Lümfoomi ekstranodulaarsed vormid

Slides:



Advertisements
Similar presentations
Lymphoma Classification
Advertisements

Non-Hodgkin’s Lymphoma
What are the different types of lymphomas
FDG-PET in Aggressive Lymphoma Chen Shih-Wei, SKH.
Rick Allen.  Leukaemia involves widespread bone marrow involvement and a presence in peripheral blood.  Lymphoma’s arise in discrete tissue masses (commonly.
Hodgkin’s Disease (HD)
Chest lymphoma John-Henry Corbett Diagnostic Radiology University of Free Sate 04/2012.
LYMPHOMAS By DR : Ramy A. Samy.
Proposed WHO Classification of Lymphoid neoplasm
Hodgkin Disease Definition: neoplastic disorder with development of specific infiltrate containing pathologic Reed-Sternberg cells. It usually arises in.
The lymphoreticular system is involved in the defence of the body against microorganisms and foreign substances – i.e. the immune response. Consists of.
Developing Information Systems for Cancer Research
By the end of this session you should know:
Lymphoma Dr. Raid Jastania Dec By the end of this session you should be able to: –Discuss the basis of the classification of lymphomas –Know the.
Week 11: Lymphoproliferative Disorders Multiple myeloma Multiple myeloma Plasma cell Plasma cell Monoclonal gammopathy Monoclonal gammopathy Bence-Jones.
LYMPHOMA EYAD ALSAEED , MBBS , FRCPC CONSULTANT RADIATION ONCOLOGY
DIAGNOSING LYMPHOMA AND THE GMCHMDS
MRS GE.  72 years old retired Market Researcher.  3 month history of increasing fatigue associated with one week of drenching night sweats.  B/G: URTI.
Lymphoma Nada Mohamed Ahmed , MD, MT (ASCP)i.
LYMPHOMA.
Goals Understand the differences between Hodgkin Lymphoma and non-Hodgkin Lymphoma Clinically and biologically Understand the differences between aggressive.
Lymphoma DR: Gehan Mohamed.
Non-Hodgkin’s lymphomas-definition and epidemiology
Case Report # 1 Submitted By: Samuel Oats, MSIV Radiological Category: Body Principal Modality (1): Principal Modality (2): PET/CT CT Faculty Reviewer:
Extranodal Lymphoma: Waldeyer’s Ring Lymphomas, primary Muscle Lymphoma Sinus Lymphomas , Bone.
O THER MALIGNANT LYMPHOPROLIFERATIVE DISORDERS The lymphomas and plasma cell problems.
Lymphoma & other HIV-related malignancies
Lymphoma : Malignancy of Lymphocytes Lymphocytes B-cells T-cells NK-cells (Natural Killer Cells)
Leukopenia, leukocytosis
LYMPHOID NEOPLASMS.
What is the WHO classification for non-Hodgkin lymphoma?
Hematopoietic and Lymphoid Neoplasm Project. Acknowledgments American College of Surgeons (ACOS) Commission on Cancer (COC) Canadian Cancer Registries.
EYAD F. ALSAEED MD, FRCPC ASSISTANT PROFESSOR, COLLEGE OF MEDICINE,KSU CONSULTANT RADIATION ONCOLOGY, KKUH ACTING HEAD HEMATOLOGY / ONCOLOGY UNIT DEPARTMENT.
L YMPHOMA FOR THE G ENERALIST Lee Berkowitz, MD. G OALS AND O BJECTIVES 1. Understand the importance of pathology and staging in the approach to management.
Treatment of Non- Hodgkin’s Lymphoma. Precursor B cell Lymphoblastic Leukemia Remission induction with combination therapy Consolidation phase: –High.
Bone Marrow Biopsy Focal involvement by small B-cell neoplasm without significant plasmacytic differentiation (CD3-, CD20+, PAX5+, kappa IHC-, lambda IHC-,
© Cancer Research UK 2005 Registered charity number Table One: Numbers and rates of new cases, non-Hodgkin lymphoma, UK, 2006 EnglandWalesScotlandN.IrelandUK.
PTLD. PTLD: Post-transplant Lymphoproliferative Disorders.
Myeloproliferative Disorders (MPDs)
Lymphoma Rob Jones. Aim and learning outcomes Aim ◦ To revise the key points of lymphoma Learning outcomes ◦ Revise the basics of haemopoiesis ◦ Understand.
Non Hodgkin”s Lymphoma -- Histology appearance -- Cell of orgin -- Immunophenotype -- Molecular biology -- Clinical featres -- Prognosis -- Out-come of.
.. Т-cellВ-cell Lymphoproliferative disorders – lymphatic hemoblastosis, in which the substratum of the tumor are malignisated lymphocytes and/or their.
Case 1  US-guided needle biopsy Consistent with diffuse large B-cell lymphoma.
Cellular origin of lymphoma
Lymphoma Most present as tumor Involving lymph nodes or other lymphoid organs such as the spleen. But extra nodal presentation may seen. Hodgkin’s Lymphoma.
NON-HODGKIN’S LYMPHOMA
Lymphoma Zhong Hua Hematological Dept. Renji Hospital.
LYMPHOMAS H.A MWAKYOMA, MD.
Cellular origin of lymphoma
Malignant lymphomas (Non-Hodgkin's lymphomas-NHLs)
Dr.Hussein Alatabi MBChB,DCH,FICMS,CABP
Boston Children’s Hospital, Department of Otolaryngology Summer 2016
Chronic immune activation in HIV associated Non Hodgkin lymphoma and the effect of antiretroviral therapy Brian Flepisi University of the Western Cape.
Lymphoma/CLL 101: Know your Subtype
Lymphoma Most present as tumor Involving lymph nodes or other lymphoid organs such as the spleen. But extra nodal presentation may seen. Hodgkin’s Lymphoma.
MLAB Hematology Keri Brophy-Martinez
Non-Hodgkin’s Lymphoma Thomas Kochuparambil 10/20/10
Liisi Talv, Ia radioogia resident
DIF. DIAGNOSTIKA KOPSURADIOLOOGIAS 2 haigusjuhu näitel
Immunokomprimeeritud patsient ja seeninfektsioon
Nat. Rev. Clin. Oncol. doi: /nrclinonc
Alumiste hammaste sensoorne innervatsioon Nervus mylohyoideus’ega
Naised ja kopsuvähk Jana Jaal onkoloogia vanemarst-õppejõud, dr. med.
T-cell NHL: US Perspective
Focus on lymphomas Cancer Cell
Lymphoma Ali Al Khader, M.D. Faculty of Medicine
LYMPHOMA Dr. Eyad F. Alsaeed
Introduction & haematological malignancies
Presentation transcript:

Lümfoomi ekstranodulaarsed vormid Ingrid Laur Mai 2011 Tartu

Lümfoomid on lümfaatilise süsteemi kasvajad, mille puhul eristatakse 2 gruppi: 1. Hodgkini tõbi (HL) 2. Mitte-Hodgkini lümfoom (NHL) HL – histoloogiliseks tunnuseks on Sternberg- Reedi hiidrakud, mis tekivad ühetuumalistest nn Hodgkini rakkudest.

Esinemissagedus: 1. HL – 3 : 100 000 , M > N 3:2, 30-ndates ja 60-ndates eluaastates, 15% kõigist lümfoomidest 2. NHL – 20 : 100 000, M > N 1,5 :1, 40-70- ndates eluaastates, 85% kõigist lümfoomidest Kasutusel on R.E.A.L.-klassifikatsioon (Revised European American Lymphoma- klassifikatsioon), mis hõlmab kõiki lümfisüsteemi kasvajaid ning jagab need 3 kategooriasse.

T-cell and natural killer-cell (NK) B-cell · Precursor B-cell cancers (neoplasms) · B-acute lymphoblastic leukemia (B-ALL) · Lymphoblastic lymphoma (LBL) · Peripheral B-cell neoplasms · B-cell chronic lymphocytic leukemia/small lymphocytic lymphoma · B-cell prolymphocytic leukemia · Lymphoplasmacytic lymphoma/immunocytoma · Mantle cell lymphoma · Follicular lymphoma · Extranodal marginal zone B-cell lymphoma of MALT type · Nodal marginal zone B-cell lymphoma · Splenic marginal zone lymphoma · Hairy cell leukemia · Plasmacytoma/plasma cell myeloma · Diffuse large B-cell lymphoma · Burkitt's lymphoma T-cell and natural killer-cell (NK) · Precursor T-cell neoplasm · Precursor T-acute lymphoblastic leukemia (T-ALL) · Peripheral T-cell and NK-cell neoplasms · T-cell chronic lymphocytic leukemia/prolymphocytic leukemia · T-cell granular lymphocytic leukemia · Mycosis fungoides/Sezary syndrome · Peripheral T-cell lymphoma, not otherwise characterized · Hepatosplenic gamma/delta T-cell lymphoma · Angioimmunoblastic T-cell lymphoma · Extranodal T-/NK-cell lymphoma, nasal type · Enteropathy-type intestinal T-cell lymphoma · Adult T-cell lymphoma/leukemia (HTLV1+) · Anaplastic large cell lymphoma, primary systemic type · Anaplastic large cell lymphoma, primary cutaneous type · Aggressive NK-cell leukemia Hodgkin's lymphoma (Hodgkin's disease) · Nodular lymphocyte-predominant Hodgkin's lymphoma · Classical Hodgkin's lymphoma · Nodular sclerosis Hodgkin's lymphoma · Lymphocyte-rich classical Hodgkin's lymphoma · Mixed cellularity Hodgkin's lymphoma · Lymphocyte depletion Hodgkin's lymphoma

Staadiumid Kasutusel on Ann-Arbori klassifikatsioon. Vastavalt kasvajast haaratud piirkondade arvule ja paiknemisele jaotatakse NHL ja HL 4 staadiumisse. Kui patsiendil esinevad palavik, öine higistamine või kaalu langus, siis lisatakse staadiumile B täht, nende sümptomite puudumisel A täht. E täht ekstranodaalse haaratuse korral.

Ekstranodulaarne lümfoom Võib alguse saada ükskõik kus väljaspool lümfisõlmi: 1. prim. lümfoidorganid: põrn, tüümus, Waldeyer`i ring 2. rohket lümfoidkudet omavad organid: gastointestinaaltrakt 3. lümfoidkoeta organid: KNS, pehmed koed Ekstranodulaarne lümfoom võib haarata: 1. Pea – KNS, orbitad, süljenäärmed, kilpnääre 2. Rindkere – kops, pleura, rindkere sein, perikard/süda, tüümus, rinnanäärmed 3. Kõht ja vaagen – parenhümatoossed organid, GIT, UGT 4. Muskuloskeletaal – luud, luuüdi, lihased 5. Nahk Viimase kahe kümnendi jooksul on ekstranodulaarse lümfoomi sagedus märgatavalt tõusnud (immunosupresseeritud patsiendid)

Gastointestinaaltrakti lümfoom GIT-s esineb kõige sagedasemini ekstranodulaarset lümfoomi Peamiselt on tegemist NHL B-rakk tüüpi ja MALT lümfoomiga, HL esineb GIT-s üliharva Riskifaktoriteks peetakse H.pylori inf., transpantatsioonijärgset immunosupressiooni, HIV, IBD, tsöliaakiat Sagedus: 1:100 000 M:N 3:2 magu 51%, peensool 33%, jämesool 16%, söögitoru <1% GIT primaarne lümfoom areneb enamasti ühes kohas, sekundaarne lümfoom on sageli multihaartusega GIT lümfoidne kude asub lamina proprias ja submukoosas

Mao lümfoom 3-5% kõigist mao tuumoritest 25% kõigist ekstranodulaarsetest lümfoomidest > 50% juhtudest on tegemist primaarse mao lümfoomiga Mao mukoosas normaalselt puudub lümfoidne kude, kuid kroonilist H.pylori gastriiti seostatakse lümfoidkoe arenguga lamina proprias Enamus primaarsetest madala astme mao lümfoomidest saavad alguse limaskestaga seotud lümfoidkoest ning seetõttu klassifitseeritakse kui MALT lümfoomiks (mucosa- associated lymphoid tissue) Oletatakse, et madala astme maolümfoomid ravimata juhtudel arenevad edasi kõrge astme lümfoomideks, millel on halvem elulemus võrreldes madala astme maolümfoomidega

Mao lümfoomi diagnoosimine Madala astme lümfoomi korral on maosein vähem paksenenud ning lümfadenopaatia väheväljendunud võrreldes kõrge astme maolümfoomiga 1. Kaksik-kontrasteerimine: Vormid: a) infiltratiivne lesioon – maovoldid on väga paksenenud, kuid magu on elastne b) ultseratiivne lesioon – haavandit ümbritseb nodulaarne mukoosa ja paksenenud ebakorrapärased maovoldid c) polüpoidne lümfoom – lobulaarne intraluminaalne mass d) nodulaarne lesioon – sõlmed submukoosas, mis tihti haavanduvad -> tekib nn “märklaua” sümptom 2. Tüüpiline leid KT-s maolümfoomi korral: - mao sein difuusselt paksenenud - homogeenne kontrasteerumine - ümbritsev rasvkoe infiltratsioon puudub - arvestades markantset leidu puudub tavaliselt mao obstruksioon (magu jääb elastseks) - levik on sageli transpülooriline - suurenenud l/s paiknemine paraaortaalsel allpool neeruhiilust viitab lümfoomile Dif. dgn. tuleb peamiselt arvesse adenokartsinoom

Difuusne B-suurerakuline lümfoom Difuusne B-suurerakuline lümfoom. Kaksik-kontrasteerimisel on mao antrum kitsenenud, eesseinas haavandumine; külgnevalt polüpoidne mass. KT i/v kontrasteerimisega on näha maoseina difuusne homogeenne paksenemine, lobularne sisekontuur, maoseina väliskontuur selgete piiridega. Ghai S et al. Radiographics 2007;27:1371-1388

MALT lümfoom. Mao sein tsirkulaarselt paksenenud kuni 7,5 cm MALT lümfoom. Mao sein tsirkulaarselt paksenenud kuni 7,5 cm. Paksenenud on ka duodeenumi seinad. SA Tartu Ülikooli Kliinikum

Peensoole lümfoom ~ 50% kõigist peensoole primaarsetest tuumoritest 20–30 % primaarsetest GIT lümfoomidest Enamus NHL B-rakklümfoomid B-rakk lümfoom: klassikaliselt distaalses ileumis, kus leidub lümfoidset kudet kõige enam; tsirkulaarne seina paksenemine pikal segmendil, mis tihti laieneb mesenteriaalsele; soole valendik on aneurüsmaatiliselt laienenud; võib haavanduda ja perforeeruda T-rakk lümfoom: enamasti jejunumis, multifokaalsena; seina paksenemine kerge kuni mõõdukas; malbsorptsiooniga; sageli sooleperforatsioon KT-s peritoneaalset lümfomatoosi on võimatu diferentsida peritoneaalsest kartsinomatoossest külvist Dif. dgn. hemorraagia, vaskuliit, Crohni tõbi

Peensoole MALT lümfoom Peensoole MALT lümfoom. Ileumi sein ~ 15 cm pikkusel ala tsirkulaarselt paksenenud. Passaaži häire puudub. SA Tartu Ülikooli Kliinikum

Ghai S et al. Radiographics 2007;27:1371-1388 Kõrge astme suurrakk B- lümfoom. Terminaalse ileumi tsirkulaarne paksenemine, infiltratsioon mesenteriaalsele. Laienenud vedelikuga täitunud ileumi lingud. Burkitt`i lümfoom. Aneurüsmaatiliselt laienenud soolevalendik. Obstruktsiooni puudumine.

Jämesoole lümfoom 0,4% kõigist jämesoole tuumoritest 6-12 % GIT lümfoomidest Enamus NHL, B-rakklümfoom Primaarne jämesoole lümfoom tekib tavaliselt caecum`is ja rectum`is. Caecumi haaratuse korral tekib sageli invaginatsioon. Vormid: 1. fokaalne – polüpoidne mass → invaginatsioon 2. difuusne – haavandumine, perforatsioon Dif. 1. adenokartsinoomist aitab eristada järgnev: lümfoomi korral on soolesein hästi piiritletud; puuduvad rasvkoe infiltratsioon, invasioon naaberorganitele ning obstruktsioon (vaatamata valendiku ahenemisele) 2. neutropeeniline koliit, mis piirneb caecumi ja üleneva käärsoolega + seina kihistumine

msd.com.mx Rektumi NHL. Pemekoeline homogeenne mass. Puudub rasvkoe infiltratsioon Burkitti lümfoom. Caecumis pehmekoeline polüpoidne mass 3,8 cm D-ga. Vasakul difuuselt paksenenud peensoolelingud. SA Tartu Ülikooli Kliinikum

Pankrease lümfoom 1,3 % kõigist pankrease tuumoritest Peamiselt NHL; HL esineb üliharva Primaarset pankrease lümfoomi on raske eristada peripankreaatiliselt suurenenud pankreato-duodenaalsetest l/s-st Enamus juhtudest on tegemist sekundaarse ülekasvuga peripankreaatilistest l/s-st KT-s: 1. üksik (üliharva hulgikoldeline) homogeenne pehmekoeline mass, minimaalse kontrasteerumisega 2. pankreas on difuuselt suurenenud +/- peripankreaatilise rasvkoe infiltratsioon peripankreaatiliste l/s suurenemine harvem esineb pankrease juha dilatatsioon Dif.dgn. pankreatiit ja adenokartsinoom

Leite N P et al. Radiographics 2007;27:1613-1634

Maksa lümfoom > 50% lümfoomi haigetest on maksa haaratus HL iseloomulik difuusne infiltratsioon, ~ 10% nodulaarne vorm NHL võib esineda kas difuusse infiltratsioonina või hulgikoldelisena Primaarne maksa lümfoom: iso- või hüpodensne 1- 10 cm D-ga kolle Sekundaarnsel maksa lümfoomil on 2 vormi: 1. hulgi, hästi piirdunud, homogeensed lobulaarsete kontuuridega madala tihedusega kolded 1-5 cm D-ga 2. difuusne infiltratsioon – eristamatu normaalsest maksakoest või steatoosist Erinevalt splenomegaaliast on hepatomegaalia vihjeks maksa haaratusest, seda eriti NHL puhul. Maksa haaratuse korral on peaaegu alati lümfoomist haaratud ka põrn! Dif.dgn. mts!-d

Primaarne NHL HL Leite N P et al. Radiographics 2007;27:1613-1634

Põrna lümfoom HL 30-40% ja NHL kuni 40% HL puhul peetakse põrna nodulaarseks ja NHL korral ekstranodulaarseks organiks Primaarse lümfoomi korral sagedamini tegemist NHL B-rakklümfoomiga Norm mõõtmetega põrn võib olla lümfoomist haaratud, samas kui põrna mittehaaratuse korral tekib ~30 % reaktiivne splenomegaalia. Vormid: 1.difuusne infiltratsioon – kõige sagedasem vorm 2. üksik suur lesioon: nekrotiseeruda → tsüstjas kolle või infitseeruda → abstsessi moodustumine 3. multifokaalne – kolded > 1 cm KT-s hüpodensed homogeensed minimaalselt kontrasteeruvad kolded MRT ei ole usaldusväärne infiltratiivset tüüpi lümfoomi puhul, kuna norm põrn ja infiltr.põrn omavad T1 ja T2 kaalutud kujutistel sarnast signaaliintensiivsust Dif. dgn.: dissemineeritud seeninfektsioon (kandidoos, aspergillioos) mikroabstsessidega immunosupresseeritud pts.-l ning mts!-d

HL - difuusne infiltratsioon Leite N P et al. Radiographics 2007;27:1613-1634 Toma P et al. Radiographics 2007;27:1335-1354 HL - difuusne infiltratsioon NHL - üksik suur kolle, tsentraalse nekroosiga

NHL – lümfadenopaatia maksa ja põrna haaratusega Mikroabstsessid. Lümfadenopaatia puudub Leite N P et al. Radiographics 2007;27:1613-1634

Neeru lümfoom 99% juhtudest NHL, peamiselt B-rakklümfoom Autopsial leitakse 30%-60% pts.-st neeruhaaratust, kuid neerulümfoomi dgn. rutiinsel KT-l vaid 3%-8% Primaarset neerulümfoomi esineb harva, ~3% juhtudest Sekundaarne: 1. 90% hematogeenne → bilat. haaratus 2. retroperitoneaalnne ülekasv MRT joodiallergia ja neerupuudulikkuse korra UH vähemsensitiivne kui KT ja MRT

Neeru lümfoomi erinevad vormid KT-uuringul 1. Hulgikoldeline vorm: Kõige sagedasem vorm, ~ 60% Bilateraalselt Hüpodensed 1-3 cm D-ga kolded Kontrasteeruvad minimaalselt (10-20 HU), homgeenselt Kaltsifikaadid esinevad harva Retroperitoneaalsete l/s suurenemine

Urban B A , Fishman E K Radiographics 2000;20:197-212 Leite N P et al. Radiographics 2007;27:1613-1634

2. Üksik kolle 10% - 20% juhtudest Kolde D kuni 15 cm Võib hävitada neeru struktuuri Visuaalselt meenutab teisi neerutuumoreid, k.a. RCC või mts! Erinevalt RCC-st on lümfoom tavaliselt hüpovaskulaarne ja homogeense kontrasteerumisega

Urban B A , Fishman E K Radiographics 2000;20:197-212

3. Retroperitoneealne ülekasv 25% - 30% juhtudest Kaugelearenenud juhud, sageli immunpuudulikkusega pts. Massiivne mass retroperitoneaalsel, mis tungib neeruhiilusesse Neeru arterid ja veenid jäävad massist puutumata; oklusioon või tromboos on harv Hüdronefoos

Urban B A , Fishman E K Radiographics 2000;20:197-212

4. Perirenaalne kasv < 10% juhtudest Tavaliselt on tegemist retroperitoneaalse ülakasvuga või neeruparenhüümi kolde läbikasvuga neerukapslist: - perirenaalsel mass - Gerota fascia paksenemine - neerusiinuse infiltratsioon Harvem on tegemist perirenaalse lümfoomiga, mis jätab puutumata neeruparenhüümi

B-rakuline lümfoom. Parema neeru ja maksa vahel pehmekoeline mass natiivis 46 HU ja kontrasteerimise järgelt 76 HU. UH-s hüpoehhogeene ühtlase struktuuriga hästi piirdunud mass. SA Tartu Ülikooli Kliinikum

5. Infiltratiivne vorm Lümfomatoosne prolifetatsioon leiab aset neeru interstiitsiumis, mille tulemuseks on neeru suurenemine kontuuride säilimisega Bilateraalselt 20% pts.-st Normipärane neeru korteksi ja medulla kontrasteerumismuster kortikomedullaarses faasis on kadunud ning neerusiinus infiltreeritud Neerufunktsioon halb Tihti dgn. tagasiulatuvalt peale keemiaravi, kui neerumõõtmed on normaliseerunud

Urban B A , Fishman E K Radiographics 2000;20:197-212 Sheth S et al. Radiographics 2006;26:1151-1168

Neerulümfoomi dif. dgn. 1. tuumor – RCC heterogeenne kontrasteerumine, invasioon veresoonsesse, l/s-d ei moodusta tavaliselt homogeenseid pakette 2. mts!-d (kops, rind, melanoom) – tihti bilat., mistõttu on eristamatud multifokaalsest neerulümfoomist. Anamnees! 3. põletik (püelonefriit) 4. pankreatiit, retroperitoneaalne fibroos

Neerupealiste lümfoom Autopsial leitakse neerupaliste haaratus 25% pts.-st Kliiniliselt võib avalduda neerupaliste puudulikkusena või hemorraagiana Sagedamini NHL, peamiselt B-rakklümfoom 2 – 12 cm D-ga 50% juhtudel bilat. haaratus koos retroperitoneaalse adenopaatiaga Neerupealiste säärete kuju on säilinud Natiiv KT-s suured homogeensed hüpovaskulaarsed pehmekoe tihedusega massid, keskmise kontrasteerumisega (40-60 HU), ilma nekroosi ja kaltsifikaatideta → alati mõelda lümfoomile MRT mittespetsiifiline: T1 – madala signaali intensiivsusega T2 – heterogeenne kõrge signaali intensiivsusega. Dif.dgn. mõelda kõige enam vähese rasvasisaldusega adenoomile, mts! -le

T1 in-phase and out-of-phase T1 in-phase and out-of-phase . In-phases madala signaaliintensiivsusega, mis ei lange out-of-phase. Elsayes K M et al. Radiographics 2004;24:S73-S86 Johnson P T et al. Radiographics 2009;29:1333-1351

Kusepõie lümfoom Kusepõie primaarset lümfoomi esineb üliharva, lümfoom moodustab < 1% kõigist kusepõie primaarsetest tuumoritest N > M , peamiselt 60-70a. naised, kellel on anamneesis tsüstiidid Sekundaarset kusepõie lümfoomi leitakse autopsial 10-20% patsientidest Sagedamini on tegemist mikroskooplilise haaratusega, kui mahuka protsessiga Kliiniliselt avaldub makrohematuuriana, 1/3 ureetra obstruktsioonina KT ja MRT leid on mitteseptsiifiline, kus on näha kas difuusset seina paksenemist või suurt nodulaarset massi, mis mõlemad on eristamatud transitoorrakulisest kartsinoomist

B-rakklümfoom Wong-You–Cheong J J et al. Radiographics 2006;26:553-580

Testise lümfoom 5% kõigist testise tuumoritest Sagedamini > 60 a. 40% bilat. haaratus NHL B-rakk, HL üliharva Riskifaktoriteks eelnev trauma, krooniline orhiit, krüptorhism Kliinik: 1. sagedamini tekib testiste valutu turse 2.harvem valulik turse + lümfoomi sümptomid UH-s: fokaalsed hüpervaskulariseeritud hüpoehhogeensed kolded või difuusne hüpoehhogeenne hüpervaskulariseeritud testis Lümfoom tihti infiltreerib ka munandimanust Dif. dgn: epidüdimiit, orhiit, leukeemia

B-rakuline Burkitti lümfoom B-rakuline Burkitti lümfoom. Parem testis suurenenud mõõtmetega 3,6 x 7 cm, valutu. Munandimanus normipärane. SA Tartu Ülikooli Kliinikum Leite N P et al. Radiographics 2007;27:1613-1634

Emaka lümfoom Emaka lümfoom tekib peamiselt emakakaelas, harvem emakakehas. Lümfoom areneb emakakaela stoomast, mistõttu tsütoloogia on tihti normipärane Hõlmab ~1 % NHL-st, peamiselt B-rakk lümfoom 70% pts.-st on postmenopausis naised Kliiniliselt avaldub vaginaalse veritsusena Emakakeha haaratuse korral tekib tavaliselt difuusne emaka suurenemine ning emakakaela haaratuse korral lobulaarsete kontuuridega pehmekoeline mass, mis on MRT kõigis sekventsides suhteliselt homogeense signaaliintensiivsusega. T1-s madala ja T2-s suhteliselt kõrge signaaliintensiivsusega Massiivset leidu arvestades puudub tavaliselt nekroos ja kaltsifikaadid Astsiit tekib harva

Kido A et al. Radiographics 2003;23:1423-1439

Munasarja lümfoom Primaarne munasarja lümfoom moodustab 0,5% NHL-st ja 1,5% kõigist ovaariumi tuumoritest Munasarja lümfoom on halvema prognoosiga kui emakalümfoom Haaratus on tihti bilateraalne Simuleerib kartsinoomi, kuna tuumormarkerid tõusevad ning esineb astsiit MRT-s tüüpiline leid on bilateraalselt suhteliselt homogeenne pehmekoeline mass T1 madal ja T2 kergelt tõusnud signaaliintensiivsusega, keskmise kontrasteerumisega, ilma hemorraagia, nekroosi või kaltsifikaatideta UH-s hästi piirdunud homogeenne kajarikas kolle Dif. dgn epiteliaalne ovaariumi kartsinoom

British Journal of Radiology (2007) 80, e155-e158

Naha lümfoom M > N Enamus primaarsetest nahalümfoomidest on NHL: 65% T-rakk ja 35% B-rakk HL puhul tekib naha haaratus üliharva Kõige sagedasem on naha T-rakk lümfoom, mida nimetatakse myositis fungoides`ks Alguses tekib nahale punetav, ketendav, sügelev lööve, mis kaldub levima üle kogu keha KT-s lööve ei ole diagnoositav, alles tuumori formeerumise faasis tekib naha paksenemine Ekstrakutaansed kolded on halva prognostilise tähendusega 5a. elulemus l/s haartusega 50 % ning multiorganhaaratusega ~ 0%

Lee H J et al. Radiographics 2003;23:7-26

Luu lümfoom 5% kõigist primaarsetest luu tuumoritest Primaarsest > 90% NHL (peamiselt B-rakk tüüpi), 6% HL M > N , 20-30 eluaastad HL: infiltreerib luud otsese leviku kaudu, nt lülisamba lülid, sternum 86% kolletest on kas: 1. sklerootilised 2 . segatüüpi (sklerootilised + lüütilised) NHL: kolded on 77% juhtudest lüütilised, 16% sega, 4% sklerootilised 1. primaarne NHL → reieluu/sääreluu/õlavarreluu metafüüs 2. sekundaarne NHL → lülisammas Rö prim. NHL: lüütiline protsess toruluu metafüüsis + agressiivne periostaalne reaktsioon MRT: minimaalne luu korteksi destruktsioon samaaegse ulatusliku pehmekoe ja luuüdi haaratusega

Luuüdi haaratus Luuüdi haaratus → IV staadium Prognostiliselt halvem, kui nt maksa või kopsu haaratus Luuüdi haaratus on diagnoosimise hetkel: HL korral 5 -15% NHL korral 20 - 40% (sõltuvalt astmest) ning seetõttu on biopsia oluline staadiumi määramisel Tüüpilised vormid : madala astme NHL → difuusne haaratus kõrge astme NHL → fokaalne leid MRT-s: T1 – madal signaaliintensiivsus T2 – kõrge singnaaliintensiivus Parim meetod on FDG PET/KT, kuid madala astme lümfoomidega tuleb ette vale negatiiveid juhte

Krishnan A et al. Radiographics 2003;23:1371-1383

Kokkuvõte Ekstranodulaarne lümfoomi sagedus on tõusutendentsiga, seda just NHL arvelt Ekstranodulaarne haaratus on enam omane NHL kui HL GIT tüüpiliseks leiuks on mõõdukas kuni väljendunud tsirkulaarne seinapaksenemine. Lisaks võib täheldada valendiku ahenemist, dilatatsiooni ja haavandumist. Parenhümatoossete organite - haaratus võib olla: fokaalne, multifokaalne või difuusne - kolded on ümarad, hästi piirdunud, homogeensed, kontrasteeruvad minimaalselt ning ühtlaselt - nekroos ja kaltsifikaadid esinevad harva - kui lümfoom infiltreerib organit väljaspoolt, siis ta avaldab minimaalset massefekti - difuusse haaratuse korral on lümfoomi anatoomiliste visualiseerimismeetoditega raske diagnoosida - splenomegaalia on mittespetsiifiline leid Testise lümfoomi korral tekib valutu turse, UH-s hüpoehhogeensed hüpervaskulariseeritud kolded. Luu lümfoomi korral on radioloogiline leid variaabelne. Lümfoomi pst. tuleb tähelepanu pöörata ka naha muutustele.

Kasutatud kirjandus Imaging in Oncolgy. Husband & Reznek. 3rd Edition 2010. Diagnostic Imaging Abdomen. 3rd Edition Amirsys 2008 Cross-sectional Imaging of Extranodal Involvement in Abdominopelvic Lymphoproliferative Malignancies Radiographics November-December 2007 27:1613-1634; doi:10.1148/rg.276065170 Imaging of Renal Lymphoma: Patterns of Disease with Pathologic Correlation Radiographics July-August 2006 26:1151- 1168; doi:10.1148/rg.264055125 Best Cases from the AFIP: Primary Diffuse Large B-Cell Lymphoma of the Epididymis and Testis Radiographics January 2005 25:243-248; doi:10.1148/rg.251045041 Primary Gastrointestinal Lymphoma: Spectrum of Imaging Findings with Pathologic Correlation Radiographics September-October 2007 27:1371-1388; doi:10.1148/rg.275065151 Non-Hodgkin lymphoma of the gastrointestinal tract. Radiographics September 1992 12:887-899 Multimodality Imaging of Hodgkin Disease and Non-Hodgkin Lymphomas in Children Radiographics September-October 2007 27:1335-1354; doi:10.1148/rg.275065157 FDG PET/CT of Extranodal Involvement in Non-Hodgkin Lymphoma and Hodgkin Disease Radiographics January 2010 30:269-291; doi:10.1148/rg.301095088 Peripheral T-Cell Lymphoma: Spectrum of Imaging Findings with Clinical and Pathologic Features Radiographics January 2003 23:7-26; doi:10.1148/rg.231025018 Renal Lymphoma: CT Patterns with Emphasis on Helical CT Radiographics January 2000 20:197-212 Primary Bone Lymphoma: Radiographic–MR Imaging Correlation Radiographics November 2003 23:1371-1383; doi:10.1148/rg.236025056 Extranodal Hodgkin Disease: Spectrum of Disease Radiographics January 2001 21:161-179 From the Archives of the AFIP: Tumors and Tumorlike Lesions of the Testis: Radiologic-Pathologic Correlation Radiographics January 2002 22:189-216

Tänan!