1. Policy Recommendations: e-Democracy and Cyber Security
Hannes Astok
Deputy Director
e-Governance Academy

2. E-Democracy

3. General recommendations (1)
It is the combination of online and offline tools that contributes to the emergence of successful participatory practices.
All stakeholders are encouraged to cooperate in the work on the elaboration of a thorough and comprehensive overview of available e-democracy instruments in order to build a "menu" of different tools that both civil society and government could be using.

4. General recommendations (2)
Public awareness and e-literacy campaigns should be conducted in order to tackle the low usage of e-democracy instruments.
Targeted training in the governmental sector in terms of using ICTs for enhancement of democratic processes is essential.
Local level activism should be encouraged and nurtured. It plays an essential role in boosting general e-activism in society, being the closest link between citizens and the state.

5. Policy recommendations for e-democracy development
ARMENIA
AZERBAIJAN
BELARUS
Focus:
The capacity of SCO-s to use potential of IT as well as existing open data should be addressed
Focus:
Setting up legal and institutional mechanisms for e-participation coordination and implementation
Focus:
Renewal of the legislative framework on the access to public information and data protection
Policy recommendations for e-democracy development
Focus:
Raising public awareness about and skills for usage of existing e-democracy instruments
Focus:
Coordination mechanisms and distribution of responsilities between actors for setting clear goals and guidelines
Focus:
Clear guidelines for every institution taling part in the implementation of e-democracy initiatives
GEORGIA
MOLDOVA
UKRAINE

6. Trust and security of cyberspace

7. General recommendations
Cyber security capacity building should supports the country’s digital evolvement
Cyber threats are clear and present. It is important to have a comprehensive and strategically coordinated approach to the cyber security development
Compatibility with EU regulations supports the digital interactions and commerce
Küberturve ei tohiks olla täiesti eraldiseisev teema. See peaks toetama riigi digitaalset arengut. Väga tihti on fookuses intsidentide haldus. Esmalt peaks tegelema sellega, et intsidente ei juhtuks. Siit me jõuamegi e-ID ja X-tee lahendusteni.
Strateegiline initsiatiiv on valitsuste käes – regulatsioonid, intsidentide haldus, õiguskaitse, politsei võimekused jne. Suure raamistik on vaja paika saada kõikide osapoolte koostöö tulemusena (avalik, era, akadeemia). Küberturvet ei tohiks jätta valdkondade ja üksikute organisatsioonide kaela.
IP riikidel oleks mõistlik jälgida, mida EU küberruumi turbe valdkonnas teeb. See loob paljuski mudelit, kuidas iseseisvad riigid saavad piiriüleselt asju digitaalselt ajada. Ühilduvus EL-i nõuetega loob eeldused digitaalseks asjaajamiseks ja kaubanduseks.

8. Policy recommendations for state-level cyber security development
ARMENIA
AZERBAIJAN
BELARUS
Focus:
Comprehensive and strategically coordinated approach
Focus:
Comprehensive and strategically coordinated approach
Focus:
International cooperation; Cyber crises readiness
Policy recommendations for state-level cyber security development
Focus:
Cyber crises readiness;
Cyber defence capability
Focus:
Comprehensive and strategically coordinated approach
Focus:
Cyber threats analysis and informing;
Cyber defence capability
GEORGIA
MOLDOVA
UKRAINE
Armeenia: Nende kübervõimekus on väga madal. Vaja oleks koordineeritud lähenemist kübervõime tõstmiseks.
Aserbaidžaan: Võimekus madal. Vaja oleks koordineeritud lähenemist kübervõime tõstmiseks.
Valgevene: Mõned valdkonnad on väga hästi arenenud. Fookus tuleks suunata küberkriiside valmiduse tõstmisele ja rahvusvahelise küberturbe parandamisele (Näiteks pole Valgevene ühinenud Euroopa Nõukogu Küberkuritegevuse Konventsiooniga)
Gruusia: Gruusia on üks vähestest riikidest, kus küberturvaisus on arendatud selgelt kaugemale, kui üldine IKT areng. Laias laastus on neil kõik hästi. Suuremat tähelepanu tuleks pöörata küberkriiside valmiduse tõstmisele ja sõjalise riigikaitse võimekusele digitaalruumis.
Moldova: Moldovas on küberturve arenemas ebaühtlaselt. On valdkondi, kus ollakse kaugele jõudnud (e-ID, küberkuritegevuse vastane võimekus) ja on valdkondi, kus võimekus on väga madal (ohtude analüüs, kriitiliste teenuste kaitse, küberkriiside haldus, sõjaline võimekus). Neil oleks vaja koordineeritud lähenemist küberturbele.
Ukraina: Mõned valdkonnad on üsna hästi arenenud, kuid paljud mitte. Koordineeritud võimete arendust oleks vaja. Suurem fookus tuleks pöörata ohtude analüüsile ja teavitusele ning küberkriiside valmiduse tõstmisele.

9. Hannes Astok e-Governance Academy www.ega.ee
Thank you!
Hannes Astok
e-Governance Academy
Follow us on Twitter and FB eGovAcademy