1. Energiamajandus
Energiavarad

2. Energiatarve kasvab, sest
Kogu tsivilisatsiooni ajalugu on seotud erinevate kütuste- ja energialiikide tundmaõppimise ja kasutusele võtmisega.
Energiatarve kasvab, sest
kasvab tootmine
masinaid rakendatakse üha rohkem
põllumajandus on tõhusam
suureneb koduses majapidamises tarbitav energia kulu

3. Riigi energiapoliitika sõltub:
vastava maa tööstuse arengutasemest
majanduse struktuurist
geograafilisest asendist
kättesaadavatest energiavarudest

4. Energiaühikud:
džaul (J)
Toe - naftaekvivalent - tonn ehk tingkütusetonn
1 toe kütteainet on kogus, mis sisaldab ühele tonnile raskele küttepetroolile vastava energiakoguse.
Naftakaubanduses kasutatakse mõõduna veel tündrit (barrel).
1 barrel toornaftat on 159 liitrit ja selle mass on 143 kilogrammi.

5. Energia allikad pärinevad: päikese kiirgusenergiast fossiilsed kütused
biomass
tuuleenergia
päikeseenergia
maailmaruumi arenguprotsessidest
tuumaenergia
Kuu liikumisest ümber Maa
tõusu- ja mõõnaenergia
maailmaruumi arenguprotsessidest
geotermiline soojusenergia

6. Kiirgusenergiast, mis langeb maapinnale
peegeldub 30% kosmosesse tagasi
5% neeldub keskkonnas soojusena ja kiirgub lõpuks samuti kosmosesse
20% peab ülal veeringet
Vaid ~0,006% Päikese kiirgusenergiast seotakse fotosünteesil elusorganismidesse. See murdosa on nii loomade kui ka fossiil-sete kütteainete moodustumise alus.

7. Milleks on energiat vaja?
Valguse ja soojuse saamiseks
Toidu valmistamiseks
Mootorikütuseks
Masinate tööks
Tahked kütused

8. Energiamajandus
..tegeleb energiavarade uurimise hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütteks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale

9. Muutused energiamajanduses
Agraarühiskonnas – saadi energiat inimeste ja tööloomade lihasjõul, tuulest, soojusenergiat  puidu, õlgede, sõnniku põletamisel
Varaindustriaalühiskonnas –hakati ehitama tuulikuid,vesiveskeid
Hilisindustriaalühiskonnas– võeti kasutusele kivisüsi, leiutati aurumasin, vedur
19 –20saj. vahetusel –võeti kasutusele elekter  hüdroelektrijaamad, tuulegeneraatorid, tootmisprotsessid automatiseeriti
20 saj algul- leiutati sisepõlemismootor nafta ulatuslik kasutus
Hiljem –maagaas, tuumaenergia
2) XV –XVIII sajandil - Saadav energia kasutati peamiselt kohapeal: jahvatati vilja, pumbati vett
Tööstuse laienedes kasvas nõudlus puidu ja puusöe järele, mis viis metsade halastamatule maharaiumisele.
3) XVIII saj lõpp- XIX saj- algul peeti kivisütt puidust kehvemaks kütuseks (valgusallikana võeti kasutusele gaas,enne seda istuti pimedas. Valgustusgaas süüdati esimest korda 1807a Inglismaal Salfordi vabrikus.
aurumasin (1765) –vähendas inimese sõltuvust energiaallika asukohast, energiat sai nüüd igal pool toota, kasutada. Pandi alus iseseisvale energiamajandusele. Sütt leidus vaid mõnel pool, tarbijateni veeti laevadega ja aurumasinaga muudeti mehhaaniliseks energiaks. Kivisöe vedu oli kallis, seetõttu rajati ettevõtted suurte söemaardlate lähedale. Kivisöe ainuvalitsemine kestis 19 saj. Lõpuni
4)nüüd tasus põletada ka madalama kütteväärtusega kütuseid –pruunsütt, põlevkivi, turvast (võimaldas transportida energiat ka suure vahemaa taha). Õpiti veejõu abil elektrit tootma. Energiatarbimine kasvas kiirelt.
5) Nafta töötlemissaadusi saab kasutada ka ahjukütteks, elektri tootmiseks, keemiatoodete valmistamisel. Nafta veoks võeti kasutusele uued veondusliigid –torujuhtmed maismaal, tankerid merel. Hiljem rakendati samasuguseid võtteid maagasi tootmisel. Sarnaseks kivisöele, mis andis tõuke tööstuse kiirele laienemisele 19saj, sai 20 saj. nafta majanduskasvu peamiseks energiaallikaks. Milline energialiik on selleks 21saj infoühiskonnas, on teadmata.
5)20sajandil suurenes energia tarbimine 15X.

10. Energiaallikate kasutuselevõtt

11. Energia tootmine maailmas

12. Energia tarbimine maailmas

13. Energiaallikate osatähtsus maailmas

14. Energiaallikate liigitus
Taastuvad
Maa pöörlemise energia
(loodete ja lainete energia)
Päikeseenergia
Tuuleenergia
Veeenergia
Puit jm bioenergia
Maa siseenergia (maasisene soojus)
Maagravitatsioonienergia
Termotuumaenergia
Taastumatud
Nafta
Maagaas
Kivi- ja pruunsüsi
Põlevkivi
Turvas
Uraanimaak

15. Alternatiivsed energiaallikad
Energiaallikad, mille laiemaks kasutamiseks puuduvad veel sobivad tehnoloogiad (või on liiga kallid)
Nt loodete energia, päikeseenergia, maasisene soojus

16. Tahked kütused Süsi (pruun-, kivi-, antratsiit) Põlevkivi Turvas Puit
Pruunsüsi
Tahked kütused
Süsi (pruun-, kivi-, antratsiit)
Põlevkivi
Turvas
Puit
Kivisüsi
Antratsiiit
Põlevkivi

17. Kivisüsi
1550 a. kaevandati Inglismaal tonni , 1630 a. 5,1 mln tonni
Lääne- Euroopas hakati kasutama intensiivselt XVII saj (Suurbritannias), Ameerikasse 19 saj lõpul
1802 a. ehitati esimene aurupuksiir (Inglismaal)
Must metallurgia, keemia- ja tekstiilitööstus paigutusid kivisöebasseinide lähedusse
Kujunesid uued tööstuspiirkonnad – Ruhri bassein (Saksamaal), Donbass (Venemaal ja Ukrainas), Manchester (Inglismaal), Apalatšid (USAs)

18. Kivisöe varud riigiti (mld/t)

19. Kivisüsi Tarbitakse enamjaolt tootjariikides
Maailmaturule jõuab 10-15%
Põhja-riikides kasutatakse 2/3 elektrienergia tootmiseks, Lõuna riikides oluline nii tööstuses kui majapidamises

20. Peamised kivisöe tootjad ja eksportijad 2001 a. (mln/t)

21. Kivisüsi
Tähtsuselt peale naftat teine energiaallikas

22. Vaade põlevkivimuuseum-kaevanduse peakäigule
Leidub rohkesti Austraalias, Ameerika Ühendriikides, Eestis.
Väike kütteväärtus elektrijamades ei tarvitata (v.a Eesti)
Vaade põlevkivimuuseum-kaevanduse peakäigule

23. Nafta Kõige enam kasutatud energialiik Peamine mootorikütuse tooraine
Mõõtühik 1barrel = 159 l.

24. Nafta ammutamine ja transport
Toornafta 
Nafta töötlemine
Nafta fraktsioonide
eraldamine:
Küttegaas
Bensiin
Petrooleum
Diislikütus
Masuut
Mootorikütus
Naftakeemia
Ahjukütus

25. Nafta tootmine I-st korda 1847a. (Austria-Ungaris)
I-st korda Ameerikas  1859a.
19 saj.lõpul 85% toornaftast  petrooleumiks,ülejäänud määrdeaineteks.
1909 a. 50% toornaftast  kütteõliks
1930 a. enamus toornaftast autobensiiniks
XIX saj lõpul rafineerititi maailmas 85% toornaftast kasutati valguseks. Olukord muutus 20saj algul kui leiutati õliküttel töötavad ahjud.Koos sisepõlemismootorite ja sõidukite arvu tohutu kasvuga suurenes nõudlus vedelkütuse järgi ja 1930a. Peamine produkt bensiin.

26. Nafta tootmine 1900 a. moodustas 4% tarbitud energiast, 1950a  50%.
1960 –2000 a kasvas tootmine 3,5x (1 mld t3,5 mld t)
Viimase 110 a-ga kasvanud 200x
1/3 naftast saadakse šelfialadelt
Mandrilava ehk šelf on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud.
Mandrilava on küll vee all, kuid tal on mandriga sama geoloogiline ehitus, seega võib mandrilava geoloogilises mõttes pidada osaks mandrist.
Mandrilava laius on keskmiselt 70 km, kuid võib varieeruda mõnekümnest meetrist 1500 kilomeetrini. Kõige laiem mandrilava on Põhja-Jäämeres Siberi rannikust põhja suunas. Enamasti on mandrilava tasandikulise pinnamoega. Hilises geoloogilises minevikus (jääajal) on suur osa mandrilavast olnud osa maismaast. Seda tõendavad üleujutatud jõeorud ja rannamoodustised. Ka lehtersuudmed ehk estuaarid on üleujutatud jõeorud.
Mandrilava läheb üle tunduvalt suurema kallakusega mandrinõlvaks. Mandrilava keskmine kallakus mere suunas on umbes kümnendik kraadist. Üleminek mandrilavalt mandrinõlvale on keskmiselt 135 meetri sügavusel. Esineb siiski ka tunduvalt sügavamaid üleminekuid. Ümber Antarktise on mandrilava piir umbes 350 meetri sügavusel.
Mandrilaval asuvaid meresid nimetatakse šelfimeredeks. Šelfimereks on näiteks Kollane meri, Läänemeri ja Pärsia laht.’
Kui nafta on surve all, on teda kerge kätte saada

27. Nafta tootmine Nõuab palju kapitali, annab suurt kasumit
Juhtiv roll rahvusvahelistel firmadel
(Exxon Mobil, Royal Dutch Shell jt)

29. Lähis-Ida riigid Omavad 2/3 naftavarudest Toodetakse 1/3 naftast
Suurem osa veetakse teistesse regioonidesse
Omatarbimine väike
Nt. Saudi –Araabia, Omaan, Kuveit, AÜE, Iraak jt

30. Ladina-Ameerika
Suurimad naftaammutajad Mehhiko ja Venezuela (Brasiilia)
Vähem toodetakse Argentiinas, Columbias, Ecuadoris.
Nafta töötlemine ei ole mahukas, pool toornaftast eksporditakse

31. Ida- ja Kagu-Aasia Suurtootjaid 2 : Hiina ja Indoneesia
Suurem osa toodangust tarbitakse siseturul
Peamised toornafta importijad on Jaapan, Lõuna-Korea, Singapur
oil pipeline from Kedah to Kelantan in order to transport oil from West Asia to East Asian

32. Euroopa riigid Suurtootjad: Venemaa, Norra, Suurbritannia
Enamus Euroopa riike ostab toornaftat suurtes kogustes sisse
Enim veavad toornaftat sisse Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Holland, Hispaania.
Norra ja Suurbritannia ammutavad enamjaolt Põhja merest. Euroopa riigid ostavad sisse nii otseseks tarbimiseks kui ka töötlemiseks. Naftat töödeldakse paljudes Euroopa riikides , eelkõige siis soodsa asendiga sadamalinnades, kuhu on toornaftat hea vedada, lihtne saadusi suurele tarbijaskonnale laiali vedada.

33. Venemaa Venemaa ekspordib ½ toodangust Lääne –Eu.-sse
Saksamaa saab 1/3 tarbitavast maagaasist Venemaalt
maagaasi –varud avastati a. Lääne-Siberis
But now there is a new logic in the nationalization process: political competition. Within Russian President Vladimir Putin's inner circle there are two power centers. The first, comprising First Deputy Prime Minister Dmitry Medvedev and Deputy Chief of Staff Vladislav Surkov, is the power behind Gazprom, the Russian state natural gas mammoth. The second, comprising Sergei Ivanov and Igor Sechin -- who share Medvedev and Surkov's titles, respectively -- controls Rosneft, Russia's major state oil firm.
Siberi leiukohtade kasutamine olnud raske karmide tingimuste pärast –suured rabad, sood, sääsed, pikk talv igikelts.

34. Põhja- Ameerika riigid
Nii USA – l kui Kanadal oma naftaväljad
USA ostab suures koguses toornaftat veel sisse -1972a. 28%, 2003a. 55% tarbitavast kogusest

35. Ine energiakriis mõjutas naftaturgu maailmas- Nafta oli selleks ajaks juba maailma tähtsaim energiaallikas moodustas 1970 a 45 % maailma energiastruktuuris. (süsi 31 %, maagaas 18%)
OPEC lootis USA-le survet avaldada, et see lõpetaks Iisraeli toetamise. Tõstsid nafta hinda – 73 a- jaanuaris 2 dollarilt 74 a. novembrini 10 dollarini. Iisrael tunneb Yom Kippuri, aga Egiptus oktoobrisõjana, puhkes juudi usupühal Yom Kippuril, kui Iisraeli ründasid kahelt poolt korraga Egiptus ja Süüria.
Iisrael kogus end peagi ning vallutas kolm nädalat kestnud sõjas Süürialt Golani kõrgendikud, piiras sisse Egiptuse Suessi-armee ja ähvardas mõlema riigi pealinna. Siiski peab araabia maailm sõda üldiselt võidukaks, sest erinevalt eelmisest, katastroofiks kujunenud kuuepäevasest sõjast.
embargo - teise riigiga majandusliku suhtlemise keeld; riigi piirides viibiva välislaeva vm vara kinnipidamine.
Ainult üks päev pärast Iisraeli riigi väljakuulutamist ründasid noort juudiriiki kõik ümberkaudsed rahvad. Iisrael lõi rünnakud tagasi. Araabia Liiga maad on üheskoos mitmeid kordi Iisraeli rünnanud, et selle riigi lõplikult maailmakaardilt minema saada. Tuntumad nendest on aasta „Kuue päeva sõda” ja aasta „Yom Kippuri sõda”. Mõlemal korral lõi Iisrael endast mitmeid kordi suuremaid armeesid ja saavutas võidu. Peale Teist Maailmasõda on tankidevahelisi duelle maha pidanud ainult juudid ja araablased. Juudid võitsid ülekaalukat ja hästivarustatud vastast tänu korralikule väljaõppele. Mõistes hästi tulevase sõja iseloomu, otsustati tankid maapinda kaevata, jättes ainult torni nähtavale. Olles niimoodi kaitstud esimese ja teise (siis oli neid kasutusel väga vähe) põlvkonna tankivastaste  rakettide eest, suutsid esimese laine rünnakud üle elada ja vastupealetungile asuda. Kasutades Teisest maailmasõjast pärit taktikat ja eirates tankitõrjerelvade arengut, kaotasid araablased initsiatiivi. Kuigi selles sõjas aitasid tankid sõja otsustavamates lahingu-etappides, ülekaal lahinguväljal oli paratamatult läinud ründelennukitele. Kui Yom Kippuri sõda jäi paljudele võõraks siis tegid sõjast omad järeldused NSVLi ja USA strateegid. Viimases modernses jõukatsumises Lahesõjas tambiti Iraagi tankiväed (need koosnesid suuremalt jaolt vananenud T-55, rahvuskaardiväe kasutuses oli ka natuke T-72sid, iraaklased tõmbasid osaliselt ameeriklasi haneks, paigaldades T-55le liivaga täidetud metall paketid, jättes mulje, et tank on varustatud reaktiivsoomusega "T-55 Enigma" & iraaklastel oli neid vananenud tanke vähem kui ameeriklastel Abramse) praktiliselt lennukite pool maatasa, misjärel  sõja lõpupooles asusid tegevusse tankiväed,

36. Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon (OPEC)
Alžeeria
Angola
Araabia Ühendemiraadid
Indoneesia
Iraak
Iraan
Katar
Kuveit
Liibüa
Nigeeria
Saudi Araabia
Venezuela
The Organization of the Petroleum Exporting Countries (OPEC) is a permanent, intergovernmental Organization, created at the Baghdad Conference on September 10–14, 1960, by Iran, Iraq, Kuwait, Saudi Arabia and Venezuela. The five Founding Members were later joined by nine other Members: Qatar (1961); Indonesia (1962); Socialist Peoples Libyan Arab Jamahiriya (1962); United Arab Emirates (1967); Algeria (1969); Nigeria (1971); Ecuador (1973) – suspended its membership from December 1992-October 2007; Angola (2007) and Gabon (1975–1994). OPEC had its headquarters in Geneva, Switzerland, in the first five years of its existence. This was moved to Vienna, Austria, on September 1, 1965.

37. Maagaas
1900 a. hõlmas 1,5% energiatarbimisest, 1980 a-l 20%, 2005 a.  28 %.
Tarbijad peamiselt Põhja riigid

38. Maagaas versus nafta - + Ei sobi keemiatööstuse tooraineks
Tülikas toimetada üle mere +
Lihtne toota
Ei vaja erilist töötlemist
Torujuhtmete kaudu on teda odav ja tõhus transportida
Maagaasi põletamisel tekib vähem saasteaineid
Suhteliselt mugav kasutada majapidamises
Fossiilsetest kütustest suurima kütteväärtusega

40. Elektroenergeetika elektrivalgustust hakati kasutama 19 saj. lõpul
kulukas infrastruktuur
Energiat toodetakse peamiselt soojus-, hüdro- ja tuumaelektrijaamades, Vähesel määral ka tuule-, päikese- ja geotermaal- elektrijaamades.

42. Elektrienergia tootmise ja tarbimise geograafia
Maailmas toodeti 2001a. ~2361 kWh elektrienergiat inimese kohta aastas.
Peamised tootjad ja tarbijad on Põhja riigid
Suurimad tootjad – USA, HIINA, JAAPAN, VENEMAA
Suurimad tarbijad (inimese kohta) Norra, Island, Kanada, Rootsi

43. Elektrienergia + ja - - +
Elektrijaamade ehitami-ne, käigushoidmine, elektri transportimine kulukas ja energiat nõudev
Elektrienergiat ei saa ladustada +
Mugav energialiik
Saab kasutada nii valgustuseks, kütteks ja jõuallikaks nii ettevõtetes kui kodudes

44. Soojuselektrijaamad Toodetakse 2/3 maailma elektrienergiast
Ehitamine suhteliselt odav, kiire
Paiknemine oleneb energiaallikate / tarbijate asukohast
Suurim maht USA-l, Hiinal, Venemaal, Jaapanis, Saksamaal

45. Soojuselektrijaamad
Elektrienergia toodetakse peamiselt söe- ja naftavarudega
Eestis saadakse põlevkivist
Reostab keskkonda

46. Tuumaelektrijaamad Kuuluvad soojuselektrijaamade hulka
I -ne tuumaelektrijaam rajati 1954a. NSVL-s
2005a. oli maailmas 443 reaktorit, andsid 17% maailma energias
Kõige rohkem reaktoreid on USA-l (104), Prantsusmaal (59), Jaapanil ( 54) ja Venemaal (31)

47. Tuumaelektrijaamad Ei eralda kasvuhoonegaase, ei saasta õhku
Tekib vähe tahkeid jäätmeid – samas väga radioaktiivsed
Ehitamine ja käigus- hoidmine on väga kallis
Vajavad vähe toorainet
Uraanimaaki leidub nt Austraalias, LAVs, Brasiilias

48. Hüdroeletrijaamad Annavad 1/5 maailma energiast
Ehitamine kallis, aeganõudev  ei vaja palju tööjõudu, vesi tasuta
Nõuab veehoidlaid, maaala üleujutamist, võib saastuda
2/3 ressurssi on Lõuna riikides
Norras suurim toodangu maht inimese kohta

49. Suuremad hüdroenergia tootjad 2000a. (mld kWh)

50. Energiatootmisega kaasnevad keskkonnamured:
kasvuhoonegaaside ilmingute tugevnemine
mulla ja vee hapestumine
tuumareaktoritega kaasnev kiiritusoht tuumajäätmete lõppladustamise ja aegunud tuumajaamade töö lõpetamise raskused
linnade ja tööstuspiirkondade saastumine
teravneb põletuspuidu vajak arengumaades

51. Alternatiivsed energiallikad:
päikeseenergia
tuuleenergia
maailmamere soojuse energia
tõusu-mõõna energia
ookeanilainetusenergia
maailmamere pinnatemperatuuri erinevusest saadav energia
geotermiline energia
biomassi energia
Varud on ammendamatud.

52. Taastuvad energiaallikad
Päikeseenergia:
Saksamaa , Jaapan, USA, Itaalia, Prantsusmaa, India

53. geotermiline energia
Peamiseks soojusallikaks on pika pooldumisajaga uraani, tooriumi ja kaaliumi isotoopide lagunemine maakoores, nii et aluspõhja temperatuur tõuseb 10-20º C/km.
Vulkaanilise aktiivsusega aladel - Itaalias, Uus-Meremaal. Islandil kasutatakse ära juba mõnesaja meetri sügavuses valitsevaid (200º C) temperatuure.

55. Pinnal 25º-30º, 1000m sügavusel 4,5º C, kasutusel näiteks USA-s
pinnatemperatuuri erinevused troopilises meres
Pinnal 25º-30º, 1000m sügavusel 4,5º C, kasutusel näiteks USA-s
tõusu-mõõna energia
Akumuleeritakse energia, mis toimib tänu nähtustele Kasutatakse näiteks Suurbritannias, Kanadas, Prantsusmaal, Austraalias.
tuuleenergia
Takistused: tuule suund ja jõud ei ole ühesugused; tuulevaikuse periood; tuulegeneraatorid on kallid;

57. Kasutatakse näiteks Norras, Jaapanis.
ookeanilainetuse energia
Kasutatakse näiteks Norras, Jaapanis.

58. biomass
toodetakse metsa harvendusraiega saadavast peenpuidust või kiirkasvuliste paju või muude puuliikide kasvatamisel, koristades saaki lühikeste ajavahemike järel.

59. Tuuleenergia: Kasulik oleks elektrienergia salvestada keemilisel teel (akumulaatoritesse), mehhaanilisel teel (pumpjaamad-vesi pumbatakse kõrgemal olevatesse jaamadesse, kasutatakse hiljem). Kõige rohkem tuulikuid on Saksamaal, USAs, Taanis, Hispaanias, Indias. Maailma suurim tuulikupark asub Californias, tuulikut toodab 1,2 % California osariigi energiast.
Kasulik oleks elektrienergia salvestada –kas keemilisel teel (akumulaatoritesse), mehhaanilisel teel (pumpjaamad-vesi pumbatakse kõrgemal olevatesse jaamadesse, kasutatakse hiljem). Kõige rohkem tuulikuid on Saksamaal, USAs, Taanis, HISpaanias, Indias. Maailma suurim tuulikupark asub Californias, tuulikut toodab 1,2 % California osariigi energiast.

60. Geotermaalenergia

61. Alternatiivenergia plussid ja miinused

62. Regioonide energiamajandus ja -tarbimine
Pool energiast tarbitakse Põhja riikides,kus elab 1/5 rahvast
Suurim energiatootja –ja tarbija Põhja-Ameerika
(nafta, maagaas, kivisüsi…arendatakse alternatiivenergiat)
Vähim arenenud riigid kasutavad kütusena puitu

63. Lääne-Euroopa energiatootmine
kasutab palju kohalikku toorainet
impordib naftat, maagaasi
palju soojuselektrijaamu, kasutatakse hüdro- ja tuuma-
energiat.
Suur tähelepanu alternatiivenergiale suunatud

64. Ida-Aasia energiatootmine
Arenenum energiasüsteem Jaapanis –tuumaenergia annab 30% elektrienergiast
Hiinas kasutatakse palju kivisütt (tulevikus hüdroelektrijaamad?)

65. Lõuna-ja Kagu-Aasia / Ladina –Ameerika , Aafrika energiatootmine
Lõuna-ja Kagu-Aasia –India kivisütt, Indoneesia naftat, paljud väikeriigid impordivad
Ladina-Ameerika- nii kohalik kütus (Mehhikos, Venezuelas nafta, Boliivias maagaas), hüdroenergia (3/4) kui import
Põhja- Aafrikas ja Lähis Idas –maagaasist ja naftast
Saharast lõuna pool – mäetööstuskeskused
LAV- süsi; Nigeeria- nafta, Niger (uraan)
Austraalia – kivisöe ja hüdroenergia