1. vastandatus noorgrammatikutele
LINGVISTILINE STRUKTURALISM Saussure´i lõpulause: Lingvistika ainukeseks ja tõeliseks objektiks on keel, mida vaadeldakse iseendas ja enda jaoks.
Ühisjooned
vastandatus noorgrammatikutele
keelt vaadeldakse ja uuritakse kui struktuuri
keele sünkrooniatasandi uurimine on keeleteaduse põhiülesanne
püüd uurida ja kirjeldada keelenähtusi kui erilist nähtust
lingv. analüüsi formaliseerimine, obj. analüüsi- ja kirjeldusmeetodite otsingud
keele struktuurne stratifikatsioon ja tasandi mõiste

2. Lingvistilise strukturalismi koolkonnad
Praha lingvistiline koolkond (PLK) 1926 Teesid N.Trubetzkoy, R.Jakobson, V.Mathesius, B.Trnka, V.Skalicka, J.Vachek.
Glossemaatika 1936 termin Kopenhaageni keeleteaduse ring 1931 V.Brondal, H.Uldall. L. Hjelmslev
Ameerika deskriptivism
Londoni lingvistiline koolkond J. P. Firth, W. S. Allen, M. Halliday.

3. Struktuuri
mõiste töötati välja eelkõige Trubetzkoy töödes ndatel võrdsustati osaliselt struktuuri ja süsteemi. Seos ka saksa terminiga Gestalt — struktuur kui puhas vorm.
Glossemaatikute jaoks on struktuur (kui semiootilise süsteemi abstraktsioon) eelkõige puhta vormi ja puhaste suhete nähtus. Hjelmslevi jaoks oli eriti oluline Carnapi avaldamata tees, et "iga teaduslik väide peab olema väide suhete kohta ja ei eelda seega nendes suhetes osalevate elementide teadmist või kirjeldamist". Üldine semiootiline teooria.

4. Meetod
Deskriptivistidel ja glossemaatikutel on keeleteadus eelkõige keele kirjeldamise ja analüüsi teooria.
Londoni koolkond ja eriti PLK püüavad keelestruktuuri kui niisuguse kirjeldamise ja interpretatsiooni kõrval anda ka keele ja keelevälise tegelikkuse suhete analüüs — funktsionalism.

5. Erinev on ka suhtumine dihhotoomiasse keel–kõne
Ameerika deskriptivistid ja Londoni koolkond suhtuvad üldse eitavalt taolisesse probleemi püstitamisse
PLK, glossemaatikud ja Genfi koolkond annavad oma tõlgenduse.

6. PLK (funktsionaalne strukturalism)
N.Trubetzkoy, R.Jakobson, V.Mathesius, B.Trnka, V.Skalicka, J.Vachek.
Teesid 1929
Põhiideed
— keel on funktsionaalne süsteem, st väljendusvahendite süsteem, mis teenib mingit kindlat eesmärki — iga keelenähtust on vaja vaadelda funktsionaalsest ja teleoloogilisest vaatepunktidest
— fonoloogiliste elementide materiaalne sisu on vähemoluline, kui nende süsteemisisesed seosed.

7. 4 kontseptsiooni, mis on spetsiifiliselt omased varasele perioodile (Thomas Winneri järgi):
Kirjandusteost vaadeldakse kui struktuuri. Struktuuri mõiste on võetud Saussure‘ilt ja ümbertöötatud Trubetzkoy ja Jakobsoni foneemika põhjal.
Täiendasid vene formalistide kontseptsiooni keelest kui funktsioonist, mis on orienteeritud teatud eesmärgile <teleoloogilisus> — kogu inimtegevuse polüfunktsionaalsus.
Vene formalistide kirjandusteose immanentsusprintsiibi täiendamine vajadusega analüüsida ka kirjandusväliseid struktuure.
Sünkroonia ja diakroonia lähendamine teineteisele. Rõhk struktuuri ja protsessi ühtsusel.

8. Jan Mukařovsky artiklis Strukturalismist (1946)
Kõige tihedamalt on kunsti strukturaalne teooria seotud lingvistikaga (PLK mõistes):
fonoloogia arenguga näitas lingvistika kirjandusteooriale kätte tee sõnalise kirjandusteose helilise külje uurimisele
funktsioonide analüüs avas uued perspektiivid poeetilise keele stilistika uurimiseks
keele märgilise iseloomu rõhutamine tegi võimalikuks kirjandusteose märgina mõistmise
Strukturaalse esteetika olemus ja eesmärk on püüd luua kunsti võrdleva semioloogia süsteem ja meetod.

9. Ameerika deskriptivism L. Bloomfield "Language" 1933
Ideed, mõisted on vaid keelefaktide vale tõlgendus. Tuleb kirjeldada, mitte seletada.
utilitaarsus, pragmatism. Rakenduslingvistika
rikkalik uurimismaterjal — kirjata indiaanikeeled
tees keele kirjeldamise võimalikkusest semantikat arvestamata
seos kultuurantropoloogiaga, biheiviorismiga, neopositivismiga

10. isomorfism nii fonoloogilisel kui morfoloogilisel tasanditel
I. Bloomfieldi õpilased ja järgijad (Z. Harris, G. Trager) Yale'i koolkond
lingv. ühikute määratlemine ja kirjeldamine fonoloogia ja morfoloogia tasanditel
distributiivse (distribution — jaotus) analüüsi metoodika ja analüüs vahetute moodustajate alusel (immediate constituents)
isomorfism nii fonoloogilisel kui morfoloogilisel tasanditel
nõue ignoreerida tähenduse faktorit

11. Distributiivne analüüs (L. Bloomfield, Z. S. Harris)
põhineb algselt tähistaja lineaarsusel. Sellisel analüüsil on induktiivne ja deskriptiivne iseloom ja peamine eesmärk on eristada distributsioone, s.o. kontekste, kust antud lingvistilist üksust leida võib. See protseduur, mis teoreetiliselt väldib vajadust tähenduse kriteeriumi järele, baseerub koosesinemisel* (co-occurence). Selgitades süntagmaatilise telje elementide sobivuse (compatibilité) või mittesobivuse vahelisi suhteid, võimaldab distributiivne analüüs, võttes arvesse tuvastatud kombinatsioonid ja piirangud, välja tuua distributiivsed klassid. Sedasorti lähenemine, mis on loomult taksonoomiline, viib lause segmenteerimiseni ja lõpuks vahetute moodustajate (constituants) analüüsini (mis oli generatiivse grammatika alguspunkt).

12. II. Ann-Arbor (Michigani ülikool) K. L. Pike, E. Nida
Tugevad Sapiri mõjud. olulised ka mittelingv. faktorid (psühholoogilised, sotsiaalsed, eetilised). Antropoloogiline lingvistika.
Meetod kolmeetapiline
teksti jagamine antud tasandi jaoks minim. ühikuteks (foonid ja morfid), nende distributsiooni määratlemine ja selle alusel nende viimine teatud keelestruktuuri ühikute (foneemid, morfeemid) alla nende variantidena (allofoonid, allomorfid).
keelestruktuuri ühikute enda distributsiooni määratlemine ja selle alusel nende ühendamine klassideks
teatud keelemudeli loomine tema struktuuri antud etapil

14. Allomorf
For example, in English, a past tense morpheme is -ed. It occurs in several allomorphs depending on its phonological environment, assimilating voicing of the previous segment or inserting a schwa when following an alveolar stop:
as /əd/ or /ɪd/ in verbs whose stem ends with the alveolar stops /t/ or /d/, such as 'hunted' /hʌntəd/ or 'banded' /bændəd/
as /t/ in verbs whose stem ends with voiceless phonemes other than /t/, such as 'fished' /fɪʃt/
as /d/ in verbs whose stem ends voiced phonemes other than /d/, such as 'buzzed' /bʌzd/

15. Üldine keelestruktuuri mudel peegeldab erinevate tasandite koostööd — mikrolingvistika <lingvistika>, mis on keeleteaduse (makrolingv.) tuum. Foneetilised uurimused — eellingvistika, semantilised — metalingvistika.
Deskr. lingv. põhieesmärk — uurida jaotussuhteid (distributsioon) või erinevate sõnaliikide asetust (arranžeering) üksteise suhtes kõneprotsessis.

16. I ja II ühine: keele sisemine struktuur moodustub 3st komponendist
väljendusplaan (fonoloogia, morfoloogia)
sisuplaan
sõnastik
morfeem kui väikseim keeleühik. Ignoreeritakse sõna kui globaalset keeleelementi.
põhilised operatsioonimeetodid kõigil tasanditel
substitutsioon (mood. el–de klassid)
vahetute moodustajate meetod (kehtestatakse el–de seostamise seaduses)
keeleteooria puudumine, esikohal fonoloogia (Bloomfield "Keele kirjeldamine algab fonoloogiast")
grammatikas kasutavad samu ühikuid, kuid metakeel erineb

17. Põhimeetod on distributiivne analüüs — ühiku eristamine ütluses
segmenteerimine (morfid ja foonid)
identifitseerimine (morfeemid ja foneemid). Kaks tekstiühikut kuuluvad ühe keeleühiku alla kui on mittekontrast. D., erinevatesse — kui kontrasteeruv D.
substitutsioon (morfeemide klassifitseerimine). Erinevad keeleühikud kuuluvad ühte klassi, kui võivad üksteist asendada samades kontekstides.
nende paigutus (arranžeering)

18. Distributsioon
1.mittekontrastne D. (lingv. samased elemendid, ühe foneemi variandid)
täiendav e komplementaarne (complementary) D. — keeleühikute variandid, mille ümbrused üksteist välistavad (nt alaleütleva lõpud -le/-lle, kino/tsirkus) a ja an ingl.k.
vaba varieerumine (free variations) — võib kohata samas kontekstis, ilma et tähendus muutuks praegu, praegalt, praega
2. kontrasteeruv D. — lingv. mittesamased elemendid foneetikas ja morfoloogias (jäär–käär–määr–säär–näär), ka süntaksis: the expression of the indicative versus subjunctive mood is contrastive.
(1) If I am a rich man, then I have a lot of money.
(2) If I were a rich man, then I would have a lot of money.

19. Puudused:
ei võimalda eristada tähenduselt erinevaid süntaktilisi struktuure
ei võimalda tuua välja seoseid aktiivse/passiivse, jaatav/eitava lause vahel
ei anna vastust küsimusele, mis on keele elementaarühikuks süntaktika tasandil

20. Generatiivne grammatika
Peab keeleteaduse peamiseks uurimisobjektiks inimese keelepädevust: võimet moodustada ja mõista lõpmata paljusid lauseid, ka niisuguseid, mida pole veel kordagi moodustatud. Ideaal — esitada reeglid keele struktuuri kohta nii, et neid mingis järjekorras täites oleks võimalik moodustada (genereerida) kõiki keele grammatiliselt õigeid lauseid ja ainult neid.
Vahetute moodustajate meetod → transformatoorne analüüs (1957, Harris, Noam Chomsky Süntaktilised struktuurid) →interpreteeriv semantika (1965 Chomsky Süntaksiteooria aspektid, joon) →generatiivne semantika (Lakoff, Ross, joon)

21. III. Transformatoorse analüüsi koolkond
Vahetute moodustajate meetod
Transformatoorne analüüs
Hierarhiline süsteem
Ekvivalentsete lausete või süntaktiliste struktuuride perekond
Induktsiooni meetod
Deduktsioon
Süntagmaatika
paradigmaatika
Kuidas on koostatud lause?
Millisest lausest või lausetest on tuletatud lause?
Teooria printsiibid ja kategooriad tuletatakse analüüsitavatest faktidest kindlate induktsioonireeglite abil
Enne teooria, siis tuletada faktid. Seletada inimeste keelevõimet

22. 1965 Chomsky "Süntaksiteooria aspektid“ generatiivne transformatsiooniteooria
kolmest osisest koosnev keelemudel:
generatiivne - selle reeglid produtseerivad struktuuri; koosneb baastähestikust ja baasreeglitest, mis moodustavad süvastruktuuri (üldistatud baasnäitajad). Süvastruktuurid pole samad mis tuumlaused, sest süvastruktuurid võivad olla ainult abstraktsed, tuumlaused aga on nii abstraktsed kui konkreetsed.
transformatiivne – süvastruktuurist saavad pindstruktuurid.
interpretatiivne – interpreteerib / tõlgib nii süva- kui pindstruktuure, kuid eraldi. Tulemuseks on ütlus. Pindstruktuure interpreteerib morfoloogiline komponent, süvastruktuure tõlgitakse semantiliselt.

24. Tuumlause
Tuumlause: S (sentents, lause) = NP (nimisõna-fraas) + VP (tegusõna-fraas)
NP= (Adj) + N (nimisõnale võib lisanduda omadussõna, adjektiiv)
VP=(Adv) + V (tegusõnale võib lisanduda määrus, adverb)

26. Süvastruktuur, süvalause, pindlause
Kõik ühtekuuluvad pindlaused moodustatakse süntaktiliste transformatsioonide
abil ühest ja samast süntaktilisest süvastruktuurist.
Markeerimata pindlause on kõige lähemal süvastruktuurile, kuid pole sellega
siiski identne.
Süvastruktuur on kokkukuuluvate pindlausete oletatav invariantne esindaja.
(1) Peeter elab Petseris.
tuumlause – väljendab neutraalset väidet ja on vormilt markeerimata
(2) Kas Peeter elab Petseris? on süntaktiliselt markeeritud
(3) Elab Peeter Petseris (või mitte)? on süntaktiliselt markeeritud: sõnajärg(fraasijärg)
(4) Peeter ei ela Petseris. on süntaktiliselt markeeritud
(5) Petseris Peeter elab. on tuletatud süvastruktuurist siirdetransformatsiooni ehk
permutatsiooni abil. topikaliseerimine
(6) Petseris elab Peeter. on kontekstisidusad
pindlause Tudeng taha+b õppi+da
süvalause Tudeng tah(t)a- Tudeng õp(p)i-

27. Generatiivne semantika
Chomsky järgne noorem põlvkond (G. Lakoff, J. Ross) lihtsustasid skeemi. Semantiline esitus on primaarne. Keel on vahend mõtete esitamiseks kindlas vormis. Süvastruktuuride asemel genereeritakse kohe lausete semantilised esitused.

28. Oluline loogiline struktuur
Foneetiline esitusFoneetilise interpretatsiooni reeglid
PindstruktuurTransformatsiooni reeglid
Semantiline esitusFraasistruktuuri reeglid
Generative Semantics Is Interpretive Semantics. Jerrold J. Katz. Linguistic Inquiry, Vol. 2, No. 3 (Summer, 1971), pp

29. George Lakoff and J. R. Ross. Is Deep Structure Necessary? 1976
Süvastruktuurile lisati semantiline komponent ja see lähenes pindstruktuurile.
Samal ajal interpreteeriv semantika (ka Chomsky) “edastasid” (transferred) rohkem süntaksit semantilisse komponenti ja selle tulemusel jällegi süvastruktuur “lähenes” pindstruktuurile, haarates endasse rohkem leksikalisi elemente (included more lexical elements).
Lakoff jätkas kognitiivse lingv arendamisega, mis eitab süntaktika autonoomsust.

30. Londoni lingv.koolkond J. P. Firth (1890-1960, "Speech" 1930)
Põhijooned:
rahvuslik elavate keelte uurimise traditsioon (asumaad)
B.Malinowski kultuursotsioloogia. Keelel ja kultuuril on ühised om-d.
glossemaatika kriitika: iga täielikult aksiomatiseeritud matemaatiline lingvistika osutub praktikas kasutuks
biheiviorism ja positivism. Viini ringi liikmete mõju. Wittgenstein: "sõna tähendus on tema kasutus".
Funktsionaalne tähenduse teooria. Sõnadel on tähendus vaid kontekstis.

31. Tähenduse analüüsis on keskne koht kontekstualisatsioonil (konteksti määramine iga konkreetse keeletasandi jaoks):
I situatsiooni kontekst (modifitseeritud Malinowski)— reaalne sõnaline kontekst:
tuleb arvestada
kõneaktis osalejate relevantseid tunnuseid (kõnelisi ja mittekõnelisi)
relevantseid esemeid
kõneakti tagajärgi
II vormi kontekstualisatsioon
leksikaalsel tasandil kollokatsioon(collocalibity) — tüüpiline ja pidev ümbrus (environment)
grammatika tasandil kolligatsioon — omavahel seotud grammat. kategooriate kooslus (nt nimis. ja omaduss. — artikkel ja näitav asesõna)

32. Süsteem ja struktuur
Struktuur on ühemõõtmeline, luuakse abstraheerimise tulemusena süntagmaatika tasandil, horisontaalne. Elemente võib asendada (substitutsioon).
Süsteem on mitmemõõteline, ruumiline, vertikaalne, paradigmaatika.
Liikmeid võib allutada kommutatsioonile. Süsteemid paigutatakse struktuuri teatud punktidesse ja vaid see garanteerib nende relevantsuse.
Keel on mitmestruktuuriline ja polüsüsteemne.

33. Igas tekstis on kahte tüüpi seosed distributiivsed
Firth nimetas oma teooriat monistlikuks, eitas igasuguste dihhotoomiate vajalikkust. Eitas põhimõttelist erinevust formaalse ja semantilise analüüsi vahel.
Igas tekstis on kahte tüüpi seosed
distributiivsed
süntagmaatilised (ühikute koosesinemine) k+o+o+l t+o+o+l
paradigmaatilised (ühikute omavahelise asendamise võimalus) k, t, s + ool
funktsionaalsed (antud ühiku seosed teise tasandi ühikutega)

34. Kommutatsiooni test määrata eristavad tähistajad,
defineerida nende tähendus, ja
jagada materjal paradigmaatilisteks klassideks ja identifitseerida koodid, mille juurde tähistajad kuuluvad (Roland Barthes).
Daniel Chandleri järgi sisaldab ühte neljast baastransformatsioonist:
Paradigmaatilised:
asendamine
kohtade vahetus (transpositsioon)
Süntagmaatilised:
lisamine
eemaldamine