Presentation is loading. Please wait.

Presentation is loading. Please wait.

Füüsika YFR0020 4 AP Arvo Mere. Sügis 2009YFR0020 1. loeng2 Viited kirjandusele

Similar presentations


Presentation on theme: "Füüsika YFR0020 4 AP Arvo Mere. Sügis 2009YFR0020 1. loeng2 Viited kirjandusele"— Presentation transcript:

1 Füüsika YFR0020 4 AP Arvo Mere

2 Sügis 2009YFR0020 1. loeng2 Viited kirjandusele http://hyperphysics.phy-astr.gsu.edu/hbase/hph.html http://scienceworld.wolfram.com/physics/ Saveljev, “FÜÜSIKA ÜLDKURSUS I, II osa”,Valgus, Tallinn, 1978, D. Halliday,R. Resnick, J. Walker.Fundamentals of Physics. 6th ed,Wiley 2001 Hudson, University Physics, Saunders College Publishing, 1990. R. Serway, Physics, 4.ed., Saunders College Publishing, 1996. Alonso, M, Finn, Physics, Addison-Wesley, 1992.

3 Sügis 2009YFR0020 1. loeng3 1.1 Füüsika aine Füüsika on teadus. Teadus on tõsikindlate teadmiste süsteem Uurib aine ja välja kõige üldisemaid omadusi ja liikumise seadusi. Füüsika seadus, katse, hüpotees, mudel... Kõik teised teadused kasutavad füüsika tulemusi... Füüsika on tehnika alus ja arengu produkt... Füüsika ei uuri ennustamist, hiromantiat, astroloogiat... 1. Sissejuhatus

4 Sügis 2009YFR0020 1. loeng4 Füüsika valdkonnad

5 Sügis 2009YFR0020 1. loeng5 Täiendusprintsiip Niels Henrik David Bohr (1885 -1962, Taani, Nobeli preemia 1922): Ükski uus teooria ei saa tekkida täiesti tühjale kohale. Vana teooria on uue teooria piirjuhtum. Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel.

6 Sügis 2009YFR0020 1. loeng6 Mehaanika Uurib mehaanilist liikumist ja selle põhjusi. Klassikaline mehaanika Relativistlik mehaanika Kvantmehaanika Meie vaatame selles kursuses klassikalist mehaanikat. See jaguneb: Kinemaatika Dünaamika Staatika (on tugevusõpetuse kursuse sisu)

7 Sügis 2009YFR0020 1. loeng7 1.2. Ruum ja aeg Mateeria on kõik meid ümbritsev loodus. Mateeria esineb aine ja välja kujul. Ruum ja aeg on mateeria ja selle liikumise eksisteerimise ja iseloomustamise keskkond Meie teadmiste ruumiline ja ajaline ulatus ja mõned pidepunktid. 1*10 -15 m aatomituum 1*10 -23 s elementaarosakeste muundumised 6,4*10 6 m Maa raadius 4,6*10 9 a Maa vanus 7*10 8 m Päikese raadius 1*10 10 a Päikese vanus 1*10 21 m Linnutee galaktika 1*10 10 a Linnutee Galaktika vanus 1*10 26 m Universumi läbimõõt 1,3*10 10 a Universumi vanus Universumis on 1*10 11 galaktikat Universumis on 1*10 80 prootonit ja nutronit Galaktika mass on 1*10 41 kg Päikese mass on 1*10 30 kg

8 Sügis 2009YFR0020 1. loeng8 Ruumi ja aja omadused Kõige tähtsam omadus on homogeensus ehk ühetaolisus. Ruumi homogeensus: iga punkt ruumis on füüsikaliselt samaväärne. Aatom maal on samaväärne samasorti aatomiga Marsil. Aja homogeensus: vabade objektide jaoks on kõik ajahetked samaväärsed. Kui objekt pole vastastikmõjus ümbritsevate objektidega, siis iga ajahetke võib valida alghetkeks. Me loeme, et tänapäeval uuritud aatom käitus minevikus samamoodi. Füüsikaline eksperiment on igas kohas ja igal ajahetkel ühesuguste tulemustega on seega teaduslik. Aja ja ruumi homogeensus tagab teadmiste kogumise. Relatiivsusteoorias aegruum

9 Sügis 2009YFR0020 1. loeng9 1.3. Aine ja väli Mateeria esineb kahel kujul: aine ja väli Välja abil toimib vastastikmõju AINE JA VÄLJA EKSISTEERIMISE ALUSEKS ON NN. MAAILMAKONSTANTIDE VÄÄRTUS SELLISENA NAGU ME NEID TEAME. Antroopsusprintsiip ehk otstarbekusprintsiip. Universum peab olema niisugune, et temas saab evolutsiooni teatud etapil eksisteerida vaatleja. Brandon Carter

10 Sügis 2009YFR0020 1. loeng10 1.4. Vastastikmõjud Iseloomustab objektide seotust energia kaudu. Energia, mis tuleb kulutada kahe objekti lõplikuks lõhkumiseks Interaktsiooni tüüp Suhteline tugevus Käitumine ruumis Mõju kandja, osake Tugev11/r7Gluuon (π meson) Elektro- magnetiline 1/r2Footon m=0, spin=1 Nõrk1*10 -6 1/r5 - 1/r7Vaheboson m>80GeV, spinn=1 Gravi- tatsiooniline 6*10 -39 1/r2Graviton M=0, spinn=2

11 Sügis 2009YFR0020 1. loeng11 Mudel on keha või nähtuse kirjeldamise lihtsustatud vahend, mis on varustatud matemaatiliste võrranditega. Mudel võimaldab kirjeldada füüsikalise objekti antud hetkel vajalikke omadusi tõsiteaduslikult. Mehaanika mudelid. Ainepunkt Ainepunktide süsteem Absoluutselt jäik keha. Absoluutselt elastne keha. Absoluutselt mitteelastne keha. 2. Ainepunkti kinemaatika

12 Sügis 2009YFR0020 1. loeng12 Ainepunkt – keha mille mõõtmeid pole vaja arvestada Taustsüsteem on targalt väljavalitud keha, millega on seotud koordinaadistik ja ajamõõtmise viis. x y z M(x 1,y 1,z 1 ) M(x 2,y 2,z 2 ) ΔsΔs Nihe, Δs=Δs(t) teepikkus Trajektoor 2.1. Ainepunkt, taustsüsteem, kohavektor ehk raadiusvektor, trajektoor, teepikkus, nihe.

13 Sügis 2004YFR0011 2. loeng13 2.2. Hetkkiirus, keskmine kiirus, kiirendus, liikumiste sõltumatuse printsiip, liikumisvõrrand Hetkkiirus on kohavektori muutumine ajaühikus ehk kohavektori tuletis aja järgi ja on puutjasuunaline antud trajektoori punktis. Keskmine kiirus nihke järgi 1 2 O

14 Sügis 2004YFR0011 2. loeng14 Vähendades Δt, lähenduvad Δr ja Δs Saime hetkkiiruse mooduli teepikkuse kaudu. Tähtis igapäevases elus. See on see, mida näitab auto spidomeeter. Nüüd saame ka keskmise kiiruse trajektoori pikkuse ehk läbikäidud tee järgi. Üldjuhul teepikkus arvutatakse kui integraal.

15 Sügis 2009YFR0020 1. loeng15 Ainepunkti asukoht on määratud kolme koordinaadiga ja punkti liikudes kujutavad need endast kolme ajast sõltuvat võrrandit. Need on liikumisvõrrandid. On üksteisest sõltumatud. Liikumiste sõltumatuse printsiip. Koos annavad need kohavektori muutumise võrrandi, mis on kinemaatika põhivõrrand ehk liikumisvõrrand.

16 Sügis 2009YFR0020 1. loeng16 Kiirendus See on kiiruse muutumise kiirus ajas Keskmine kiirendus Hetkkiirendus Kui meid huvitab ainult kiirendus piki trajektoori ja see on konstantne, siis:

17 Sügis 2009YFR0020 1. loeng17 Kuidas saada liikumisvõrrand kiireneval liikumisel? Oletame lihtsuse mõttes, et kiirendus on konstantne. See on lihtne diferentsiaalvõrrand nihke suhtes, mis on peidetud veel kiiruse sisse. Ilmutame selle. V 0 on integreerimiskonstant, mille ilmutasime algtingimustest, võttes aja hetke nulliks. Sellest indeks null.

18 Sügis 2009YFR0020 1. loeng18 Mõnikord on vaja liikumisvõrrandit kujul, mis ei sisalda aega. Siis toimime järgmiselt. Ei kasuta vektorkujul, et vältida edasistes teisendustes lubamatut vektoriga jagamist. Ellimineerime ülaltoodud võrranditest aja. Jagame võrrandid omavahel. Loeme kiirenduse konstantseks. Eraldame muutujad ja taastame vektorid Integreerime lõigul 0 -s ja v 1 -v 2

19 Sügis 2009YFR0020 1. loeng19 Saime tuntud valemi juba gümnaasiumi ajast

20 Sügis 2009YFR0020 1. loeng20 Vektori projektsioon teljel x  Vektori projektsioon teljel on skalaar 2.3. Vektori projektsioon, skalaarkorrutis ja vektorkorrutis.

21 Sügis 2009YFR0020 1. loeng21 Vektorite skalaarkorrutis On kommutatiivne

22 Sügis 2009YFR0020 1. loeng22 Vektorite vektorkorrutis Geomeetriline tõlgendus Ei ole kommutatiivne 

23 Sügis 2009YFR0020 1. loeng23 Vektori esitamine teljesuunaliste komponentide kaudu x y z Valime telgedel ühikvektorid. Leiame vektori projektsioonid telgedel.

24 Sügis 2009YFR0020 1. loeng24 Ühikvektor On sageli vajaminev tegevus, et valmistada hetkel vajaliku suunaga vektorit.


Download ppt "Füüsika YFR0020 4 AP Arvo Mere. Sügis 2009YFR0020 1. loeng2 Viited kirjandusele"

Similar presentations


Ads by Google