Presentation is loading. Please wait.

Presentation is loading. Please wait.

Intelligentsus ja selle mõõtmine

Similar presentations


Presentation on theme: "Intelligentsus ja selle mõõtmine"— Presentation transcript:

1 Intelligentsus ja selle mõõtmine
Eva Palk

2 Intelligentsus ehk vaimne võimekus
Intelligentsust on õieti kolm sorti: mõni inimene on sedavõrd intelligentne, et kui teda väga intelligentseks nimetatakse, käsitab ta seda kui loomulikku ja ilmset tõsiasja; teine on piisavalt intelligentne taipamaks, et teda ei iseloomustata, vaid lihtsalt meelitatakse; kolmas aga on sedavõrd piiratud, et ta usub mida tahes. John Fowles. "Maag"

3 Intelligentsus Intelligentia ( lad) - arukus, taibukus, üldine vaimse arengu tase, IQ, intelligents, intellektuaalsed võimed, vaimsed võimed, õppimisvõime, tarkus, haritus, andekus, kohanemisvõime, kognitiivne võimekus Võime arutleda, planeerida, probleeme lahendada Taibata toimuva mõtet ja sündmuste põhjuslikke seoseid

4 Intelligentsus Üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime ( David Wechsler, 1975) ..kas toimetulek oma kultuuri piires või kus tahes keskkonnas ja kultuuris? Erinevad lähenemised ja vaatenurgad

5 Intelligentsus Intelligentsus sisaldab üldvõimekust ja mitmesugust spetsiifilist võimekust Charles Spearman ( )

6 Intelligentsusteooriad
Raimond Cattell ( ) Fluiidne ehk voolav intelligentsus Võime arutleda ja kasutada infot, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes olukordades, koguda uusi teadmisi Kristalliseerunud intelligentsus Omandatud oskuste ja teadmiste rakendamine spetsiifilistes asjades Asjatundlikkus, kogemused

7 Intelligentsusteooriad
Howard Gardner (s.1943 ) 1.keelealane ehk lingvistiline 2.loogilis-matemaatiline 3.ruumiline 4.kehalis-kineetiline 5.muusikaline 6.naturalistlik 7.personaalne intelligentsus Interpersonaalne ( isikutevaheline) Intrapersonaalne ( isikusisene)

8 Intelligentsusteooriad
Robert Sternberg (s.1945) kolmekomponendiline intelligentsusteooria 1.seesmine komponent ehk analüütiline intelligentsus Inimeses endas toimuvad kognitiivsed protsessid 2. kogemuslik komponent Loovus ehk kreatiivne intelligentsus Kogemuste mõju intelligentsusele 3.seotus väliskeskkonnaga ehk praktiline intelligentsus igapäevaste probleemide lahendamine, on sõltuvuses inimese sotsiaalsest ja kultuurilisest keskkonnast

9 Pärilikkus ja keskkond
Identsete kaksikute meetod, lapsendatute uuringud pärilike ja keskkonnategurite mõju teineteise suhtes umbes võrdne(Eysenck,1998) Naised enamasti edukamad keele- ja sõnavaraülesannetes Meeste eeliseks ruumilist kujutlust ja matemaatilisi oskusi nõudvad ülesanded Inimene valib keskkonna, mis vastab paremini tema iseloomule ja keskkond omakorda mõjutab tema iseloomujooni, neid arendades ja täiustades.(Mischel, Schoda jt. 2002). Haigused, vanus, kultuurikeskkond, haridus

10 Vääriti mõõdetud inimene
Gould, S.J. (2001). Vääriti mõõdetud inimene. (Tõlkinud Juhan Kahk, toimetanud Ken Kalling). Roheline Raamat: Varrak

11 Psühholoogilised testid Vaimsete võimete testimine
Teste kasutatakse mõõtmaks inimeste vahelisi erinevusi või hindamaks, kuidas sama inimene erinevates olukordades reageerib Ajaloost Süstemaatilise mõõtmise aluseks Sir Francis Galtoni uurimused 1884 Londonis antropomeetriliste mõõtmiste labor – 3 penni eest sai end testida   Galtoni uurimusi jätkas James McKeen Cattell ( )

12 Vaimsete võimete testimine intelligentsustestid
vajadus kindlaks määrata ja hinnata vaimset mahajäämust 1904 Prantsusmaal Alfred Binet’ ( ) – valitsuse ülesanne teha kindlaks õpiraskustega laps, Objektiivne test – tulemus ei tohiks sõltuda testijast, välisteguritest Esimest korda kasutusele mõiste “vaimne vanus”, mis erineb kronoloogilisest vanusest. Standardiseeritud skaala – võimaldas võrrelda tulemusi omavahel 1905 avaldati esmakordselt test, hetkel tuntud “Stanford-Binet skaala” nime all.

13 Vaimsete võimete testimine
Testid on tööriistad – ehk nende kasutegur sõltub nende kasutusviisist testi kasutajate ülesandeks hinnata nende sobivust konkreetseks ülesandeks – mis on nende kasutamise eesmärk, millist infot nad annavad, kuidas tulemusi otsustusprotsessis arvestada jne. näiteks koolipsühholoogia  illegaalsed testide kasutamised

14 Intelligentsuskvoot - IQ
Võttis kasutusele William Stern ( ) Intelligentsusvanus jagatakse eluvanusega ja korrutatakse 100/ga n.(12:16)X100= Üle 130 ülihea normaalne, keskmine Alla 70 vaimne mahajäämus IQ 100– kokkuleppeline,tähistab inimgrupi keskmist tulemust konkreetses võimekuse testis, mutub ajas Flynni efekt - iga 10 aastajooksul tõusevad tulemused 3 IQ puntki võrra

15 Vaimse võimekuse normaaljaotus
Tüüpilise võimete testi jaotus

16 Juhan Tork Juhan Tork (17. oktoober 1889 Tartu – 3. august 1980 Toronto) oli eesti ajaloolane, õpetaja ja karskustegelane. Doktoritöö "Eesti laste intelligents" (1939) oli Eesti psühholoogia olulisemaid saavutusi kahe maailmasõja vahelisel ajal. Juhan Torki mahukas uurimus Eesti laste intelligentsusest põhines hoolikalt läbikaalutud testidel, mille tulemused võimaldasid leida vastuseid küsimustele, mille üle tänapäeva psühholoogias alles pead vaevatakse. Juba rohkem kui pool sajandit tagasi esitas Juhan Tork küsimuse IQ sõltuvuse kohta inimese rassikuuluvusest. Teatavasti jaguneb Eesti rahvastik põhja-lõuna suunas lääne- ja idapoolseks tõuks. Oma töös leidis Tork, et rassi füüsilised tunnused (näiteks pikkus) korreleeruvad väga kõrgelt vaimse võimekusega: skandinaavia rass on vaimselt arenenum kui idabalti rass. Välja otsitud andmebaasist "http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Tork"

17 Vaimsete võimete testimine intelligentsustestid
Hariduslike vajaduste hindamisel Personalitöö valdkond (inimese sobivus vastavale erialale) kliiniline töö (sõeluuringud, psüühikahäirete kindlaks määramine, ravi edukuse hindamine) teaduslikud uuringud (hindamaks erinevate tegurite mõju inimesele on vaja teada, kuidas ta teistest erineb) Individuaalnõustamine (emotsionaalse heaolu/enesetunde, sotsiaalsete suhete jt hindamine)

18 Vaimsete võimete testimine intelligentsustestid
Üldise vaimse võimekuse testid Spetsiifilise võimekuse testid Isiksusetestid Teadmiste ja sooritustestid Ei ennusta inimese toimetulekut elus On võimalik ennustada õpitulemusi Ennustada inimeset edukust hilisemas elus, tööelus

19 Vaimsete võimete testimine intelligentsustestid
kas test ennustab tulevast käitumist või mõõdab hetketaset individuaalseteks ja grupitestideks ning arvutil täidetavateks testideks eraldi testid lastele ja täiskasvanutele

20 IQ testid

21 Leia puuduv pilt http://ee.online-iq-tests.com/iq-test/

22 Enamlevinud testid David Wechsleri intelligentsusskaalad
Verbaalsed ülesanded: informeeritus, sõnavara, , arusaamine, sõnalised aritmeetikaülesanded, mitteverbaalsed: arvuread, pildiread John C.Raven progressiivsete maatriksite testid Mittesõnalised, pildilised, kujundilised, järjest keerukamaks

23 Soovitused testide täitmisel
Lugege täpselt iga ülesande sõnastust! Arvestage oma aega! Kontrollige testi tulemuste kokkuvõtmise poliitikat! Täitke vastustelehed korralikult! annab ettekujutuse oma võimetest enda võrdlus teistega on huvipakkuv Lohutust pakub teadmine, et ehkki mina ei ole geenius, ei ole seda ka suur enamus inimkonnast.

24 Testimise eetilised küsimused
Ei kasutata õigesti Tulemused ei ole korrektsed Tehakse valed järeldused, ei osata tõlgendada ( kellel on õigus testida?) Eelarvamused, mõjutab positsiooni ühiskonnas Inimese elukäigu ja valikute mõjutamine annab ettekujutuse oma võimetest enda võrdlus teistega on huvipakkuv Lohutust pakub teadmine, et ehkki mina ei ole geenius, ei ole seda ka suur enamus inimkonnast

25 Kirjandusallikad J.Uljas, T.Rumberg. Psühholoogia gümnaasiumile. Koolibri, 2002 Allik, J. jt. Psühholoogia gümnaasiumile.TÜ Kirjastus, 2002 6. T. Bachmann, R.Maruste.Psühholoogia alused. Tallinn. Ilo, 2003 Riigieksamite ja sotsiaalteaduskonna akadeemilise võimekuse testi (AVT) võrdlev analüüs. Jüri Allik Olev Must Sotsiaalteaduskonna akadeemiline test 2009 a. akadeemiline test

26 Abiks eriala valikul Sotsiaalteaduskond http://www.sh.ut.ee/375899
Psühholoogia Instituut Intelligenstus Vaimsete võimete testid Testide näidised: Testid ja testimine: Kutsevaliku testid Raveni progressiivsed maatriksid

27 Kirjandusallikaid http://et.wikipedia.org/wiki/Intelligentsus
TÜ akadeemiline test Sotsioonika

28 Kodune ülesanne. Vihikusse tabel: H.Gardneri ja R.Sternbergi intelligentsusteooriate võrdlus Kirjandusallikate lugemine Lisaülesandena võib teha esitluse, ettekande, referaadi ( ei pea vihikusse siis kokkuvõtet tegema) Teemad: IQ testid, akadeemiline test, Eestis kasutatavad testid, testide kriitika, pärilikkus, keskkond ja intelligentsus, Õpik lk , e-koolis materjale, linke, õpiku teksti konspekt


Download ppt "Intelligentsus ja selle mõõtmine"

Similar presentations


Ads by Google