1. Suured maadeavastused
Martin Behaimi aastal valmistatud Maaõun - Erdapfel - on teadaolevalt vanim säilinud gloobus. See on metallist kera, kaetud Georg Glockendoni maalitud kaardiga.
Ameerikaid sel gloobusel pole, sest Kolumbus jõudis Hispaaniasse tagasi alles 1493.a. märtsis. Euraasia kontinent on suurendatud ning Euroopa ja Aasia vahel on tühi ookean. Jaapan ja Aasia saared on ebaproportsionaalselt suured.

2. Põhjused Uue inimtüübi kujunemine
Vajadus väärismetallide järele – otsitakse legendaarset kullamaad Eldoradot, preesterkuninga Johannese maad jmt.
Vajadus uute kaubateede järele pärast Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt
Ristiretkede vaimsus, vajadus levitada ristiusku

3. Ptolemaiose Geograafia tõlgiti kreeka keelest ladina keelde 1409. a
Ptolemaiose Geograafia tõlgiti kreeka keelest ladina keelde 1409.a. Esimene trükitud väljaanne pärineb aastast. Ptolemaiose järgi oli Maa ümbermõõt staadioni ehk umbes km, mis on oluliselt väiksem tegelikust.

4. Maadeavastuste eeldused
Teaduslikud eeldused
Ptolemaiose „Geograafia“ tõlkimine ladina keelde a. Kaartidega esmatrükk 1477.a.
Kartograafia areng
Tehnilised eeldused
Astrolaab
Kompassi täiustamine
Uus laevatüüp karavell

5. Astrolaab

6. Vahemere portolaan

7. Karavell Portugali karavell 15. sajandist ladina purjedega
Karavell Portugali karavell 15. sajandist ladina purjedega. Mahutas ca 20 madrust

8. Karavellid ehitati kahe või kolmemastilistena ning neil oli kõrge ahtriehitis. Esialgu olid laevadel kõigis mastides ladinapurjed, hiljem hakati fokkmastis (esimastis) kasutama ühte või kahte raapurje.
15. sajandil arenes karavellidest välja uus laevatüüp karakk.
1492. aastal ületas kolmest karavellist Santa Maria, Niña ja Pinta koosnev laevastik Christoph Kolumbuse juhtimisel Atlandi ookeani sõitis Vasco da Gama karavelliga Euroopast Indiasse.

9. Portugallaste avastusretked
Prints Henrique Meresõitja (1394 –1460) oli Portugali kuningriigi prints (infante),
Asutas maailma esimese meresõidukooli

10. Aafrika mereteede avastamine
Bartolomeu Diaz purjetas ümber Hea Lootuse neeme (1487–88) –
tee India ookeani oli avatud

11. Vasco da Gama

12. Vasco da Gama meretee Indiasse 1498

13. Portugali impeerium kuningas João III (1502–1557) valitsemise ajal

14. Hispaanlaste avastusretked

15. Christoph Kolumbus
(itaalia keeles Cristoforo Colombo, hispaania keeles Cristóbal Colón) oli maadeavastaja ja kaupmees, kes aastal ületas Kastiilia (Hispaani)a lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse.
Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes.

16. Santa Maria, Pinta, Niña – Kolumbuse 3 laeva 87 mehega

17. Kolumbuse kaart

19. 12. oktoober 1492 jõudis Kolumbus Bahama saarestikuni
12. oktoober 1492 jõudis Kolumbus Bahama saarestikuni. Seda päeva tähistatakse kui Kolumbuse päeva,Ladina-Ameerika riikides kui rahvuspüha Dia de la Raza

20. Kolumbus ja kuninganna Isabella
Detail Kolumbuse monumendilt Madridis (1885)

21. 1492: Conquest of Paradise (1992)
Ridley Scott

22. Amerigo Vespucci, Itaalia kaupmees ja kartograaf Portugali kuninga teenistuses osales ekspeditsioonis, mis jõudis Brasiilia rannikule ja avastas, et tegemist on omaette mandriga. Tema hilisemaid ekspeditsioone finantseeris Hispaania kunigas Carlos I (Karl V)

23. Martin Waldseemülleri 1507. a
Martin Waldseemülleri 1507.a. ilmunud raamat Cosmographiae Introductio saatis ta samal aastal koostatud maailmakaarti (Universalis Cosmographia), kus kasutati esimest korda nimetust Ameerika. Waldseemülleri kaart ja raamat olid omas ajas väga mõjukad, nagu ka 1513.a. Ptolemaiose Geograafia väljaanne.

24. Universalis Cosmographia, Waldseemülleri seinakaart 1507
Universalis Cosmographia, Waldseemülleri seinakaart aastast, kujutab Ameerikaid, Aafrikat, Euroopat ja Aasiat ning Vaikset ookeani, mis eraldab Aasiat Ameerikates

26. Esimene ümbermaailmareis Fernão de Magalhães, Hispaania teenistuses portugallasest maadeavastaja

28. Euroopa koloniaalpoliitika algus
Tordesillase leping 1494

29. Maailma jagamine Tordesillase lepinguga (1494) ja Zaragoza lepinguga (1529)

30. Hernán Cortés, konkistadoor, vallutas 1519 asteekide riigi 500 mehega

32. Inkade impeeriumi alistaja
Francisco Pizarro
Inkade impeeriumi alistaja

33. Pizarro vallutas Peruu 1532-1538 200 mehega

34. Mõne aastakümnega olid kulda otsinud hispaanlased hävitanud kõik indiaani riigid ja orjastanud nende asukad. Olukorda halvendasid veelgi eurooplaste toodud nakkushaigused, mille suhtes indiaanlaste puudus immuunsus. Saja aastaga jäi Mehhikos 25 miljonist inimesest järele 1,5.

35. Aafrika orjakaubandus keskajal

36. Transatlantiline orjakaubandus 1501-1867

37. Orjalaev

38. Portugali impeerium

39. Hispaania impeerium

40. Austraalia avastamine Willem Janszoon 1770 James Cook Kirde- ja loodeväila otsingud – põhja meretee

41. Hollandi impeerium kujuneb 17. sajandil

42. Briti impeerium kujuneb 17.-18. sajandil

43. Prantsuse koloniaalimpeerium kujuneb 17.- 20. sajandil

44. Maadeavastuste mõju Euroopa arengule - saab alguse Euroopa koloniaalpoliitika - kaubateede keskpunkti paiknemine Atlandi rannikule ja maailmakaubanduse teke - väärismetallide vool Euroopasse - hindade revolutsioon Euroopas – hinnad tõusevad 3-5 korda - kapitali koondumine ja kaubandusmonopolide teke (Saksamaal Fuggerid, Itaalias Medicid) - kapitali koondumine kiirendas varakapitalistlike suhete kujunemist, mis põhinesid palgatööl ja rahamajandusel - uued põllukultuurid, mis põhiosas võetakse omaks sajandil - uued haigused Euroopas

45. Maadeavastuste mõju maailma arengule - maailma euroopastumise algus - koloniaalimpeeriumide teke - ameerika kõrgkultuuride hävitamine - ameerika põliselanike genotsiid – tapmised, ülejõu käiv töö, haiguste levik – rõuged - orjandus sajandil hakatakse Aafrikast orje sisse vedama

46. Maadeavastuste mõju - majanduses - poliitikas - kultuuris