1. Kuhu unustasin töövõime?
Kristjan Port, TLU
Tallinna Haridusamet

2. Kõik räägivad maailma muutmisest, keegi ei mõtle ise enda muutmisele
Leo Tolstoi

3. “Kui ma oleksin teadnud, et elan nii kaua, oleksin enda eest paremini hoolitsenud”
( )
Pikaealisuse eduks pidas “üks õlu päevas”
Hermann Dörnemann, 110 a

4. Kui arste poleks olemas…
Tõenäoliselt elaksime ilma arstideta tervemat elu
Arst on esimene kes teatab, et ta ei saa sinu infarkti või insulti ära hoida
Arst ei võta ära ka sinu stressi
Arst ei vabasta sinu hammaste vahelt ühtegi kartulikrõpsu
Arstil on sinu jaoks liiga vähe aega
Valitsus ei ole arst. Valitsus on haigus.
— H. S. Ferns
Lootus imele pole ravi vaid nakkus.
— ?

5. Valikud
Vaadake hommikul vahetult enne duši alla astumist tähelepanelikult peeglisse: näete oma parimate omaduste ja võimete asukohta
Küsige: kas päeva ja elu valikutega täiendate ja suurendate või pärsite ja kahjustate neid võimeid?

6. Deklaratiivsed teadmised versus protseduurilised teadmised
Keha
Keskmises kehas on rauda ühe naela ja süsinikku ca 900 pliiatsi jagu (pliiatsiga saab kirjutada ~ sõna)
Pilgutab aastas silmi 4.2 miljonit korda
Kõnnib elu jooksul distantsi 2 X ümber maakrea
Jääb magama keskmiselt 7 minutiga
Naerab päevas umbes 15 korda
Keskmise naise keha toob päevas kuuldavale 7000 sõna, mehe osaks on 2000 sõna (NB! keskmise inimese sõnavara koosneb sõnast)
Deklaratiivsed teadmised versus protseduurilised teadmised

7. Näide 1: Klaas cola-jooki
10 min, organismi jõuab 10 lusikatäit suhkrut (100% päevanorm). Tänu fosforhappele ei teki iiveldust
20 min, vere suhkrutase jõuab maksimumi põhjustades insuliini kontsentratsiooni järsu tõusu – glükoosi hakatakse muutma rasvadeks
40 min, kofeiin on täielikult imendunud, pupillid suurenevad, vererõhk suureneb, maks vabastab vereringesse veelgi süsivesikuid, aju adenosiini retseptorid blokeeritakse ja unetunne kaob
45 min, dopamiini tase tõuseb ja tekib heaolutunne
>60 min, fosforhape seob peensooles kaltsiumi, tsingi ja magneesiumi mis jõuab luustiku asemel neerudesse
>60 min, koffeiini diureetiline mõju jõuab maksimumi ja inimene otsib WC’d, kehast viiakse kaltsium, magneesium, tsink ja loomulikult vesi mida joodi
Vahepeal on vere suhkrutase maha reguleeritud, inimene muutub närviliseks ning soovib uut klaasitäit karastavat jooki

8. Reaalsus!

9. Näide 2: Töö ja “töö”
Viimase 10 aastaga on reaalne töönädal järjepidevalt pikenenud (4)
USA töötaja teeb sama sissetuleku jaoks aastas 8 nädalat rohkem tööd võrreldes 1969.a. (inflatsiooniga korrigeeritud) (7)
Juhtiva ameti pidajatel on tavaline 70h töönädal
Töötamine jätkub kodus (ja autos – 49% helistavad töökõnesid ja kontrollivad sõnumeid ning e-posti)
Pooled väikeettevõtjatest töötavad pere aja arvel (5)
10 aastaga on inimkonna keskmine kõnnitempo kasvanud 10% (distants pigem vähenenud) (6)
Ameeriklase töönädal on keskmiselt 45h millest mitteproduktiivseteks hinnatakse 16h (1)
Tegelikult töötavad ameeriklased ainult kolmel päeval nädalas (2)
Ausalt öeldes, tehakse tõelist tööd vaid 1.5 h päevas (3)
Sisuline töö ei alga enne 11:00 ning võimalus selleks hakkab ammenduma ca 15:30
Microsoft (1), AOL, Salary.com (2) Steve Pavlina (3); Center for Work Life Policy (4) Staples (5); Robert Levine (6) ; Work, Stress and Health (7)

10. “Saa-ise-hakkama” tehnoloogia
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) muudab iseseisvamaks ja vähendab abipersonali
USA töötajate uuring1:
Aitab tööd paremini teha – 78%
Pikendab tööpäeva – 59%
Vähendab perega veedetud aega – 64%
Töö iseloomu muutus oskustöölisest infotööliseks:
“Peaga töötaja” ei saa tööriistu tööle maha jätta
IKT teeb “töö-pea” väljalülitamise üha keerulisemaks
Töö muutub ekstreemsemaks
1) Hewlett Sylvia Ann, Luce Carolyn Buck, Extreme Jobs, Harvard Business Review 2006

11. Näide 3: Tööpaik ja IQ
Ühekordne tööprotsessi katkestamine (kolleeg, telefonikõne, e-kiri jmt) langetab järgneva töö “tarkust” umbes 10 IQ palli 1
Üks magamata öö = -10 palli
Üks marijuhana “joint” langetab IQ’d 4 palli
Katkestusest taastumine kestab min
Särava töötaja redutseerimine kogu päevaks keskpärasuse tasemele nõuab umbes 7-8 katkestust
Reaalsus:
Keskmiselt saab ilma katkestuseta töötada 3 minutit! 2
Katkestustele kulub tööpäevast keskmiselt 2 tundi 2
Kulu USA majandusele -588 miljardit USD/aasta (6.5 korda rohkem kui seljavaludest tulenev kaotus – populaarseim tööd segav valu)
1) Gupta, A., et al (2004). ‘An exploratory analysis of processing strategies’ Proceedings of 22nd Annual Decision Sciences meeting, Boston
2) Motluk, Alison, “How interruptions can destroy your day”, New Scientist, 2006

12. Näide 4: Stress
70% töötajatest tunnistavad, et nad kannatavad liiga suure stressi all (USA, 2004)
Stress on peamine töölt puudumise, haiguste, vigastuste ja langenud tööviljakuse põhjus (F. Stein, 2001)
40-60% peavaludest töökohal on tingitud stressist – peavalu põhjustab 25% tööviljakuse languse (1.4 miljardit EUR/aasta) (Rootsi, 2005)
10% töötajatest kannatavad stressist tingitud depressiooni all (J Clin Psychiatry. 2002)
Depressioon on esialgu episoodiline, muutub korduvaks ja lõpuks krooniliseks
2005 osteti USA’s depressioonileevendavat Prozac’i 13.4 miljardi dollari eest (+18% eelmisest aastast)
2004 avastas Suurbritannia Keskkonnaagentuur Prozac’it joogivees kuhu see jõudis veepuhastusjaama heitveest. USA Baylori Ülikooli teadlased avastasid Prozac’i kaladest – mõlemad on märgid ravimi ohtrusest
Pärilikkuse järel on stress peamine depressiooni põhjustaja
Paljud ei taju sümptoome ja peavad olukorda “ootamatuks väsimuseks” vmt. (soorituseelne- ja järgne depressioon)

13. Mis muudab töö ekstreemseks ning stressirohkeks?
Ootamatused
Kõrge tempo ja lühikesed tähtajad
Tööajavälised juhtumid
Kliendile kättesaadavus 24/7
Mis seda võimaldab?
Vanasti määras töötempo kuller
Täna joostakse võidu elektronidega

14. Ekstreemne töö Uneaeg väheneb Kehaline aktiivsus langeb
Toitumine on paigast ära (paljud ülesöövad stressi kompenseerimiseks)
Alkoholi tarbimine kasvab (sarnane ülesöömise põhjustega)
Ravimite tarbimine suureneb (unerohud ja depressiooni leevendajad)
Koju jõudes pole jaksu elukaaslasele midagi öelda
Võimatu luua tugevat suhet lastega
Liiga:
palju vaatavad telekat (40%)
palju distsipliini probleeme (28%)
palju söövad rämpstoitu (23%)
palju ilma vanemata järelvalveta (18%)
vähene õppimisedukus (18%)

15. Kodu asendumine Sõbrad on meelelahutuseks
Töökaaslased on eesmärgi täitmiseks
Kommunikatsioonitehnoloogiad suurendavad ligipääsu inimestele
Infotehnoloogia suurendab töö tegemise võimalusi
Vaba aeg väheneb
Sõpruskond kaugeneb
Töökaaslased muutuvad uuteks sõpradeks
Peaga töötajad tõmbavad intellektuaalselt sarnaseid inimesi
Intellektuaalne töökeskkond on stimuleeriv, ületöö tegemine muutub lihtsamaks
Tähelepanu füüsilisele kodule väheneb (tegemata asjad, pooleldi sisustatud korter, ootavad kohustused ...) (meestest 77%; naistest 66% 1)
Kodu muutub ebaatraktiivseks
Töökoht muutub atraktiivseks
Töökohast saab tunnustuse, imetluse ja lugupidamise saamise paik
Töö muutub eskapismi vahendiks
1) Hewlett Sylvia Ann, Luce Carolyn Buck, Extreme Jobs, Harvard Business Review 2006

16. Näide 5: Uni
Une määr mõjutab inimese füüsilist tervist, emotsionaalset heaolu, mentaalset suutlikkust, tootlikkust ja töövõimet
Uni tundi päevas, 4-5 päeva häirib normaalset ajutegevust:
reaktsiooniaega
otsustamisprotsessi
ülesannete lahendamisvõimet (s.h. leidlikust)
magama jäämist
17 tundi ärkvelolekut vastab vere 0.05% alkoholisisaldusele
Unetus põhjustab ülekaalu!
Unepuudega inimesed valivad suure glükeemilise indeksiga (GI) toite nagu koogikesed, küpsised ja mahlad
Väsimustunne võib mõne päevaga muutuda “normaalseks” s.t. inimene ei taju oma väsimust ega töövõime langust
Popid unevargad:
kodune internetiühendus
vastsündinu röövib esimesel aastal 400 – 750 unetundi
televiisor
Ühiskond tunnustab une ohverdajaid, une arvelt töötajaid, unega “võitlejaid” ?!!

17. UNELE EI OLE ASENDAJAT! 80 000 … 8000 … 120 sek … †
80k päev; 10% teelt välja; 120 sek avarii s.h. 3% lõppeb surmaga

18. Paradoks?! Paradoks: inimesed töötavad rohkem kui kunagi varem
ja raiskavad aega rohkem kui kunagi varem
Tööandja: peadki rohkem töötama kuna raiskad rohkem aega!
Arst: Kulutadki rohkem aega kuna töötad liiga palju!

19. Näide 6: Televiisor Elust 9 aastat Sellest 2 aastat reklaamidele
Teleka päevituse kumas möödub tervelt pool inimeste vabast ajast
Televiisori välja lülitumise järel täidab värskuse asemel keha tühjuse ja passiivsuse tunne
”Ega ma ei vaata midagi, tahan ainult teleka ees istuda” – kostub aeg ajalt igast kodust leides sohvalt puruväsinud pereliikme
Tänu telekale saab ta oma keha lõdvaks lasta. Ja see on hea!
Aga samal ajal käib ajus vilgas tegevus ja puhkus on vaid näiline
Päeva lõpu traditsioonilise lõdvestajana võib telekavaatamise tagajärjel keskendumisvõime püsivalt langeda
mõjutades päevaste tegevuste tulemuslikkust
on täheldatud: langust leidlikkuses ja probleemide lahendamise võimes, püsivuses, kannatlikkuses ja tööaja efektiivses kasutuses

20. Näide 7: sülearvuti ja süli
Põlvedel asuva sülearvuti kohale kummardumine kahjustab selga
Tööl, kohvikus, trammis, kodus …
Randmed, õlad, selg, kael …
Sülearvutite müük suurenes möödunud aastal 25% (ületas esimest korda lauaarvutite müüki)
80 üliõpilaste ja bürootöötajate kroonilistest seljavaludest seotud sülearvuti kasutamisega 1
2006: 50% aastastest kaebasid seljavalusid - 3 aastat varem oli selliseid 18% 2
1 BBC Panorama, British Chiropractic Association Survey 2006

21. Tempode kasvu ja tegevuste rohkust toidab vahetu juurdepääs informatsioonile ja teistele inimestele
Suur osa tehnoloogilisest innovatsioonist lubab oma koidikul efektiivsemat töötamist, rohkem vabadust töövormi valikutel, rohkem vaba aega, vähem vigu, stressi jne.
Päeva lõpuks on pilt muutunud – vaba aega pole, puhkus on kaugelt töö tegemine, töö leiab sinu ülesse ka …
Elu pole maraton (v.t. tigu) vaid peaks olema seeria sprinte

22. Elu mõte?
4 ameeriklast 10’st pidasid WC’s telefoniga kõnelemist normaalseks (2006)
Pooled WiFi kasutajad on surfanud WC’s (2005)
18% ameerika ettevõtjatest kontrollivad e-kirju ka WC’s (2006)
15% Briti töövõtjatest sulgevad ennast interneti kasutamiseks tööandja eest WC’sse (T-Mobile UK, 2007)
Voodi on interneti ühendusega töökoht, kuhu tulevad kaasa töökaaslased (sh. sekretärid)
Kadumas on viimased personaalse, rahu ja vaikuse pühad pelgupaigad!

23. Küsimus?
Kui kõik läheb hästi ja suudad suurendada tootlikkust, tõsta käivet või meeldida tööandjale 7-8% rohkem, siis mille arvelt tuleksid järgmised 7-8%?
Kas sinu ressurss on skaleeritav?
Skaleerimine ammendub kui tööd hakkavad kuhjuma
Samaaegne tegutsemine (multitasking) on näiline
näha – liigutada*
kuulata – rääkida*
näha – rääkida
kuulata - tegutseda
* treenitavad

24. Viimane näide: „Keitai Wo Motta Saru“
Primatoloog Nobuo Masataka, Kyoto Ülikool, Primaatloomade Uurimise Instituut
Raamat muutus hetkega mega-bestselleriks
Üheks põhjuseks oli raamatu pealkiri „Pärdikud mobiiltelefonidega“
Ahvide elu tundev professor väidab, et Jaapani noored sarnanevad üha rohkem šimpansitega
Noored jaapanlased moodustavad dearuki-zoku’sid (eemalolevaid ahvikarju)
Kodust ja kodustest eemal söömine, omasuguste rühmadega väljas hängimine, kindlatel territooriumitel asumine ja nende markeerimine
Noorukikampade sihitu vägivallapuhang = pärdikute kaklusvimm
Süvenev sotsiaalne kohmakus, sõnakasutuse oskust asendavad emotsionaalsus ja napp eneseväljendus

25. (Taand)areng? Kehvem mälu – tel. numbrid, sünnipäevad jmt
Suutmatus mõista raamatute sisu (31% kolledži lõpetajatest, USA, 2006)
15% koolilõpetajaid kasutasid käekirja (ülejäänud trükitähti) (USA 2006)
Keskendumisraskused (ADHD)
Toidu muutumine energiatihedaks
Liikumisaktiivsuse oluline langus
Patogeense koormuse oluline muutumine
Tänu “maailmakülale” oluliselt suurem ühine geenibassein (s.h. mutatsioonide kiirus)

26. Kas inimene veel areneb?
Moraalselt ja intellektuaalselt – kindlasti!
Mitte-geneetiline areng
Tehnoloogia
Kultuur
Evolutsioon – ?!
Sopp:
Honeywell 1977
Cutting edge tehnoloogia

27. Evolutsioonist
Evolutsioon = muutus kõikide inimeste ühises geenivaramus
Juhuslikel mutatsioonidel puudub suund
Looduslik valik
Suunaandjaks muudatus keskkonnas
Tehnoloogia sekkub, takistab ja varjab geneetilist kohanemist
Seksuaalne valik
Suunaandjaks liigikaaslaste eelistused partneri valikul
Surve ajule (taibukus ~ heaolu)
Kunstlik valik
Gene picking: ilusad, sümmeetrilised, intelligentsed, vastupidavad, terved ja emotsionaalselt tasakaalukad inimesd (kulub ~1000 aastat, 40 põlve)

28. Ühiskonna oskus luua uut on üks, ühiskonna oskus seda kasutada hoopiski teine asi
Mõlemat on vaja õppida!

29. Inimkonna arenguetapid
Aristokraatia – 18. saj. - võim liigub mööda sugu
Bürokraatia – saj. - võim liigub mööda ametit
Infokraatia – 21. saj. - võimu võtavad üle infot haldavad võtmetöötegijad (“ajuga töötajad”)
Globaliseerumine*
v. 1.0 – kuni sõltumine piiridest
v. 2.0 – kuni 2000 – sõltuvus multinatsionaalsetest korporatsioonidest
v. 3.0 – pärast 2000 – sõltuvus indiviididest
Globaalne ühendatus, integreeritus ja omavaheline sõltuvus
Lokaalsuse hajumine
* Thomas L. Friedman

30. Võtmetöötaja tööriist
2% kehamassist
25% energiakulust
20% hapnikust
Töörežiimid:
Normaalne
Pärsitud
Üliaktiivne
Kui lihas on väsinud, oskame seda seletada ja demonstreerida, aju puhul…
Aju on imeline organ Ta hakkab tööle hetkest kui ärkad
ning ei jää enne seisma kui oled jõudnud tööle — Robert Frost

31. Informatsiooni hind
Informatsioon on hädavajalik edukaks töösoorituseks
Elegantne uus ja primitiivne vana aju
Informatsiooni küllus kurnab aju ja põhjustab tähelepanu defitsiiti!
probleem areneb märkamatu tempoga
Sümptoomid:
kannatamatus, organiseerimatus, süütunne, konstantne madal paanika, vihahood, keskendumisraskused, tööstress aitab fokuseerida, alkohol, ravimid …

32. Kinni ühes idees, liigne ettevaatlikkus, domineerivad negatiivsed mõtted, korduvad sundtegevused, toitumishäired, kroonilised valud, tõmblemine
Impulsiivne, vastutustundetu käitumine, organiseerimatus, kergelt kõrvalejuhitav, antisotsiaalne käitumine
Depressioon, kurbus, ärritatavus, süütunne, vähene huvi, madal energia, motivatsioon ja libido, isutus, unetus, nutuhood
HIRM!
Ettevaatlikkus, konflikti vältimine, lihasjäikus, ebakindlus, kardab teiste hinnanguid, närib küüsi, ei suuda tööd katkestada, ADHD, Parkinsonism, Tourette’ sündroom
Õppimisraskused, aeglane mõtlemine, impulsiivsus, aeglane rutiinide omaksvõtmine, organiseerimatus, kohmakus, valgus- ja puutetundlikus

33. Aju taastamisest Aju peab ennast taastama – pidevalt
Aju “raudvara” eest peab hoolt kandma
Neuronite arvu langust me ei taju (tajuvad töö- ja elukaaslased)
Ajurakud uuenevad!
Uute närvirakkude loomine saab alguse neuronite surmast
Kehvad ja kasutult seisvad neuronid “kõrvaldatakse” (apoptoos)
Apoptoos vajab peatamissignaali – “seda ajuosa kasutatakse!”

34. Aju ja füüsiline tegevus
Aju on treenitav!
Kehaline treening vähendab depressiooni (Behav Brain Res. 2005)
10-11 aastased lapsed, kes treenisid 3-4 korda nädalas said keskmiselt kõrgemaid eksamitulemusi (A. Balding, University of Exeter, UK)
Vanurid, kes liikusid kolm korda nädalas a 30 minutit parandasid keskmiselt 15% loogilise mõtlemise, keskendumise ja õppimisvõimet (New Scientist, 2005)
Kehaline treening mõjutab kõige rohkem aju osa hippokampi ehk õppimise keskust millele töötab vastu üldine stress.
Naermine parandab arterite seisundit ja edendab verevarustust kuni 22% (Michael Miller, University of Maryland Medical Center, 2005)
Kehaline koormus kasvatab närvirakke (Fred Gage, Salk Institute)
Ühekordne füüsiline treening kaitseb prefrontaalse korteksi (aju direktor) neuroneid umbes kolm päeva
Lühiajaline treening kasvatab juurde uusi neuroneid neljaks nädalaks (hiirkatsed) – Tee trenni ja seejärel loe, aruta, õpi uut!

35. Keha ja lihased
Roger Sperry (Nobel 1980) – 90% aju energiakulust on seotud inimese suhtestamisega grvitatsioonivälja, 10% kulub mõtlemisele, ainevahetusele ja paranemisele
Süda vajab lihaseid ja lihased vajavad südant. Kasutame mõlemaid üha vähem!
Kehalised harjutused treenivad ka “mõtlemise lihaseid”
Koordinatsiooniharjutused
Vastupidavuse harjutused südame ja verevarustuse parandamiseks – kõik mis on kasulik südamele, on kasulik ajule
Lihastreening kõrvaldab ajule ohtlikke stresshormoone
Väldi aju “mahakäimist” – kasuta selle funktsioone!
Lateraalne mõtlemine
Uute asjade õppimine
Uute kogemuste otsimine
Tarkade sõprade omamine

36. Õigete mõtete kasulikkus
Pelgalt mõtlemine kehalisele harjutusele parandab töövõimet: 15 min päevas biitsepsi “harjutusi” 12 nädalat = jõud paranes 13% (Cleveland Clinic Foundation, 2001)
84 koristajat 7 hotellist. 4 hotelli töötajatele öeldi, et tööga kaasnev füüsiline koormus on piisav tervislikuks eluviisiks. 4 nädala pärast kontrolliti töötajate tervislikku seisundit – “sõnumiga ravitutel” langes kehakaal ca 1kg, vererõhk -10%, paranes kehamassi indeks (Harvard Univ., 2007)

37. Vanus on valitav
Kõik vananevad iga sünnipäevaga, aga mitte iga hetkega – tempo on valitav!
50 aastase keha ± 15a (saab olla 65’se või 35’se oma)
Vananemine on looduslik programm
Me ei tunne vananemise mehhanismi
Küll aga teame mis põhjustab vana ja väsinu tunnet
Vanaks ja väetiks teevad meid kolm kontrollitavat tegurit:
Südame ja veresoonkonna vananemine
Immuunsüsteemi vananemine
Keskkond ja sotsiaalne käitumine

38. Kolm vananemise põhjust
Südame ja veresoonte roll vananemisel toimib läbi verevarustuse häirete:
Langeb võime elust osa saada (insult, infarkt, mäluhäireid, impotents jmt.)
Immuunsüsteemi desorienteerumisel ilmneb vanadus läbi:
langenud kaitsevõime ja infektsioonide sagenemise
Kaitsemehhanismid ei toimi või ründavad kontrollimatult peremeest:
autoimmuunhaigused nagu tüüp II suhkruhaigus, allergia jne
kudede kontrollimatu vohamine - kasvajad ja vähk
Keskkond (s.h. sotsiaalne) kiirendab vanadust läbi:
Töövõimet halvavate õnnetuste, “erialahaiguste”
Stressi, depressiooni jmt
NB! Tänase inimese elu erineb oluliselt tingimustest milles elu algas Paleoliitikumis rahulduti toiduga mis aitas üle elada viljaka perioodi ~20a
Täna on vaja võita vähk 65’selt ja suuta hoida tervist elamaks +80’seks (… 120?)
Meil puudub intuitiivne meetod (programm) targaks elamiseks – peame õppima!

39. Elu kvaliteedist osasaamine:
Südameveresoonkonna ja teiste haiguste puudumine
Kõrge sotsiaalmajanduslik staatus
Osalemine mitmekülgses ja intellektuaalselt stimuleerivas keskkonnas
Keskeas mitmekülgne ja paindlik isiksus
Abikaasa taju kõrge staatus
Tajumehhanismide kiiruse säilitamise eest hoolitsemine
Andmed: Seattle Longitudinal Study

40. Suitsetamisest loobumine Kehaline aktiivsus (30 min/päev)
70% sellest kui tervelt ja kui kaua sa elad on sinu enda teha (pärast 50. juubelit tõuseb kontrolli määr 80%) ülejäänu on määratud peamiselt pärilikkuse poolt
Vererõhu kontroll
Suitsetamisest loobumine
Kehaline aktiivsus (30 min/päev)
Stressi juhtimine
Tervislik toitumine
( )
Pikaealisuse eduks pidas “üks õlu päevas”
10 aastat = 10% suremuste tõenäosust võrreldes eakaaslastega

41. Lõpp
“Pika elus saladus on üks õlu päevas!” -- Hermann Dörnemann, 110a