERANDID: millal töötingimuste nõuded osaliselt ei kohaldu
ELTTS § 5 lg 3 + lg 1 p-d 4 – 5 4) põhipuhkuse kestus; 5) võrdne kohtlemine ja võrdsed võimalused; NB! ei kohaldata kuni kaheksapäevase lähetuse korral, kui lähetatud töötaja on oskustööline, kelle tööülesanne on tellitud kaupade kasutuselevõtmiseks vajalik kaupade esmane kokkupanek või paigaldamine, kui selline töö on tellimislepingu lahutamatu osa.

14. ERANDID II
Nn erandi erand ehk ELTTS § 3 lg 5, st Ka põhipuhkuse ja võrdse kohtlemise tingimus kuulub kohaldamisele, kui töö, mida lähetatud töötaja teeb, on seotud hoonete ehitamise, remondi, hooldamise, muutmise või lammutamisega seonduvate ehitustöödega, kaasa arvatud kaevetööd, pinnaeemaldustööd, tegelikud ehitustööd, valmiselementide koostamis- ja lammutustööd, ühendamis- või paigaldustööd, muutmis-, renoveerimis-, remondi-, lahtivõtmis-, lammutus-, hooldus-, värvimis- ja puhastustööd ning parandustööd.

15. TTOS tingimuste kohaldamine
ELTTS § 5 (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud töötingimustele kohaldatakse lähetatud töötajale töötervishoiu ja tööohutuse seadust. Lähetatud töötajale kohaldatakse töötervishoiu ja tööohutuse seadust ka siis, kui see on talle vähem soodne kui välisriigi seaduse sätted.

16. Kokkulepe TTOS tingimuste osas ja vastutus ELTTS § 5 lg 2(1)
Lähetatud töötaja tööandja ja tellija või muu isik, kelle juures lähetatud töötaja Eestis töötab, lepivad kokku, kes neist töötervishoiu ja tööohutuse seaduse täitmise eest vastutab.
2) Kui kokkulepet sõlmitud ei ole, vastutab töötervishoiu ja tööohutuse seaduse täitmise eest tellija või isik, kelle juures lähetatud töötaja Eestis töötab.
3) Vastuvõtvale isikule kohaldatakse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumisel töötervishoiu ja tööohutuse seaduses vastutuse kohta sätestatut.
Seadus ei määratle kokkuleppe vormi, kuid see peab hiljem olema tuvastatav.

17. Eelteade lähetatud töötaja kohta
ELTTS kohaselt: Lähetatud töötaja tööandja esitab Tööinspektsioonile andmed e-posti teel hiljemalt lähetatud töötaja Eestis töö tegemise alustamise päeval. Kas andmed võib esitada vastuvõtja ettevõte? JAH – oluline on eesmärgi täitmine

18. Mis andmed esitatakse?
ELTTS § 5 (1)
1) lähetatud töötaja tööandja nimi, isiku- või registrikood, tegevusala, elu- või asukoha ja sidevahendite andmed;
2) lähetatud töötaja tööandjat esindava kontaktisiku nimi ja sidevahendite andmed;
3) lähetatud töötajate arv, nende nimed ja isikukoodid või sünnikuupäevad;
4) lähetuse eeldatav kestvus ning kavandatav algus- ja lõppkuupäev;
5) isiku, kelle juures lähetatud töötaja Eestis töötab, nimi, isiku- või registrikood, tegevusala, elu- või asukoha ja sidevahendite andmed;
6) isikut, kelle juures lähetatud töötaja Eestis töötab, esindava kontaktisiku nimi ja sidevahendite andmed;
7) info selle kohta, millisel tegevusalal lähetatud töötaja Eestis töötama hakkab ja lähetatud töötaja töö tegemise koha aadress.
Mis andmetega tehakse? Infovahetus teiste riigiasutustega järelevalvemenetluste raames, aga kasutatakse ka TI järelevalvemenetlustes.

19. TEATE VORM
Tööinspektsiooni kodulehel: endid/Organisatsioon/Toeoeinspektsioon/LT_reg istreerimise_vorm_uus.docx

20. Kas keegi on vabastatud andmete esitamisest?
ELTTS ei näe ette erandit, et lähetav tööandja ei peaks mingitel tingimustel Tööinspektsioonile teadet esitama.
Andmed peavad olema esitatud kõigi töötajate kohta, kes on lähetatud alates ELTTS jõustumisest
Riikliku järelevalvemenetluse raames saab tööinspektor küsida andmeid ka varasema perioodi kohta.

21. TEATE menetlus Registreeritakse ITI-s vastuvõtva ettevõtte juurde
Esitatud andmete koosseisu vaatab üle tööinspektor-jurist
Kui andmed on puudulikud, nõutakse täiendavate andmete esitamist
Kui ei esita, algab järelevalvemenetlust ning andmete esitamise nõue esitatakse ettekirjutuse vormis, koos sunniraha hoiatusega
Võimalik VTM riikliku JV takistamise eest

22. Dokumentide nõudmine järelevalve käigus
ELTTS § 5(1) (3) Lähetatud töötaja tööandja esitab Tööinspektsiooni nõudmisel Tööinspektsioonile dokumendid, mis on vajalikud riikliku või haldusjärelevalve teostamiseks. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumendiks võib olla tööleping, tööajakava, väljavõte töötasu maksmise kohta või muu dokument, mille alusel saab tõendada lähetatud töötaja suhtes kohaldatavate töötingimuste täitmist. (5) Lähetatud töötaja tööandja esitab dokumendid Tööinspektsioonile viivitamata. Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud dokumente on Tööinspektsioonil õigus nõuda ka raamatupidamise seaduse § 12 lõikes 1 märgitud aja jooksul pärast töötaja lähetusperioodi lõppemist.
TI-l dokumentide nõudeõigus tagasiulatuvalt 7 aastat.
§ 12. Raamatupidamise dokumentide säilitamise kohustus
(1) Raamatupidamise algdokumente peab raamatupidamiskohustuslane säilitama seitse aastat alates selle majandusaasta lõpust, kui majandustehing algdokumendi alusel raamatupidamisregistris kirjendati.
[RT I, , 1 - jõust ]

23. Riikliku ja haldusjärelevalve läbiviimine
ELTTS § 8 lg 3
Selleks et välja selgitada, kas tegemist on lähetatud töötajaga, hindab Tööinspektsioon juhtumispõhiselt kõiki lähetamisega seotud asjaolusid,
milleks võivad eelkõige olla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/67/EL artikli 4 lõigetes 2 ja 3 märgitud asjaolud.
Nimetatud loetelust ühe või mitme asjaolu puudumine ei välista olukorra käsitlemist töötaja lähetamisena.
(4) Kui järelevalve teostamise käigus tuvastab Tööinspektsioon, et võib esineda lähetamisega seotud asjaolude rikkumine, esitab Tööinspektsioon viivitamata vastavale välisriigile temale teadaoleva asjakohase teabe.
(5) Käesoleva seaduse alusel vastutuse rakendamisel on tõendiks ka välisriigi pädeva asutuse kogutud tõendid.

24. Õiguslik alus rahvusvaheliseks koostööks teiste riikide asutustega
ELTTS § 6 (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (ELT L 018, , lk 1–6) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/67/EL, mis käsitleb direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) jõustamist ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd (IMI määrus) (ELT L 159, , lk 11–31), rakendusasutuseks on Tööinspektsioon. (2) Tööinspektsioon teeb koostööd välisriigi pädevate asutustega.

25. Väärteomenetlus välismaisele ettevõttele
ELTTS 9(1) Töötingimuste kohaldamata jätmine (1) Tööandjat, kes on käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktides 1–3 märgitud kohustused jätnud täitmata, – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Need on tööaeg, puhkaeg, töötasu miinimum ja ületunnitöö hüvitamine (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

26. Vaidluste lahendamine – TVK pädevuse laiendamine
ELTTS § 7 (1) Lähetatud töötajal on käesoleva seadusega tagatud õiguste kaitseks õigus pöörduda Eesti Vabariigi töövaidlusorganisse. See ei piira tema õigust pöörduda oma nõudega välisriigi töövaidlusorganisse, kui selline õigus tuleneb välislepingust. (2) Käesolevast seadusest tulenevate nõuete aegumistähtaeg on neli kuud, palganõuete puhul kolm aastat, arvates päevast, mis järgnes päevale, mil lähetatud töötaja sai teada või oleks pidanud teada saama oma õiguste rikkumisest.

27. Eesti ettevõtte vastutus lähetatud töötaja saamata töötasu osas
ELTTS § 5(2) 1) Kui Eestisse lähetatud töötaja teeb käesoleva seaduse § 5 lõikes 5 nimetatud töid ning tööandja ei maksa talle töötasu, maksab töötasu lähetatud töötaja tööandjalt teenuse tellinud isik. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuse täidab lähetatud töötaja tööandjalt teenuse tellinud isik, kui tööandjalt ei ole võimalik pärast otsuse täitmisele pööramist töötasu kuue kuu jooksul sisse nõuda. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõue on piiratud töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuu töötasu alammääraga. (4) Kui lähetatud töötaja tööandjalt teenuse tellinud isik on igapäevases majandustegevuses suhetes lähetatud töötaja tööandjaga järginud korraliku ettevõtja hoolsust, ei ole tal töötaja ees käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustust.

28. Tööinspektsioon kui kontaktasutus
Eesti keeles: Tööelu portaal + TI koduleht toovoimalused/lahetatud-tootajad Vene keeles: kontakty/inspekcija-truda/komandirovannyi- rabotnik/ Inglise keeles: labour-inspectorate/posted-workers/

29. Teiste riikide praktika
Austrias tuleb lähetatud töötajad enne töö alustamist registreerida ebaseadusliku tööjõu kontrolli keskses koordinatsiooni büroos (Central Coordination Office for the Control of Illegal Employment -“ZKO”; A-1110 Vienna, Brehmstraße 14). Täpsemad juhised registreerimiseks on leitavad siit: al-requirements/notification-requirements Registreerimiseks kasutatakse elektroonilist vormi, mis on saadaval 9-s keeles Alates on rahaline karistus registreerimiskohustuse täitmata jätmise eest eurot iga töötaja puhul ja eurot juhul, kui tegemist on korduva rikumisega.

30. Teiste riikide praktika II
Horvaatias tuleb samuti välismaisel tööandjal lähetatud töötajad registreerida. Registreerimiseks tuleb saata e-kiri järgmisele e-posti aadressile: Küprosel on registreerimise kohustus ning Lähetatud töötajate registreerimiskohustuse mittetäitmisel ootab tööandjaid ees kuni € 3477 suurune trahv või kolm kuud vanglakaristust. Tšehhis on olukord mõnevõrra teine. Registreerimiskohustus lasub vastuvõtjal, s.t et Tšehhi kohalikul ettevõtjal on lähetatud töötajatest Tööinspektsiooni teavitamise kohustus.
Tšehhis peab vastuvõttev ettevõtja teavitama Tööinspektsiooni hiljemalt töö alustamise päeval igast
lähetatud töötajast. Samuti peab vastuvõttev ettevõtja teavitama Tööinspektsiooni lähetuse
lõppemisest, hiljemalt 10 päeva jooksul pärast lähetuse lõppu.

31. Teiste riikide praktika III
Taanis on lähetatud töötajate registreerimine kohustuslik. Registreerida on võimalik veebikeskkonnas: posting/register-of-foreign-service-providers-rut Kui ettevõte ei täida registreerimiskohustust võib teda oodata trahv kuni DKR ulatuses. Taanis on olemas välismaiste ettevõtjate register (Register of Foreign Service Providers (RUT). Soomes jõustub lähetatud töötajate registreerimiskohustus a. jne.
Eesti päringule registreerimiskohustuse kohta vastas kokku 16 liikmesriiki, neist 15 teatasid, et riigis juba on või on kohe jõustumas lähetatud töötajate registreerimiskohustus.

32. Tänan kuulamast! Täiendavate küsimuste tekkimisel Tööinspektsiooni juristi infotelefon või e-post