1. Liittraumaga kannatanu taaselustamine haiglaeelsel etapil
A.Sipria
Konverents-näitus ``Kiirabi 2008``

2. 1990a registreeriti maailmas ~ 5 mlj traumast põhjustatud surmajuhtu (Murray CJ et al. 1996)
2020a prognoositakse traumaatiliste surmajuhtude arvu suurenemist kuni ,4 mlj (Murray CJ et al. 1997)
Euroopas on surma põhjuseks sageli tömptrauma (Wyatt JP et al. 1996)
USA-s mõnes osariigis on sagedasemaks surma põhjuseks penetreeruv trauma (Pepe PE et al. 1993)

3. Ebastabiilse traumahaige käsitlus haiglaeelsel etapil
Traumahaige haiglaeelse käsitluse ajaline faktor ja letaalsus? ``Scoop and run`` (Demetriades D et al. 1996, Dula DJ et al. 2000, Sampalis J et al. 1993, Ivatury R et al. 1987) vs ``stay and play`` (Spaite D et al. 1998, Pepe P et al. 1987)
Haiglaeelne hingamisteede käsitlus? Trahhea intubatsioon (Winchell RJ et al. 1997, Regel G et al. 1997) vs alternatiivsed meetodid (Eckstein M et al. 2000, Blostein PA et al. 1998, Pelucio M et al. 1997, Genzwuerker HV et al. 2000, Doerges V et al. 2000)
Haiglaeelne RSI on ohutu protseduur, kui selle teostavad EM arstid (Mackay CA et al. 2001)

4. Ebastabiilse traumahaige käsitlus haiglaeelsel etapil
Haiglaeelne agressiivne infusioonravi kontrollimatu verejooksu korral? (Kwan I et al. 2002, Roberts I et al.2001) Tömptrauma vs penetreeruv trauma. Jätkuv verejooks?
- Linn vs maakoht
Kaelakrae asetamine kaelalülide vigastuse kahtlusel? (Davies G et al. 1996, Butman AM et al. 1996, Totten VY et al. 1999, Kwan I et al. 2002)
Arsti roll raske trauma käsitluses?

5. Post-traumaatilise südameseiskuse põhjused
Eluga sobimatu trauma (peaaju ja teiste elutähtsate elundite fataalsed vigastused)
Hüpoksia
Hingamisteede probleem (hingamisteede sulgus: keel, veri, oksemassid, näo-, lõualuude fraktuurid, kõri vigastus)
Ventilatsiooni probleem (rindkere trauma: õhkrind, paradoksaalne segment; KNS depressioon: peatrauma, ravimid/alkohol; kõrge seljaaju vigastus, aspiratsioon, CO mürgistus)

6. Post-traumaatilise südameseiskuse põhjused
Hüpoperfusioon
Vereringe probleem
Hemorraagiline shokk
Pingeline õhkrind
Perikardi tamponaad
Müokardi kontusioon
Müokardi infarkt
Südameseiskus vs vereringeseiskus (Pepe PE et al. 1998)

7. Post-traumaatilise südameseiskuse käsitlus
Ohutusmeetmed ja kiire elutunnuste hindamine ALS elustamisvõtted (2005a tegevusjuhised)
VF/VT esinevad harva (varajane defibrillatsioon)
Asüstoolia/ES: CPR + pöörduvate põhjuste (hüpoksia, hüpovoleemia, hüpotermia, pingeline õhkrind, perikardi tamponaad) kiire ravi. Adrenaliini manustamine on ebaefektiivne raske hüpovoleemia korral
Reanimatsiooni torakotoomia? (<5 min tömptrauma ja <15 min penetreeruva trauma korral Powell DW et al. 2004)
Südame kontusioon rindkere tömptrauma korral (SRH, SP) 10-20% haigetel

8. Post-traumaatiline südameseiskus: kes jääb ellu?
Ellujäämine haiglaeelse post-traumaatilise südameseiskuse korral 0%-3,7% (Rosemurgy AS et al. 1993; Battistella FD et al. 1999; Shimatzu S et al. 1983; Stockinger ZT et al. 2004)
Suhteliselt hea prognoos elule noorel inimesel ravitava penetreeruva vigastusega, kellele on rakendatud varajane endotrahhealne intubatsioon ning tagatud kiire transport haiglasse (<10 min)
Taaselustamise kestvus kuni 16 min (Fulton RL et al. 1995; Domeier RM et al. 2003; Pickens JJ et al. 2005)
Südameseiskus sündmuskohal tömptrauma tagajärjel on fataalne

9. Post-traumaatilise südameseiskuse käsitlus
Tegevusjuhised taaselustamise mitte rakendamise või katkestamise kohta (The National Association of EMS Physicians and the American College of Surgeons Committee on Trauma, 2003)
Tömptrauma korral võib elustamist katkestada, kui esinevad apnoe, pulsi puudumine ja korrapäratu südame elektriline aktiivsus, puudub pupillide reaktsioon valgusele ning 5 min jooksul on rakendatud ALS elustamisvõtted Penetreeruva trauma korral tuleb elustamist jätkata kuni 20 min (ALS elustamisvõtted) samal ajal tagada kiire transport haiglasse.
Kiirabibrigaadi juuresolekul tekkinud traumaatilise südameseiskuse korral tuleb elustada (ALS elustamisvõtted) kuni 20 min (ajaline limiit ei kehti eriolukorras: rasedus, hüpotermia, lapsed) samal ajal tagada patsiendi kiire transport haiglasse

10. Haiglavälised elustamiskatsed Eestis 1999-2007

11. Traumaga kannatanute haiglaeelne taaselustamine Eestis (1999-2007)
Liittrauma
Ühe
kehapiirkonna
trauma
Kokku
Analüüsist on välja jäetud kannatanud , kelle surma põhjustasid: uppumine, elektritrauma, poomine, põletused, külmumine

12. Liittraumaga kannatanute haiglaeelne taaselustamine Eestis (1999-2007)
Kokku 151 taaselustamiskatset
Trauma põhjused
97 (64%) juhul liiklustrauma
19 (13%) juhul olmetrauma (sellest 11 juhul kukkumine
kõrgusest)
11 (7%) juhul töötrauma
24 (16%) juhul trauma asjaolud ei olnud teada (puudulik
dokumenteerimine)

13. Liittraumaga kannatanute haiglaeelne taaselustamine Eestis (1999-2007)
Mehed: 105 (69,5%), vanuse mediaan 40 (15-76)
Naised: 33 (21,9%), vanuse mediaan 49 (15-79)
Lapsed: <15a 13 (8,6%)
Post-traumaatiline südameseiskus:
Tunnistajate juuresolekul 71 (47%)
Kiirabibrigaadi juuresolekul 59 (39%)
Leitud surnuna 21 (14%)

14. Liittraumaga kannatanute haiglaeelne taaselustamine Eestis (1999-2007)
Tunnistajate poolt osutatud esmaabi: 10 (14%)
Post-traumaatilise südameseiskuse vormid (kokku 151 elustamiskatset):
asüstoolia 73 (48,3%)
ebaefektiivne süstol 66 (43,7%)
ventrikulaarne fibrillatsioon 9
ventrikulaarne tahhükardia 1
teadmata 1

15. Liitraumaga kannatanute haiglaeelne taaselustamine Eestis (1999-2007)
Sündmuskohale jõudmise aeg (mediaan): min (1-57)
Hingamisteede käsitlus:
- trahhea intubatsioon 132 (87,4%) juhul
- ainult ventilatsioon Ambu koti ja maski abil
19 kannatanule (teostatud 8 juhul õebrigaadi
poolt ja 8 juhul arstibrigaadi poolt)
Infusioonravi maht (mediaan) 500 ml (0-4000)
Elustamise aeg (mediaan) 28 min (1-80)

16. Traumaga kannatanute haiglaeelne taaselustamine Eestis (1999-2007)
Kokku: 289 elustamiskatset
hospitaliseeritud 65 (23%) patsienti
haiglast välja kirjutatud 4 (1,4%) (3 patsienti PERH-st ja 1 TÜK-st)
Liittraumaga kannatanute taaselustamine:
151elustamiskatset
hospitaliseeritud 36 (23,8%) patsienti
haiglast (PERH) välja kirjutatud 1 (0,7%)

17. Ellujäänud liittraumaga kannatanu
2005a, 43a mees, kukkunud III korruse kõrguselt liftišahti, sündmuskohale jõudmise aeg 2 min, vereringeseiskumine (ES) kiirabibrigaadi juuresolekul (Falck õebrigaad), teostatud trahhea intubatsioon, infusiooni maht 3000ml, adrenaliin 25mg, atropiin 3 mg, elustamise aeg 38 min, hospitaliseeritud PERH-i RR 100/80

18. Ellujäänud liittraumaga kannatanu
Lõplik kliiniline diagnoos: Contusio cerebri. Fract. linearis ossis occipitalis et basis cranii. Fract. vertebrae Th Laesio partialis medullae spinalis thoracalis. Paraplegia inferioris. Fract. claviculae sin. Fract. scapulae sin. Fract. costarum IX –X dex et II-IX sin Contusio pulmonum bilateralis. Haemopneumothorax bilateralis (Op. spondylodesis). – saadetud järelravile Keila Haiglasse (teadvusel, korraldusi ei täida, alajasemed spastilised). Käesoleval ajal elus.

19. Ellujäänud ühe kehapiirkonna traumaga kannatanud
2003a 48a naine, kaela piirkonna lõikevigastus, sündmuskohale jõudmise aeg 5 min, vereringeseiskus (ES) kiirabibrigaadi juuresolekul (Falck arstibrigaad), teostatud trahhea intubatsioon, infusioonimaht 4500 ml, adrenaliin 16mg, elustamise aeg 30 min, hospitaliseeritud PERH-i RR 105/60, opereeritud, suunatud järelravile Kallavere Haiglasse. Suri 2005a.

20. Ellujäänud ühe kehapiirkonna traumaga kannatanud
2004a, 26a mees, torakoabdominaalne laskevigastus, kliiniline surm tunnistajate juuresolekul (tehtud südamemassaž). Tallinna Kiirabi arstibrigaadi kohalejõudmise aeg 6 min (AS), teostatud trahhea intubatsioon, infusioonimaht 2500 ml, adrenaliin? Elustatud 10 min, hospitaliseeritud PERH-i RR 65/. Opereeritud: kõhuõõnes 3 L verd, vigastatud diafragma, maks, magu, peensool, peensoole kinnisti. Väljakirjutatud koju rahuldavas üldseisundis. Käesoleval ajal elus.

21. Ellujäänud ühe kehapiirkonna traumaga kannatanud
2007a, 16a mees, ajukoljutrauma, hüpotermia, kiirabi kohalejõudmise aeg 5 min (arstibrigaad), vereringeseiskus kiirabibrigaadi juuresolekul (VF) taaselustamine transpordi ajal ja TÜK ÜIRO saalis. Rektaalne T 25°C. Elustamisel erinevate ülessoojendamise meetodite rakendamine (k.a.pleuraõnne lavaaž 30 L sooja 0,9% NaCL-ga). Elustamise aeg 3 t 15 min. Vereringe taastumise järgselt opereeritud intrakraniaalse hematoomi tõttu. Suunatud järelravile säilinud KNS-ga. Käesoleval ajal elus.

22. Järeldused
Haiglaeelne post-traumaatiline südameseiskus on olnud enamasti fataalne
Üksikutel juhtudel ellujäämine oli võimalik, kui südameseiskus tekkis kiirabibrigaadi juuresolekul
Ellujäämist südameseiskumisel enne kiirabi kohalejõudmist tuleb pidada haruldlaseks (võimalik penetreeruva trauma korral)
Ellujäänute juurde jõudis kiirabi kuni 6 min jooksul, teostatud endotrahheaalne intubatsioon, infusioonimaht oli >2500mL

23. Tänan kolleege, kes abistasid andmete kogumisel !