1. Õlavöötme ja käte füüsilise ülekoormuse sündroom
Viive Pille
Tallinna Tehnikaülikool

2. Skeletilihased moodustavad 40% inimese kehamassist ja 85% meie valukaebustest. Kõige enam on valuga seotud kaela, õlavöötme, alaselja ja vaagnaringi lihased. Inimese kehas on 696 lihast.

3. Ülajäsemete luu-lihaskonna kahjustusi on tööga seostatud juba sadu aastaid.
Bernandini Ramazzini 18 sajandil tegutsenud itaalia arst, keda peetakse töömeditsiini isaks on öelnud ülekoormushaiguse kohta: “... põhjuseks on kolm olulist tegurit; esimene pikaaegne istumine, see järel korduvad liigutused kätele ja kolmandaks suurt tähelepanu pingutamist nõudev töö...”
( allikaks Euro Review, Issue on Repetitive Strain Injuries, European Foundation for the Improvement of Living and Working Conditions, 1994)

4. Õlavöötme -ülajäsemete vaevuste epidemioloogia
Käte ja kaela valu on uuringute alusel tundnud 17-20% inimesi viimase 7 päeva jooksul
Kõigist esinevatest kaebustest annab diagnoosi mõõtmed välja 1-3% (nt karpaalkanal, epikondüliit)

5. Õlavöötme -ülajäsemete vaevuste epidemioloogia
HSE (UK Health and Safety Executive) hinnangul esineb tööga seotud käte ja õlavöötme kaebusi Suur Britannias 186-l inimesel1000 täiskasvanu hulgas. Aastas põhjustab see 4,7 miljonit kaotatud tööpäeva.

6. Vaevusi tugi-liikumiselundkonna poolt esineb Eestis ~40-50% tervisekontrolli läbinud töötajatest, umbes kolmandik kaebustest on seotud kaela-õlavöötme piirkonnaga. Õlavöötme kaebusi on enam naistel kui meestel.

7. Terminoloogia
Work related upper extremity musculoskeletal disoders (WRUEMSD)
Occupational overuse syndrome (OOS)
Cumulative trauma disoder (CTD)
Occupational cervicobrachial disoder (OCD)
Repetitive strain injury (RSI)
Käte-õlavöötme ülekoormuse sündroom...

8. Vastavalt NIOSH (National Institute Occupational Health and Safety) soovitab kasutada tööst põhjustatud käte, õlavöötme kahjustuste korral “vihmavarjuna” mõistet WURLD (work related upper limb disoders). Kriteeriumide nimekirjas on 9 enam levinud käte haigust. Diagnostika kriteerium on heaks kiidetud mitmetes Euroopa riikides.

9. Ülekoormushaiguse käsitluse teevad keerukaks:
Haiguse multifaktoriaalne olemus
Ebapiisav pato-füsioloogiliste mehhanismide tundmine
“Kuldsete” diagnostika standardite puudumine
Haiguse seostamisel tööga on oluline tähtsus töötegurite mõju hindamisel

10. Õlavöötme vaevuste levinumad põhjused tulenevad:
Töö iseloomust ja tööoskustest
Töövälistest teguritest, eluviisist, harjumustest
Kehahoiust ja antropomeetriast
Vanusest ja soost
Füüsilisest võimekusest
Psüühilisest keskkonnast, häälestatusest ja inimtüübist
Traumadest
Kaasasündinud või kroonilistest haigustest
Sotsiaal-majanduslikust keskkonnast ja ühiskondlikest väärtushinnangutest

11. Tööst põhjustatud luu-lihaskonna ülekoormuse kahjustuse riskitegurid:
Ebaotstarbekalt kujundatud töökoht
Sobimatu töövahend
Pikaajaline viibimine sundasendis
Üksikute lihasrühmade staatiline pinge
Korduvad, kiired samalaadsed liigutused
Vead raskuste käsitsi teisaldamisel
Töö ebaõige organiseerimine, vähesed puhkepausid
Liigväsimus
Külm, tuuletõmbus
Kontakt vibratsiooniga

12. Õlavöötme, käte vaevuste põhjuse väljaselgitamine on kaunis keerukas, kuna faktorid, mis seda mõjutavad tulenevad nii otseselt tööst kui ka inimese kehaehitusest ja harjumustest. Viimaseid tegureid alahinnatakse tihtipeale või ei jõuta analüüsiga piisavalt sügavale. Reeglina on siiski võimalik analüüsiga välja tuua kõige mõjuvam tegur ja selle mõju vähendades leida tervise probleemile lahendus.

13. Kõigi ülekoormushaigust põhjustavate tegurite osas on ühine see, et need kutsuvad esile haiguslikke reaktsioone lihastes, mis avalduvad esialgu lihaspingete näol. Ebasoodsa teguri pikaajalisel mõjul häiruvad ka kõõluste, närvide ja/või liigeste funktsioonid ning tekivad struktuursed muutused lihastes, kõõlustes, liigestes.

14. Õlavöötme vaevuste riski hindamine töökeskkonnas
Äärmuslike ja kehatüve lähedaste asendite osakaal tööprotsessis (äärmuslikeks asenditeks loetakse asendeid ja nendega kaasnevaid liigutusi, kus jäse või kehaosa kaldub kõrvale neutraalsest e loomulikust kehaasendist või keha keskteljest)
Staatilise ja dünaamilise lihastöö osakaal tööprotsessis.

15. Milline asend koormab? (Allikas: Koisteinen J jt, Selän rakenne, toiminta ja kuntoutus. VK-Kustannus Jyväskylä; 1998)
Eriti koormav
Keskmiselt koormav
Vähe koormav
ÕLAVÖÖDE
Õlavars tõstetud ette
Õlavars tõstetud küljele
Käte töökõrgus
60
30
Õlgadest kõrgemal
20-60
10-30
Õlgade kõrgusel
0-20
0-10
Küünarnuki kõrgusel
KAEL
Painutus ette
Kallutus taha
Painutus küljele
Pöördega liigutus
45 5
15
15-45
0-5
5-15
0-15 0
SELG
Painutus ette seistes
Painutus ette istudes
15-30

16. Ülekoormusest põhjustatud lihaskoe pato-füsioloogilised muutused

17. Lihastöö
Dünaamiliseks loetakse lihastööd, mille tulemuseks on liigutus. Tööd sooritades lihased esmaselt lühenevad ja seejärel taastavad oma normaalse pikkuse. Lihaspinge suurenemine on minimaalne.
Uuringute tulemusel on leitud, et ülajäsemete sooritatud dünaamilise lihastöö režiimis teostatavatest korduvliigutustest taastumiseks on piisav kui iga töötunni sees on 5-10 minutiline paus.

19. Staatiline lihastöö
Staatiline lihastöö on seotud asendi säilitamisega gravitatsiooniväljas. Mida ebaloomulikum, pikaajalisem ja mida rohkem keha keskteljest eemal on asend või mida suurem on välise raskuse mõju kehale, seda suurem staatiline töö.

20. Staatiline lihastöö

21. Mõningad uurijad on arvamusel, et dünaamilisest lihastööst taastub lihas päevaga ja staatilisest tööst 2-4 päeva jooksul.

22. Lihase verevarustus lihastöö eri režiimide korral (FIOH) Punane – hapnikurikas veri, mis suundub lihasesse. Sinine – venoosne e laguproduktidega veri, mis väljutatakse lihasest. Ülejäänud venoosne veri jääb lihastesse paisuna seisma

23. Lihaskiud on rakendatud ülesande täitmisele, kuid mõnedel tingimustel nt kiire töötempo võib olla konkreetse indiviidi motoorikale kurnav kuigi koormus lihasele on suhteliselt madal.
Lihaspinge ei haara tavaliselt kogu lihast, tavaliselt on haaratud ainult mõni lihaskiud.

24. Lihase kahjustuste üheks tekkepõhjuseks peetakse Ca akumulatsiooni lihasrakku ja vabade radikaalide moodustumist, mis võivad käivitada degeneratiivse protsessi ning tekib raku membraani kahjustus. Need protsessid võivad lõpptulemusena viia degeneratiivsete muutuste levikuni lihaskoes.

27. Uuringutes on sagedamini leitud degeneratiivseid lihaskiude (biopsia hinnang) just lihasvaludega patsientidel. Lihas biopsiate uuringutel on olnud degeneratiivsed muutused just aeglase kontraktsiooniga lihaskiududes.

28. Staatilisele lihastööle iseloomulikud patofüsioloogilised reaktsioonid
Pidev staatiline lihastöö
Lihaskiudude toonuse tõus
Lihast varustavad ja laguprodukte elimineerivad kapillaarid surutakse kokku
Hapnikupuudus lihases, lihaste funktsiooni langus, väsimus
Väikesed põletikukolded, valu
Põletikuliste protsesside võimalik levimine kõõlustesse ja liigestesse
Liigeste liikuvuse piiratus
Närvitalitluse häired, pitsumine, tundlikkuse häired
Lihase jäigastumine, sidekoeliste kollete teke
Lihaste atroofia

29. Lihaspinge → põletik → valu → seljaaju valuretseptorite aktiveeritus ↓ lihases aktiveeritud ← lihasspasm valu- ja mehhano- retseptorid

30. Lihase ületoonuse kestmisel tekivad kahjustused lihaskiududes, avaldudes valulikkusena lihaskoes. Sellised muutused tekivad kõige sagedamini lihase keskosas, kus lihaskiud hakkab väärastuma. Tekkinud lihasepaksendeid nimetatatkse müoosideks.

31. Kõhre kahjustus osteoartroosi e liigeskulumuse patogeneesis
biomehhaanile faas
↓ ↓
Kollageenvõrgustike rebenemine Kondrotsüütide kahjustus
Ja proteoglükaanide väljumine
sünoviaalõõnde
↓ biokeemiline faas
Sünoviaalrakkude ja Lüsosümaalsete Kondrotsüütide
ensüümide aktivatsioon ensüümide vabanemine hüperaktiivsus
↓ ↓
Kõhre proteoglükaanide suurenenud Mittetäisväärtuslike lammutamine proteoglükaanide süntees
Kõhre degeneratsioon
ARTROOS

32. Ettekujutus väsimuse tekkemehhanismist võib etendada olulist rolli lihaskahjustuste ennetamisel. Kaitsvad mehhanismid indutseerivad lihaseid lõõgastuma ja taastuma.

33. Käte, õlavöötme tööga seotud haigused.

34. HSE ekspertide poolt heaks kiidetud käte ülekoormushaiguste diagnostika kriteeriumid
Kahjustus
Diagnostiline kriteerium
Rotaatormanseti tendiniit
Valu deltalihase regioonis + valu survele vastusliigutusel (abduktsioon – supraspinatus; välisrotatsioon – infraspinatus, siserotatsioon – subscapularis)
Biitsepsi tendiniit
Valu õlaliigeses anterioorselt + valu aktiivsel painutusel (vastu takistust) või valulik supinatsioon

35. HSE ekspertide poolt heaks kiidetud käte ülekoormushaiguste diagnostika kriteeriumid
Kahjustus
Diagnostiline kriteerium
Õlaliigese kapsuliit
e “külm õlg”
Valu deltalihase piirkonnas + võrdselt piiratud nii aktiivne kui passiivne liikumine õlast
(välisrotatsioon > abduktsioon >siserotatsioon)
Lateraalne epikondüliit
Epikondüli valulikkus + hellus epikondüli piirkonnas + valu vastupanuga sirutusele randmest

36. HSE ekspertide poolt heaks kiidetud käte ülekoormushaiguste diagnostika kriteeriumid
Kahjustus
Diagnostiline kriteerium
Mediaalne epikondüliit
Epikondüli valulikkus + hellus epikondüli piirkonnas + valu vastupanuga painutusele randmest
De Quervain´i tõbi
Valu radius proc styloideus´e kohal, valulikkus, turse esimesel ekstensor kõõlusel, valu pöidla sirutusel või positiivne Finkelsteini test

37. HSE ekspertide poolt heaks kiidetud käte ülekoormushaiguste diagnostika kriteeriumid
Kahjustus
Diagnostiline kriteerium
Randme piirkonna tensünoviit
Liigutustel valu lokaliseerub kõõluse piirkonda, valu vallandavad survele vastupanu liigutused
Karpaalkanali sündroom
Valu või paresteesiad või tundlikkuse häired kesknärvi innervatsiooni alal + üks positiivne Tinel´i test, Phalen´i test, öine sümptomide ägenemine, alanenud närvi juhtekiirus

38. HSE ekspertide poolt heaks kiidetud käte ülekoormushaiguste diagnostika kriteeriumid
Kahjustus
Diagnostiline kriteerium
Mittespetsiifiline kätevalu
Valu, mille põhjuseks ei ole spetsiifilist patoloogiat või diagnoosi.

39. Biitsepsi tendiniit Kliiniline leid :
valu õlas, eriti õlaliigese eespinnal
Riskitegurid:
korduvad, jõulised käe ja õla abduktsioonid ja tõsted.

40. Õlaliigese kapsuliit e õlaliigese liigese ümbrise põletik
Kliiniline leid:
õlaliigese valu tugevnemine liigutusega seoses ja öösel, liikuvuse piiratus, liigese jäikus.
Riskitegurid:
korduvad, sterotüüpsed liigutused kätele, töötamine küünarliigesest kõrgemale tõstetud kätega.

41. Krooniline õlavarreluu põndapealise põletik
Mõlemal pool küünarnukki on keskmine ja külgmine põndapealis e epikondül. Olles ainult nahaga kaetud, on nad kergest vigastatavad.
Põndapealise põletik ehk epikondüliit esineb enam keskeas inimestel, võrdse sagedusega nii meestel kui naistel.

42. Krooniline õlavarreluu põndapealise põletik
Haigestumist soodustavad ühetaoliste, korduvate käte liigutustega töö ning pisitraumad.
Sageli on tegemist ka randme- ja sõrmesirutajate lihaste ülekoormusega. Iseloomulik on „töökäe“ haigestumine

43. Krooniline õlavarreluu põndapealise põletik e epikondüliit
Kliiniline leid:
Esinevad valud küünarliigese piirkonnas.
Käe haaramisliigutused on nõrgenenud.
Hellus kuni terav valu epikondüli piirkonnas

44. Nn golfiküünarnukk e. mediaalne epikondüliit
On iseloomulik golfimängijatele, kuid võib tekkida ka töötamisel.
Küünarvarre painutaja lihaste kõõlused kinnituvad sisemisele põndapealisele ja seepärast nende kõõluste ülekoormamisel tekib valu sisemise põndapealise piirkonnas.

45. Nn golfiküünarnukk e. mediaalne epikondüliit
Valu tugevneb randme ja sõrmede painutamisel.
Riskitegurid:
Küünarvarre korduvad pööramisliigutused painutatud randmega
Küünarvarre painutaja lihaste korduv ülekoormus
Korduvad kiired küünarvarre liigutused

46. Nn tenniseküünarnukk e lateraalne epikondüliit
See on liigsest koormamisest põhjustatud küünarvarresirutajate lihaste kinnituskoha põletik koos degeneratiivsete muutustega.
Valu esineb külgmise põndapealise piirkonnas ja võib kiirguda randmesse ning labakätte.

47. Nn tenniseküünarnukk e lateraalne epikondüliit
Riskitegurid:
Ulatuslikud küünarvarre pööramisliigutused
Korduvad painutused randmest
Sagedased küünarvarre sisse- või väljapöörded
Küünarvarre kiired korduvad liigutused (ka ilma raskuste teisaldamiseta
Korduvad heitmisliigutused

48. Kõõlustupepõletik e tenosünoviit
Tenosünoviit on põletik lihase üleminekul kõõluseks ja selle ümbruses.
Protsess tabab peamiselt käeselja ja randme kohal paiknevaid sirutaja kõõlustuppesid.
Põletiku kuiva vormi korral ladestub kõõlustuppedele fibriin. Seetõttu on kõõluse libisemine tupes takistatud ning kuulda riginat e krepitatsiooni.

49. Kõõlustupepõletik e tenosünoviit
Riskitegurid:
Käsivarre ja käelaba kestvad sundasendid ja sageli korduvad liigutused
Kiireid käte liigutusi nõudvad suure lihaspingega tööoperatsioonid
Korduvad haaramisega ja pööramisega seotud liigutused

50. Kõõlustupepõletik e tenosünoviit
Kliiniline leid:
Haigus algab tavaliselt järsku ja kulgeb ägedalt, peamiselt koormatud käes või käe piirkonnas
Võib olla kompamiselt tuntav vorstitaoline tihkenemine piki kõõluse kulgu.
Võib esineda naha punetus, temperatuuri tõus.

51. Kõõlustupepõletik e tenosünoviit
Haiguse algusest peale väheneb lihaste jõudlus ja käsi muutub nõrgemaks.
Haigusel on kalduvus retsidiveeruda ja muutuda krooniliseks.

52. Randme ehk karpaalkanali sündroom
Enam esineb haigustvanuses aastat.
Esinemissagedus on juhtu elaniku kohta aastas, kuid kõik juhud ei ole kutsehaigused.

53. Randme ehk karpaalkanali sündroom
Randmeluud moodustavad pihkmise nõgususe – randmekanali. Seda katab randme ristiside, muutes vao kanaliks, milles kulgevad painutajalihaste kõõlused ja keskpidine närv.
Seoses käe ülekoormusega satuvad need moodustised surve alla.

54. Randme ehk karpaalkanali sündroom
Riskitegurid:
Randme ulatuslik painutus või sirutus
Vibratsiooni toime
Suurt jõudu nõudvad või korduvad ja kestvad liigutused randmest
Mehhaaniline surve randmekanali piirkonnale
Labakäe staatiline pinge nt töövahendi pingeliselt käes ühes asendis hoidmine.

55. Randme ehk karpaalkanali sündroom
Paljudel juhtudel võivad põhjustada närvi kahjustust kanalis paiknevate kõõluste ja kõõlustuppede põletikulised ja degeneratiivsed haigused nt suhkurtõbi, traumad.

56. Randme ehk karpaalkanali sündroom
Kliiniline leid:
Valu randme piirkonnas
Käe “suremine”
Hommikul sõrmede jäikus, turse
Käed muutuvad kohmakaks, väikeste esemete haaramine, hoidmine muutub raskeks, esemete pillamine
Sõrmed muutuvad tuimaks, käsi jääb jõuetuks
Kestva haiguse korral tekib pöidla-päka kõhetumine.

57. Kaela-õlavöötme valu
Töö protsessi jälgimiseks on meie pea tavaliselt kallutatud ette, nii on kaela tagumised lihased üle koormatud. Sellest tuleneb valulikkus kukla ja kaela tagumistes lihastes. Valud on painavat, närivat laadi, valu võib kiirguda abaluu ülemise nurga piirkonda. Valud suurenevad tavaliselt peale kaelalihaste koormamist nt peale pikemat arvuti taga istumist. 57

58. Kaela-õlavöötme valu
Õlavöötme ja lülisamba vahel on lihasühendus, mistõttu lihas-aktiivsus kätes tõstab ka koormust lülisambale. Raskuse kandmise ajal stabiliseeritakse lülisamba kaelaosa tänu lihaspingele trapetslihase ülenevas osas ja abaluu tõsturlihases. Sellega stabiliseerub ka pea.
Kaudselt haaratakse stabilisatsiooniprotsessi üheaegselt ka teisi rindkere ja pea piirkonna lihaseid. Sellega on seostatav valuliku lihasülepinge kandumine rindkerele või kukla piirkonda. 58

59. 11 spetsiifilisemat õlavöötme, käte ülekoormuse sündroomi
Criteria document for evaluating the work-relatedness of upper-extremity musculoskeletal disoders.
Scandinavian Journal of Work, Environment & Health Volume 27, Supplement
1. Kaela-õlavöötme valu
2. Õlaliigese rotaatormanseti sündroom
3. Lateraalne ja mediaalne epikondüliit
4. Kubitaalkanali sündroom (ulnaarnärvi kompressioon)

60. 11 spetsiifilisemat õlavöötme-käte ülekoormuse sündroomi
5. Radiaalnärvi kompressioon, radiaaltunneli sündroom
6. Labakäe, randme piirkonna peritendiniidid, tenosünoviidid
7. De Quervain´i haigus
8. Karpaalkanali sündroom
9. Guyon´i kanali sündroom
10. Raynaud sündroom (valgete sõrmede fenomen vibratsioonist) ja perifeerne neuropaatia vibratsioonist
11. Käte liigeste artroos

61. Vibratsiooni toime kätele
Vibratsiooni toime kätele võib tuleneda käsitööriistast, masina juhtimisest või esemetelt konveiertöö protsessis.

62. Vibratsiooni toime kätele
Vibratsiooni toime võib põhjustada:
Käte vibratsiooni sündroomi (hand arm vibration syndrome) e tuntud ka valge sõrmede fenomeni all. Tegemist on vibratsiooni poolt põhjustatud veresoonte kahjustusega. Vibratsioon põhjustab endoteeli kahjustust ja stimuleerib veresoone silelihase proliferatsiooni, tulemusena veresoone valendik aheneb
Käte närvide turset ja hiljem demüelinisatsiooni
Soodustab randme ja küünarliigese artroosi teket

63. Vibratsiooni toime vaskulaarse komponendi hindamise Stokholmi skaala
Staad-ium
Aste
Kirjeldus
Sümptomeid ei esine 1V
Kerge
Harva esinevad sümptomid ühe või enama sõrme lõppfalangi piirkonnas 2V
Mõõdukas
Harva esinevad sümptomid ühe või enama sõrme distaalsete ja keskmiste falangide piirkonnas 3V
Raske
Sageli esinevad sümptomid kõigi falangide piirkonnas 4V
Kaugele arenenud
Samad sümptomid nagu 3 staadiumis, troofilised muutused sõrmede ostes

64. Vibratsiooni toime sensorineuraalse komponendi hindamise Stokholmi skaala
Staadium
Kirjeldus
0SN
Vibratsiooni ekspositsioon, sümptomeid ei esine
1SN
Aeg-ajalt esinev tuimus ilma torkimise tundeta
2SN
Vahelduv või püsiv tuimus, vähenenud sensoorne tundlikkus
3SN
Vahelduv või püsiv tuimus, vähenenud puutetundlikkus või käte kohmakus

65. Raynaud sündroomi dif diagnostika
Primaarne Raynaud sündroom
Sekundaarne Raynaud sündroom
Sidekoe haigused –sklerodermia, süsteemse sidekoehaigguste segavorm, SLE, reumatoidartriit, dermatomüsiit, nodoosne polüarteriit, Sjogren´i tõbi
Traumaatililine Raynaud sündroom – kirurgiliste protseduuride või traumade järgselt, lokaalse vibratsiooni toime, thoracic outlet sündroom

66. Raynaud sündroomi dif diagnostika
Arterite haigused – oblitereeruv trombangiit (Bürgeri tõbi), ateroskleroos, trombembolism
Toksilised ained – vinüülkloriid, beeta-blokaatorid, klonidiin
Krüoglobulineemia
Neurogeenseed põhjused – polümüeliit, hemipleegia, syringomyelia

67. Vibratsioonist põhjustatud närvikahjustuste dif diagnostika
Perifeerse närvi pitsumine – karpaalkanali sündroom, ulnaarnärvi pitsumine küünarliigese või randme piirkonnas, thoracic outlet sündroom
Kesknärvisüsteemi haiggused – kompressiooni müelopaatia, lülisamba degeneratiivsed muutused, sklerosis multipleks

68. Vibratsioonist põhjustatud närvikahjustuste dif diagnostika
Perifeerne polüneuropaatia – diabeetiline, alkohoolne, toksiline (fosfoorgaanilised ained, tallium, akrüülamiidid, süsinikdisulfiid, n-heksaan, plii.
Ravimitest põhjustatud polüneuropaatiad – isoniaziid, ethambutool, nitrofurantoin, metronidazol, kulla preparaadid, indometatsiin, vinkristiin.

69. Luu-lihaskonna ülekoormuskahjustuste ennetamine peab algama töökohal!
Riskianalüüs!
Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
Sotsiaalministri a. määrus nr 26

70. Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded Sotsiaalministri a. määrus nr 26
§ 1. Kohaldusala
Määrust kohaldatakse raskete, massiga üle 5 kg ja enam esemete käsitsi teisaldamisele töökohas, eesmärgiga vähendada töötajate luu- ja lihaskonna ülekoormuse ja seljavigastuste riski.
Raskuste teisaldamise all mõeldakse raskuste tõstmist, langetamist, käes hoidmist, kandmist või tõmbamist lükkamist kas ühe või üheaegselt mitme töötaja poolt.

71. Töökoha kujundus, töökorraldus
Vajalik on töökoha õige ergonoomiline kujundamine või ümberkujundamine.
Ülekoormushaiguse tunnuste ilmnemisel on vajalik töötaja suunata töötervishoiuarsti konsultatsioonile.
Kinni pidada töötervishoiuarsti poolt tehtud töökorraldusest.

72. Kuidas ära tunda ülekoormatud lihast lähtuvalt tõsiduse astmest?
Vaevus
Mida teha?
Väsimus õlavöötme piirkonnas.
Sooritada mõned kaela poolringid, õlaringid ja liikuda, seejärel ebamugavustunne reeglina kaob.
Lõdvestunud lihaste katsumisel on tunda pinget.
Kui lihas on käe all pinges, kõva on oluline teha töös pause ja võimelda.
Töövälisel ajal tuleks sportida, kasutada vee-, sauna- ja massaažiprotseduure.

73. Kuidas ära tunda ülekoormatud lihast lähtuvalt tõsiduse astmest?
Vaevus
Mida teha?
Lihaste trikkel- e päästikpunktid on aktiivsed – esinevad väga valusad näpuotsasuurused punktid.
Kui on aktiivne ainult lihase
keskel olev punkt, on seisund paremini ravile alluv.
2. Kui aktiivsed on ka lihaste kinnituskohtade punktid, on lihaste fn oluliselt häirunud
Vajalik kompleksne taastusravi
Mõne käe liigese liikuvus on piiratud, või kael on kange. Esineb valu.
Tegemist on juba tõsisema põletikulise protsessiga, mis vajab kiiresti abi ja täpsemat dgn ning komplekset ravi.
Tuimus lihases, häired lihase tundlikkuses “sipelgate jooksmine”
Ilmselt tegemist närvi pitsumisega, vajalik eriarsti konsultatsioon, uuringud.

74. Medikamentoosne ravi
Kõigil juhtudel peaks sobima ravi mittesteroidsete põletiku vastaste preparaatidega või teiste valuvaigistitega (on mõningad uuringud, mis on näidanud, et NSAID´id ei ole efektiivsete epikondüliidi korral).
Õla kahjustuste korral – taastusravi, võimlemine, aparaatne taastusravi, kortikosteroid liigese sisesed süstid

75. Medikamentoosne ravi
Kaela kaebuste korral – füüsikaline ravi (õige padi, ravivõimlemine, ultraheli/lühilaine diatermia, massaaž, TENS, nõelravi
Küünarliigese kahjutused – ortoos, ultraheli kortikosteroid liigese sisesed süstid

76. Medikamentoosne ravi
Tenosüviit/peritendiniit – lokaalsed soendused, ortoosid, kirurgiline dekomrpessioon, tenosünovektoomia kroonilisel juhul.
Karpaalkanali sündroom – randme fikseerimine, kortikosteroid süstid, kirurgiline närvi vabastamine

77. Käte ülekoormuskahjustuste prognoos
Ägedad tenosünoviidid paranevad kiiresti käele puhkuse andmisega.
“Külm õlg” kestab kuud ja on suhteliselt raviresistentne
Epikondüliidi paranemine nõuab keskmiselt 8-12 kuud, kuid sageli kestab ka kauem
Karpaalkanali sündroom paraneb üldjuhul hästi kui on eemaldatud sündroomi provotseeriv tegur.

78. Käte ülekoormuskahjustuste prognoos
Õlaliigese kahjustustest paranevad täielikult ainult pooled juhud 6 kuu jooksul
Üldiselt õlavöötme, käte kahjustused neid põhjustava tööteguri kestmisel süvenevad ning suure tõenäosusega muutuvad krooniliseks.
Kaasnevad negatiivsed psühholoogilised olukorrad võivad süvendada haiguse kulgu.

79. Kutsehaiguste all mõeldakse haigusi, mille põhiline põhjustaja on tööga seotud füüsikaline, füsioloogiline, keemiline või bioloogiline ohutegur.

80. Kutsehaiguste loetelu on kehtestatud sotsiaalministri 9
Kutsehaiguste loetelu on kehtestatud sotsiaalministri 9. mai 2005 a määrusega nr 66 Määruse koostamisel on võetud aluseks Euroopa Liidu soovituslik kutsehaiguste loetelu.

81. Kutsehaigestumine kuulub hüvitamisele võlaõigusseaduse alusel
Kutsehaigestumine kuulub hüvitamisele võlaõigusseaduse alusel. Kutsehaigel on õigus saada kutsehaiguse tõttu ajutise töövõime kaotuse korral hüvitist 100% palga ulatuses, olenemata kas ta on ambulatoorsel või haigla ravil. Hüvitise maksab haigekassa, ning hiljem esitab tööandjale regressinõude.

82. Tänan!