Presentation is loading. Please wait.

Presentation is loading. Please wait.

HACCP farmi tasandil I Kursus 3: Toidu kvaliteet ja ohutus Teema 2: HACCP farmi tasandil Õppetund 1: HACCP farmi tasandil I Kreeka Rahvuslik Põllumajanduse.

Similar presentations


Presentation on theme: "HACCP farmi tasandil I Kursus 3: Toidu kvaliteet ja ohutus Teema 2: HACCP farmi tasandil Õppetund 1: HACCP farmi tasandil I Kreeka Rahvuslik Põllumajanduse."— Presentation transcript:

1 HACCP farmi tasandil I Kursus 3: Toidu kvaliteet ja ohutus Teema 2: HACCP farmi tasandil Õppetund 1: HACCP farmi tasandil I Kreeka Rahvuslik Põllumajanduse Teadusuuringute Sihtasutus E. Sossidou S. Ramantanis

2 HACCP farmi tasandil I Akronüüm HACCP (Hazard Analysis and Critical Control Point) tekkis seoses toidu ohutusega. Algselt arendati toiduainete mikrobioloogilise ohutuse tagamiseks, hiljem laienes ka keemilistele ja füüsikalistele ohukomponentidele. 1.Alused 2.Kvaliteet ja kvaliteedi kaitsekorralduse komponendid 3.Kvaliteet ja kvaliteedi kaitsekorralduse komponendid farmi tasandil 4.Mis on HACCP süsteem? 5.HACCP otstarve loomakasvatustoodangus 6.Riskianalüüsi neli komponenti QAs 7.HACCP põhikomponendid 8.HACCP printsiibid HACCP farmi tasandil Kuidas võtta HACCP kasutusele loomakasvatuses? 14.Olulised järeldused 15.HACCP hüved HACCP väljavaade farmi tasandil HACCP rakendus farmi tasandil 20. Vastutus HACCP elluviimisel Kirjandus 23. Interneti aadressid HACCP farmi tasandil Täiendav materjal WP3T2L1.pdf WP3T2L1.pdf

3 HACCP farmi tasandil I Toiduohutuse tagamine laienevas globaalses toiduahelas on kompleksne väljakutse, mis nõuab tootjate, töötlejate, turustajate ning müüjate aktiivset osalemist. Toidust põhjustatud ohud, mis on tekkinud kas juhuslikult või tekitatud tahtlikult, jagatakse füüsikalisteks, keemilisteks ja bioloogilisteks. Üha suurenev mure toidu ohutuse pärast, olemasolevate vahendite vähesus ja traditsiooniliste käsitlusviiside piiratus on esile kutsunud vajaduse välja töötada efektiivsed toidu ohutuse tagamise meetodid. HACCP on selline süsteem. Kuna looma tervis on toodangu kvaliteedi tunnus ning heaolu ja sobiva keskkonna tulemus, siis toodangu kvaliteedi kontrolli printsiipe järgides tuleb hoolitseda looma tervise eest. HACCP kontseptsioon, mis seisneb riskide identifitseerimises ja käitlemises, on kvaliteedi kontrolliks farmi tasandil hästi rakendatav. Selle protseduuri kõige olulisem meetod on farmi kriitiliste kontrollpunktide monitooringu ja järelevalve süsteem loomsete saaduste tootmise protsessis. 1. Alused

4 HACCP farmi tasandil I Kvaliteeti defineeritakse kui produkti või tegevuse kõiki tunnuseid ja omadusi, millel põhineb tema võime rahuldada teatud vajadusi (Evans ja Lindsay, 1996). See tähendab, et tarbija nõudeid tuleb arvestada nii tootmisprotsessis kui produkti spetsifikatsioonis; nii tehnilised kui korralduslikud tegevused peavad vastama tarbija nõuetele, millest juhindub kogu tootmine. Pikas perioodis on kvaliteet positiivselt seotud investeeringute tasuvusega. Kirjanduses kirjeldatakse mitmeid kvaliteedi kontseptsioone ja meetodeid, nagu GOOD MANUFACTURING PRACTICE (GMP) codes, HAZARD ANALYSIS CRITICAL CONTROL POINTS (HACCP), INTERNATIONAL STANDARIZATION OFFICE (ISO) ja TOTAL QUALITY MANAGEMENT (TQM). 2. Kvaliteet ja kvaliteedi kaitsekorralduse komponendid

5 HACCP farmi tasandil I Toodangu kvaliteedi tagamine põllumajandusloomade pidamisel hõlmab kolme tegevust: planeerimine, juhtimine ja täiustamine. Kvaliteedi tagamise korraldus loomade pidamisel peaks rahuldama kahte põhilist nõuet: 1.Riskitegurite kõrvaldamiseks ja kontrolliks tuleks loomakasvatajad varustada selgete ja lihtsate protseduuridega. 2.Toodangu sertifitseerimisel ja kvaliteedi tagamisel peaks loomapidajal olema võimalus tõendada nende võtete rakendamist kolmandale osapoolele. 3. Kvaliteet ja kvaliteedi kaitsekorralduse kontseptsioonid farmi tasandil

6 HACCP farmi tasandil I 4. Mis on HACCP süsteem? HACCP süsteem on teaduslik, ratsionaalne ja süstemaatiline lähenemine ohtude identifitseerimisele, hindamisele ja kontrollile toidu tootmisel, töötlemisel, valmistamisel ja tarbimisel, et kindlustada tarbitava toidu ohutus (st toit ei kujuta lubamatut riski tervisele). Võrreldes praeguse mitteefektiivse lõppprodukti testimise süsteemiga on HACCP süsteemis ohutuse kontroll viidud tootmisprotsessi. Seega on HACCP süsteem ennetav ja ökonoomne toiduohutuse tagamise meetod. HACCP süsteemi võib kasutada kogu toiduahelas, esmatootjast kuni lõpptarbijani. Selle evitamisel tuleb lähtuda teaduslikult tõestatud riskidest inimese tervisele.

7 HACCP farmi tasandil I Mis on HACCP ja kuidas rakendatakse teda loomakasvatustoodangus? Kosmoselaevades kasutatav toit pidi olema täiesti ohutu. HACCP printsiipe ja kasutust kirjeldati esmakordselt a konverentsil USA-s (Conference on Food Protection). Rõhutati kolme printsiipi: 1)riskide kindlakstegemine ja hindamine loomade kasvatamisest toodangu tarbimiseni; 2)kriitiliste kontrollpunktide määramine igale kindlakstehtud ohule; 3)kriitiliste kontrollpunktide monitooringusüsteemi loomine. Seda seisukohta on nüüd laiendatud (National Advisory Committee on Microbiological Criteria for Foods (NACMCF) ja Codex Alimentarius). 5. HACCP otstarve loomakasvatustoodangus

8 HACCP farmi tasandil I Ohtude kindlakstegemine, ohtude ja riskide ohtlikkuse määramine Riskid on seotud toidu toormaterjali kasvatamise, koristuse, töötlemise, jaotamise, valmistamise ja/või kasutamisega. Ohud tähendavad tavaliselt toidu ohutust või riknemist põhjustavate mikroorganismidega saastumist, nende kasvu või säilimist. Oht võib seisneda ka saastumises ohtlike kemikaalide või võõrkehadega (klaasi või metallitükid). Risk tähendab võimaliku ohu esinemise tõenäosuse kindlakstegemist. Ohu kontrolliks vajalike kriitiliste kontrollpunktide määramine (KKP) Kriitilised kontrollpunktid määravad koha, menetlused, protsessid, mida kasutatakse lubamatu saastumise ärahoidmiseks või minimiseerimiseks, toidupatogeenide ja riknemist põhjustavate mikroobide ellujäämise ja kasvu vältimiseks, mittesoovitavate kemikaalide ja võõrkehade toitu sattumise ärahoidmiseks. Monitooringu protseduuride kehtestamine ja evitamine igas KKP-s Monitooringu süsteem peab kindlustama iga KKP efektiivse kontrolli. Peavad olema kehtestatud korrigeerivad tegevused juhuks, kui kontrollpunkti monitooring näitab, et süsteem on kontrolli alt väljunud. 6. HACCP põhikomponendid

9 HACCP farmi tasandil I HACCP plaani arendamisel ja evitamisel tuleb lähtuda HACCP seitsmest printsiibist (Anon, 1997a): 1.Ohu analüüs, st. nimekirja koostamine protsessi etappidest, kus olulised ohud võivad esineda, kontrollmeetmete kirjeldamine. 2.Kriitiliste kontrollpunktide või etappide määratlemine (KKP), kus kontroll on rakendatav ja hädavajalik, et vältida, elimineerida või vähendada aktsepteeritavale tasemele identifitseeritud risk toidu ohutusele. 3.Kriitiliste piiride määratlemine, st maksimaalsed ja minimaalsed väärtused, mille puhul oht kontrollpunktis on kontrolli all, et vältida, elimineerida või vähendada aktsepteeritavale tasemele identifitseeritud risk toidu ohutusele. 4.Monitooringu protseduuride määratlemine, st hindamine, kas KKP on kontrolli all, ja korrektse tõestusmaterjali koostamine tulevikuks. 5.Korrektiivse tegevuse määratlemine, st tegevuse määratlemine, mida rakendatakse juhul kui kriitilised piirid ületatakse. 6.Kontrollimise protseduuride määratlemine, st kindlakstegemine, kas HACCP plaan toimib. 7.Andmete hoidmise ja dokumenteerimise protseduuride määratlemine. 7. HACCP printsiibid

10 HACCP farmi tasandil I Varustusahelas “farmiväravate taga” kaalutlevad valitsused, suuremad toidukompaniid, globaalsed jaemüüjad jt HACCP kasutuselevõttu, kuna see on sobivaim viis toiduga seotud riskide eristamiseks, vähendamiseks, käitlemiseks ja teavitamiseks. Vastandina on algsel tootmistasemel HACCP rakendamisest või selle toetamisest vähe andmeid, vaatamata sellele, et seal esineb märkimisväärseid riske ja küllalt tõendeid toiduohutuse vähenemisest. Kas loomakasvatustoodangus saab rakendada HACCP toidust põhjustatud ohtude ja märkimisväärsete riskide ärahoidmiseks, kõrvaldamiseks või vähendamiseks vastuvõetavale tasemele? Vastus on kas ja või ei. HACCP rakendamist loomakasvatussaaduste tootmisel peaks soodustama ja samas vältima alternatiivsete terminoloogiate ja printsiipide loomist toiduohutuse jaoks. 8. HACCP farmi tasandil

11 HACCP farmi tasandil I 9. HACCP farmi tasandil Üks peamisi vastuseisu põhjuseid HACCP rakendamisele farmi tasandil näib olevat suur mikrobioloogiline risk võrreldes toidutööstuse olukorraga. Saastumine võib tuleneda looduslikust keskkonnast, kus selle kõrvaldamine ei ole teostatav. Lisaks sellele võib paljusid hiljuti avastatud toidupatogeene leida kodu- ja metsloomadel, lindudel ning inimestel, kes on nendele patogeenide populatsioonidele looduslikeks peremeesteks. Inimese ja loomade jäätmed võivad samuti olla ohu allikaks pinnase ja vee fekaalidega saastumise tõttu. Lõpuks, spetsiifilised riskid tekivad orgaanilise väetise ning komposti kasutamisel mahepõllumajanduses.

12 HACCP farmi tasandil I 1.Farmi tasemel ohtude (eeskätt mikroorganismide) olemasolu keskkonnas ja eriti kariloomadel ilma nähtavate infektsiooni tunnusteta. 2.HACCP süsteemi arendamise suhteline keerukus farmi tasandil, eriti väikestes ja mitut loomaliiki pidavates taludes. 3.Ekspertiisi ulatus, mis on vajalik ohtude hindamiseks väga erinevates farmi tingimustes. 4.HACCP süsteemi arendamise ja kasutamise maksumus farmi või loomakasvataja tasemel. 10. HACCP farmi tasandil Paljude arvates on HACCP rakendamine farmi tasandil tootjatest astme võrra liiga kaugel. Põhiargumendid, mida kasutatakse HACCP süsteemide rakendamise vastu farmi tasandil on:

13 HACCP farmi tasandil I 1.USDA/FSIS eeskiri sätestab, et "HACCP printsiipide vabatahtlik kasutuselevõtt on kasulik KKP määramiseks loomakasvatuses ja loomade transpordil, kus patogeenid võivad tungida toiduahelasse ". 2.Tootjatele on ette nähtud mitmeid kvaliteedi tagamise programme, mis käsitlevad teemasid nagu looma tervis ja jääkproduktide ärahoidmine. HACCP-le sarnased ennetavad kontseptsioonid on paljudel kvaliteedi tagamise programmidel. Samuti on mitmeid kvaliteeti tagamise programme toiduainetetööstuses. 11. Kuidas võtta HACCP kasutusele loomakasvatuses?

14 HACCP farmi tasandil I HACCP süsteemi evitamine eeldab erialaste oskustega töötajate rakendamist, keda väikestes ning keskmistes ettevõtetes ei pruugi olla. Hõlbustamaks HACCP rakendamist väikestes ja keskmistes ettevõtetes kasutatakse spetsiaalseid korraldusi, nagu spetsiifilised reeglistikud ja hea hügieeni tavad. Näiteks võivad spetsiifilised reeglistikud anda väikestele juustutootjatele detailsemaid näpunäited ohtudest ja kontrollist. 12. Kuidas võtta HACCP kasutusele loomakasvatuses?

15 HACCP farmi tasandil I Tihti arvatakse, et HACCP käsitleb ainult patogeenseid baktereid. See ei ole nii. HACCP rakendamisel arvestatakse kõiki toidu ohtlikkuse põhjusi. Loomsete toiduainete tootmisel esineb arvukalt ohutegureid. Mõned näited toidu ohuteguritest: 1.Bioloogilised - Salmonella, Campylobacter jejuni, E. coli O157:H7, Listeria monocytogenes, Yersinia enterocolitica, Cryptosporidium parvum, Trichinella ; 2.Kemikaalid – pestitsiidid ja loomade ravimid; 3.Füüsikalised – nõelad ja haavlid. 13. Olulised järeldused

16 HACCP farmi tasandil I HACCP skeemide rakendamisest tootja tasandil tulenevad olulised hüved: 1. Individuaalne ettevõtlus võtab endale vastutuse toidu ohutuse eest. See on oluline, sest nii kannavad nad vastutust toiduohutuse eiramise eest. HACCP süsteemid tagavad nõuetele vastavad tõendid ka tarbijate ja teiste osalejate seadusliku tegevuse kohta turustusahelas. Riskide ohjamise tõttu on toormetootja võimeline paremini arvestama nõudmisi, mida esitavad toiduahelas kõrgemal paiknevad tootjad, kes kasutavad sama või sarnast süsteemi. See tähendab, et toiduohutuse riskide hindamisel, ohjamisel ja infovahetusel piki toiduahelat on tugevam integratsioon ja partnerlus, mis loodetavast viib katkematu tänapäevase ‘integreeritud toiduahela’ tekkimiseni (Davies & Turner, 2002; Davies, 2004). 14. HACCP hüved

17 HACCP farmi tasandil I Turustusahela laiahaardeline informatsioon reaalajas võimaldab ettevõtlusel: 1)saavutada tootmise efektiivsus, 2)arendada välja püsivad toodangu standardid, 3)koordineerida inventari majandamine, 4)parandada rentaablust, 5)võimaldada jälgitavust. 15. HACCP hüved

18 HACCP farmi tasandil I Peale teadusliku ja looma heaolu aspekti tuleb standardite kehtestamisel põllumajandusloomadele arvestada ka teiste komponentidega nagu kaubandustavad, majandustegevus ja poliitiline tegelikkus. Kahjuks lubatakse neil komponentidel tihti domineerida nii teaduse kui looma heaolu üle. 16. Ootused HACCP-le farmi tasandil

19 HACCP farmi tasandil I HACCP edukaks rakendamiseks on vajalikud kohusetundlikkus ja juhtide ning töötajate osalus, samuti mitmekülgne (multidistsiplinaarset) käsitlus. Multidistsiplinaarne käsitlus peaks haarama erialast asjatundlikkust põllumajanduse, veterinaarmeditsiini, toodangu, mikrobioloogia, rahva tervise, toidutehnoloogia, keskkonna, keemia ja inseneriteaduse alal ning vastavaid erialaseid uuringuid. Loomakasvatusteadlased, kes on hästi koolitatud kvaliteedi kontrolli ja epidemioloogia alal, saavad HACCP-lt olulist toetust. 17. Ootused HACCP-le farmi tasandil

20 HACCP farmi tasandil I Talupidajad peavad muutma: 1. Toodangu mahule suunatud orientatsiooni toodangu kvaliteedile suunatud orientatsiooniks. 2. Ainult tehnilise või majandusliku lähenemise rohkem sotsiaalseks, ökoloogiliseks ja turunduslikuks lähenemiseks. See nõuab talunike suhtumise ja mõtteviisi muutumist. Väära suhtumise näide on siin. 18. HACCP rakendus farmi tasandil

21 HACCP farmi tasandil I Enamusel talunikest ei ole vaja teada, et HACCP analüüside vahendusel olid nad lülitatud farmisisesesse toiduohutuse programmi. Neil on vaja teada, milliseid elemente kontrollida, milliseid parandavaid meetmeid rakendada, millist dokumentatsiooni pidada. Ja seda lihtsal ja rakenduslikul tasemel. Vabatahtlik HACCP rakendamine on efektiivne võte ohutuse parandamiseks toiduahelas. Paljudel juhtudel on tööstussektor rakendanud HACCP printsiipe ilma reguleerivate nõueteta. HACCP edukaks juurutamiseks võib väljaõpe selliste vabatahtlike programmide alusel erinevates tööstustes või teistes sihtasutustes osutuda kõige efektiivsemaks vahendiks. 19. HACCP rakendus farmi tasandil Toidu ohutuse programmide võti seisneb nende praktilisuses ja kasulikkuses kasutajale.

22 HACCP farmi tasandil I Põhiline vastutus HACCP rakendamisel farmi tasandil lasub: 1)tööstustel, mis osalevad toiduahela igal järgul, 2)poliitikutel ja planeerijatel, kel on volitus hõlbustada HACCP süsteemide tarvituselevõttu, 3)ametivõimudel, kaasa arvatud seadusandjad, toidukontrolli ja tervisehariduse ametnikud. 20. Vastutus HACCP elluviimisel Lisaks neile on tähtis toetav osa HACCP rakendamisel : 1)ülikoolidel, õppe- ja uurimisinstituutidel, 2)valitsusvälistel organisatsioonidel, 3)tarbijal.

23 HACCP farmi tasandil I Epidemiology and quality assurance: applications at farm level. Noordhuizen JP, Frankena K. Department of Animal Sciences, Wageningen Institute of Animal Sciences WIAS, Agricultural University Wageningen, Netherlands. Handbook on Import Risk Analysis for Animals and Animal Products, International Office of Epizootics, 2004 Volume 1 – Introduction and qualitative risk analysis – ISBN Volume 2 – Quantitative Risk Assessment – ISBN Food Safety Management on Farms Blαithνn Maunsell, B.Sc., Ph.D. and Declan J. Bolton, B.Sc., Ph.D., Grad. Dip. (Business) The Food Safety Department Teagasc - The National Food Centre Ashtown, Dublin 15, Republic of Ireland Dairy herd health and production management practice in Europe: state of the art Jos.P.Noordhuizen, DVM, PhD, Faculty Veterinary Medicine, Utrecht University, P.O. Box 80151, NL-3508 TD UTRECHT, The Netherlands HACCP at the Farm Level – The Missing Link in Food Safety & Security Richard N. Baines, Paul J. Ryan* & W. Paul Davies Royal Agricultural College, Cirencester, UK & the *SQF Institute, Washington DC Preventive Veterinary Medicine and Hygiene On-Farm Strategies for the Assurance of Safety and Quality in Pork Production 21. Kirjandus (1)

24 HACCP farmi tasandil I Quality Assurance: Future Trends in Animal Health Certification and Auditing. Lawrence E. Miller, Senior Staff Veterinarian United States Department of Agriculture, Animal and Plant Health Inspection Service Juran, J.M. (1989): Juran on Leadership of Quality; An Executive Hanbook. Frree Press New York, USA, p.376 Robert L. Griffin. International Plant Protection Convention. Food and Agriculture Organization of the UN. Robert L. Griffin International Plant Protection Convention.Food and Agriculture Organization of the U.Risk analysis : Fundamentals and application Evans, W.M., Lindsay, J.R. (1996):The management and control quality, third edn. Weest Publ. Comp., St. Paul, MN, p.767 Biacs P. (2005): Expectations and experiences in Hungary: The future of the agriculture and food industry. III EURAGRI CITIZIENS CONFERENCE, 3-4 Ferbruary, Brussels, Belgium (a) Biacs P. (2005): Élelmiszerminőség- és biztonság Magyarországon. IV. Minőségügyi Nap Konferencia (Food Qaulity- and Safety in Hungary. IVth One Day Conference on Qaulity Issues) február 10. Veszprém (b) Gebreyes W.A., Davies P.R., Turkson, P., et al. (2004). Salmonella enterica serovars from pigs on farms and after slaughter and validity of using bacteriologic data to define herd Salmonella status. J. Food Prot. 67, p. Hurd, H. S., McKean, J. D., Wesley, I. V., and Karriker, L. A. (2001). The effect of lairage on Salmonella isolation from market swine. J. Food Prot p. 22. Kirjandus (2)

25 HACCP farmi tasandil I Lautner, B. (1995): HACCP - Its Application for the Pork Industry. The 75th Annual Meeting of the Conference of Research Workers in Animal Diseases. Hazard Analysis and Critical Control Point (HACCP) Symposium. November 12, 1995 Ramada Congress Hotel Chicago, IL, Proc p. Ofner, E., Amon, T., Amon, B., Lins, M. and Boxberger, J. (2002): Precision of the TGI 35 L Austrian animal needs index for On-Farm-Assessment of animal welfare (with special regard to the TGI 35 L for fattening pigs. Anim. Prod. Aust., 24: p. Nielsen, B., Bager F., Mosuing, J., Dahl, J., Halgaard, Ch., and Christensen, H. (1995): Danish Perspective on the Implementation of HACCP in the Swine Industry. The 75th Annual Meeting of the Conference of Research Workers in Animal Diseases. Hazard Analysis and Critical Control Point (HACCP) Symposium. November 12, 1995 Ramada Congress Hotel Chicago, IL Proc p Pierson, M. (1995): An Overview of Hazard Analysis Critical Control Points (HACCP) and Its Application to Animal Production Food Safety. The 75th Annual Meeting of the Conference of Research Workers in Animal Diseases. Hazard Analysis and Critical Control Point (HACCP) Symposium. November 12, 1995 Ramada Congress Hotel Chicago, IL, Proc p. Wagstrom L. (2004): General Analysis of Animal/Meat Systems: Factors that Affect Food Safety Risks in these Systems. Workshop on Prioritizing Opportunities to Reduce Foodborne Disease, June 15-16, 2004, Iowa State University, Ames, IA – (2004):Trichinae Herd Certification. (http://www.aphis.usda.gov/vs/trichinae) 23. Kirjandus (3)

26 HACCP farmi tasandil I Barkema, H. W., Schukken, Y. H., Lam, T. J. G. M., Beiboer, M. L., Benedictus, G., Brand, A. Management practices associated with the incidence rate of clinical mastitis. Journal of Dairy Science, 82; 1999; 1634–1654. Bartlett, P. C., Agger, J. F., Houe, H. Willeberg, P., Lawson, L. G. Incidence of clinical mastitis in Danish dairy cattle and screening for non ‑ reporting in a passively collected national surveillance system. Preventive Veterinary Medicine, 48; 2001; 73–83. Bendixen, P. H., Vilson, B., Ekesbo, I., Åstrand, D. B. Disease frequencies in dairy cows in Sweden. II. Retained Placenta. Preventive Veterinary Medicine, 4; 1987a; 377–387. Bendixen, P. H., Vilson, B., Ekesbo, I., Åstrand, D. B. Disease frequencies in dairy cows in Sweden. V. Mastitis. Preventive Veterinary Medicine, 5; 1988a; 263–274. Bendixen, P. H., Vilson, B., Ekesbo, I., Åstrand, D. B. Disease frequencies in dairy cows in Sweden. V. Tramped Teat. Preventive Veterinary Medicine, 6; 1988b; 17–25. Bergsten, C. Haemorrhages of the sole horn of dairy cows as a retrospective indicator of laminitis: an epidemiological study. Acta Veterinaria Scandinavica, 35; 1994; 55–66. Bergsten, C. Digital disorders in dairy cattle with special reference to laminitis and heel horn erosion: the influence of housing, management and nutrition. Dissertation, Skara, Sweden; Bergsten, C. Effects of conformation and management system on hoof and leg diseases and lameness in dairy cows. Veterinary Clinics of North America, Food Animal Practice, 17; 2001; 1–23. Bergsten, C., Frank, B. Sole haemorrhages in tied primiparous cows as an indicator of periparturient laminitis: Effects of diet, flooring and season. Acta Veterinaria Scandinavica, 37; 1996; 383–394. Bergsten, C., Herlin, A. H. Sole haemorrhages and heel horn erosion in dairy cows: The influence of housing system on their prevalence and severity. Acta Veterinaria Scandinavica, 37; 1996; 395–408. Bickert, W. G., Radostits, O. M. Housing and environment for dairy cattle. Radostits, O. M. (ed.): Herd Health. Food Animal Production Medicine, 3rd Edition, W. B. Saunders Company, A Harcourt Health Sciences Company, Philadelphia, U.S.A.; Kirjandus (4)

27 HACCP farmi tasandil I Bruun, J., Ersbøll, A. K., Alban, L. Risk factors for metritis in Danish dairy cows. Preventive Veterinary Medicine, 54; 2002; 179–190. Busato, A., Trachsel, P., Blum, J. W. Frequency of traumatic cow injuries in relation to housing systems in Swiss organic dairy herds. Journal of Veterinary Medicine Series A ‑ Physiology, Pathology, Clinical Medicine, 47; 2000; 221–229. DeGraves, F. J., Fetrow, J. Economics of mastitis and mastitis control. Veterinary Clinics of North America: update on bovine mastitis, 9; 1993; 421–434. Deluyker, H. A., Gay, J. M., Weaver, L. D. Interrelationships of somatic cell count, mastitis and milk yield in a low somatic cell count herd. Journal of Dairy Science, 76; 1993; 3445–3452. Diesch, S. L. Development and application of animal health information systems. Proceedings of the 6th International Congress on Animal Hygiene, 14–17 June, Skara, Sweden, 1988; 185–189. Dijkhuizen, A. A., Morris, R. S. Animal health economics. Principles and applications. Post Graduate Foundation of Veterinary Science, University of Sydney, Sydney, Australia; Dohoo, I. R., Martin, S. W. Disease, production and culling in Holstein ‑ Friesian cows. III. Disease and production as determinants of disease. Preventive Veterinary Medicine, 2; 1984; 671–690. Dohoo, I. R., Meek, A. H., Martin, S. W. Somatic cell counts in bovine milk, relationship to production and clinical episodes of mastitis. Canadian Journal of Comparative Medicine, 48; 1984a; 130–135. Dohoo, I. R., Martin, S. W., Meek, A. H. Disease, production and culling in Holstein ‑ Friesian cows. VI. Effects of management on disease rates. Preventive Veterinary Medicine, 3; 1984b; 15–28. Ekesbo. I. Health and welfare of farm animals and their impact on the livestock industry. Proceedings of 6th WAAP World Conference of Animal Production, Helsinki, Finland, 1988; 102–111. Ekesbo, I. Kompendium i husdjurshygien. Del I, Department of Animal Hygiene, SLU, Skara; Ekesbo, I., Oltenacu, P. A. A dairy herd disease surveillance model based on farm reports. Proceedings of 8th International Congress on Animal Hygiene. St. Paul, Minnesota, USA, 1994; 21–24. Ekesbo, I., Oltenacu, P. A., Vilson, B., Nilson, J. A disease monitoring system for dairy herds. The Veterinary Record, 134; 1994; 270– Kirjandus (5)

28 HACCP farmi tasandil I Bruun, J., Ersbøll, A. K., Alban, L. Risk factors for metritis in Danish dairy cows. Preventive Veterinary Medicine, 54; 2002; 179–190. Busato, A., Trachsel, P., Blum, J. W. Frequency of traumatic cow injuries in relation to housing systems in Swiss organic dairy herds. Journal of Veterinary Medicine Series A ‑ Physiology, Pathology, Clinical Medicine, 47; 2000; 221–229. DeGraves, F. J., Fetrow, J. Economics of mastitis and mastitis control. Veterinary Clinics of North America: update on bovine mastitis, 9; 1993; 421–434. Deluyker, H. A., Gay, J. M., Weaver, L. D. Interrelationships of somatic cell count, mastitis and milk yield in a low somatic cell count herd. Journal of Dairy Science, 76; 1993; 3445–3452. Diesch, S. L. Development and application of animal health information systems. Proceedings of the 6th International Congress on Animal Hygiene, 14–17 June, Skara, Sweden, 1988; 185–189. Dijkhuizen, A. A., Morris, R. S. Animal health economics. Principles and applications. Post Graduate Foundation of Veterinary Science, University of Sydney, Sydney, Australia; Dohoo, I. R., Martin, S. W. Disease, production and culling in Holstein ‑ Friesian cows. III. Disease and production as determinants of disease. Preventive Veterinary Medicine, 2; 1984; 671–690. Dohoo, I. R., Meek, A. H., Martin, S. W. Somatic cell counts in bovine milk, relationship to production and clinical episodes of mastitis. Canadian Journal of Comparative Medicine, 48; 1984a; 130–135. Dohoo, I. R., Martin, S. W., Meek, A. H. Disease, production and culling in Holstein ‑ Friesian cows. VI. Effects of management on disease rates. Preventive Veterinary Medicine, 3; 1984b; 15–28. Ekesbo. I. Health and welfare of farm animals and their impact on the livestock industry. Proceedings of 6th WAAP World Conference of Animal Production, Helsinki, Finland, 1988; 102–111. Ekesbo, I. Kompendium i husdjurshygien. Del I, Department of Animal Hygiene, SLU, Skara; Ekesbo, I., Oltenacu, P. A. A dairy herd disease surveillance model based on farm reports. Proceedings of 8th International Congress on Animal Hygiene. St. Paul, Minnesota, USA, 1994; 21–24. Ekesbo, I., Oltenacu, P. A., Vilson, B., Nilson, J. A disease monitoring system for dairy herds. The Veterinary Record, 134; 1994; 270– Kirjandus (6)

29 HACCP farmi tasandil I Elbers, A. R., Miltenburg, J. D., De Lange, D., Crauwels, A. P. Barkema, H. W., Schukken, Y. H. Risk factors for clinical mastitis in a random sample of dairy herds from the southern part of The Netherlands. Journal of Dairy Science, 81; 1998; 420–426. Ekman, T. A study of dairy herds with constantly low or constantly high bulk milk somatic cell count – with special emphasis on management. Doctoral Dissertation. Acta Universitatis Agriculturae Sueciae, Veterinaria 32, Uppsala, SLU; Faye, B., Lescourret, F. Environmental factors associated with lameness in dairy cattle. Preventive Veterinary Medicine, 7; 1989; 267–268. Faye, B., Lescourret, F., Dorr, N., Tillard, E., MacDermott, B., McDermott, J. Interrelationships between herd management practices and udder health status using canonical correspondence analysis. Preventive Veterinary Medicine, 32; 1997; 171–190. Frei, C., Frei, P. P., Stärk, K. D. C., Pfeiffer, D. U. & Kihm, U. The production system and disease incidence in a national random longitudinal study of Swiss dairy herds. Preventive Veterinary Medicine, 32; 1997; 1–21. Gröhn, Y. T., Bruss, M. L. Effect of diseases, production and season on traumatic reticuloperitonitis and ruminal acidosis in dairy cattle. Journal of Dairy Science, 73; 1990; 2355–2363. Gröhn, Y. T., Rajala ‑ Schultz, P. J. Epidemiology of reproductive performance in dairy cows. Animal Reproduction Science, 60–61; 2000; 605–614. Guard, C. Animal welfare and claw diseases. Proceedings of the 13th International Symposium and 5th Conferencde on Lameness in Ruminants. Maribor, Slovenia, 2004, 155–158. Gustafsson, A. H., Andersson, L., Emanuelson, U. Influence of feeding management, concentrate intake and energy intake on the risk of hyperketonemia in Swedish Dairy herds. Preventive Veterinary Medicine, 22; 1995; 237–248. Fetrow, J., Mann, D. Production losses from mastitis: Carry over from the previous lactation. Journal of Dairy Science, 74; 1991; 833–839. Hamann, J. Trends in yield and health parameters: an attempt of a retrospective analysis. Proceedings of the International Symposium “Prospects of Future Dairying: A Challenge for Science and Industry”, 13–14 June, 1994, Tumba, Sweden, 1995; 57–61. Hartung, J. Environment and Animal Health. Wathers, C. M. & Charles, D. R. (eds.): Livestock Housing. CAB International, Wallingford, Houe, H., Østergaard, S., Thilsing ‑ Hansen, T., Jörgensen, R. J., Larsen, T., Sörensen, J. T., Agger, J. F., Blom, J. Y. Milk fever and subclinical hypocalcaemia – an evaluation of parameters on incidence risk, diagnosis, risk factors and biological effects as input for a decision support system for disease control. Acta Veterinaria Scandinavica, 42; 2001; 3–29. Hultgren, J. Foot/leg and udder health in relation to housing changes in Swedish dairy herds. Preventive Veterinary Medicine, 53; 2002; 167–189. Jones, G. M., Pearson, R. E., Clabaugh, G. A., Heald, C. W. Relationships between somatic cell counts and milk production. Journal of Dairy Science, 67; 1984; 1823–1831. Kossaibati, M. A., Hovi, M. & Esslemont, R. J. Incidence of clinical mastitis in dairy herds in England. The Veterinary Record, 143; 1998; 649–653. Kaneene, J. B., Miller R. Epidemiological study of metritis in Michigan dairy cattle. Veterinary Research, 25; 1994; 253–257. Koskiniemi, K. Observations on the incidence of teat injuries in different cowsheds. Nordic Veterinary Medicine, 34; 1982; 13–19. Matzke, P., Holzer, A., Deneke, J. The effect of environmental factors on the occurrence of udder diseases. Tierarztliche Praxis, 20; 1992; 21–32. Menzies, F. D., Mackie, D. P. Peer reviewed – Bovine toxic mastitis: risk factors and control measures. Irish Veterinary Journal, 54; 2001; 30–37. Morse, D., DeLorenzo, M. A., Wilcox, C. J., Natzke, R. P., Bray, D. R. Occurrence and reoccurrence of clinical mastitis. Journal of Dairy Science, 70; 1987; 2168–2175. Morse, D., DeLorenzo, M. A., Wilcox, C. J., Collier, R. J., Natzke, R. P., Bray, D. R. Climatic effects on occurrence of clinical mastitis. Journal of Dairy Science, 71; 1988; 848–853. Natzke, R. P., Everett, R. W., Guthrie, R. S., Keown, J. F., Meek, A. M., Merril, W. G., Roberts, S. J. & Schmidt, G. H. Mastitis control program: Effect on milk production. Journal of Dairy Science, 55; 1972; 1256– Noordhuizen, J.P.T.M., Frankena, K., Thrusfield, M.V., Graat, E.A.M. Application of Quantitative Methods in Veterinary Epidemiology. Wageningen Pers, 2001, 429. Noordhuizen, J.P., Collins, J.D. Pre-harvest health and quality monitoring, risk assessment and their relevance to the food chain. Food safety assurance in the pre-harvest phase. Wageningen Academic Publishers, The Netherlands, 2002, 115–124. Näsi, M., Saloniemi, H. Effect of environmental change on injuries of udder and legs in dairy cows. Nordic Veterinary Medicine, 33; 1981; 185–193. Oltenacu, P., Bendixen, P. H., Vilson, B., Ekesbo, I. Tramped teats – clinical mastitis disease complex in tied cows. Environmental risk factors and interrelationships with other diseases. Acta Veterinaria Scandinavica, 31; 1990; 471–478. Østerås O., Leslie, K. Animal housing and management – prevention of bovine diseases. Proceedings of 9th International Congress in Animal Hygiene, 17–21 August, Helsinki, Finland, 1997; 15–27. Østerås O. Is all loose housing system equal good? Buskap og Avdrott, 1994; 10– Kirjandus (7)

30 HACCP farmi tasandil I Philipot, J. M., Pluvinage, P., Cimarosti, I., Sulpice, P., Bugnard, F. Risk factors of dairy cow lameness associated with housing conditions. Veterinary Research, 25; 1994; 244–248. Peeler, E. J., Green, M. J., Fitzpatrick, J. L., Morgan, K. L., Green, L. E. Risk factors associated with clinical mastitis in low somatic cell count British dairy herds. Journal of Dairy Science, 83; 2000; 2464–2472. Rohrbach, B. W., Cannedy, A. L., Freeman, K., Slenning, B. D. Risk factors for abomasal displacement in dairy cows. Journal of American Veterinary Medicine Association, 214; 1999; 1660– Rowlands, G. J., Russell, A. M., Williams, L. A. Effects of season, herd size, management system and veterinary practice on the lameness incidence in dairy cattle. The Veterinary Record, 113; 1983; 441–445. Saloniemi, H. Udder diseases in dairy cows – field of observations on incidence, somatic and environmental factors and control. Journal of the Scientific Agricultural Society of Finland, Helsinki, 52; 1980; 85–184. Saloniemi, H., Näsi, M. Effects of environmental change on udder health of dairy cows. Nordic Veterinary Medicine, 33; 1981; 178–184. Saloniemi, H., Roine, K. Field observations on the incidence of bovine clinical mastitis and teat diseases. Nordic Veterinary Medicine, 33; 1981; 297–305. Saloniemi, H., Gröhn, Y., Syväjärvi, J. An epidemiological and genetic study on registered diseases in Finnish Ayrshire cattle. II. Reproductive disorders. Acta Veterinaria Scandinavica, 27; 1986; 196–208. Saloniemi, H. Piimalehmade tervise kontrolli süsteem Soomes. Eesti Loomaarstlik Ringvaade, 18; 1991; 14–19. Saloniemi, H. Keskkonnategurite mõju udarahaiguste sagedusele. Sandholm, M., Honkanen ‑ Buzalski, T., Kaartinen, L., Pyörälä, S. (koostajad). Lehma udar ja udarahaigused. ELÜ kirjastus, Tartu, 1996; 222–227. Scaife, J.R., Galbraith, H., Bergsten, Ch., Green, L.E., Mülling, Ch.K.W., Pijl, R., Stanek, Ch., Urbaniak, K. Lamecow A multidistsiplinary approach to the reduction in lameness and improvement in dairy cow welfare in the European Community. Proceedings of the 13th International Symposium and 5th Conferencde on Lameness in Ruminants. Maribor, Slovenia, 2004, 158–160. Schukken, Y. H., Grommers, F. J., Van de Geer, D., Erb, H. N. & Brand, A. Risk factors for clinical mastitis in herds with a low bulk milk somatic cell count. 2. Risk factors for Escherichia coli and Staphylococcus aureus. Journal of Dairy Science, 74; 1991; 826–832. Swedish Dairy Association. Djurhälsovård 1999/2000. Redogörelse för husdjursorganisationens djurhälsovård. Stockholm, Report; Sviland, S., Waage, S. Clinical bovine mastitis in Norway. Preventive Veterinary Medicine, 54; 2002; 65–78. Thrusfield, M. veterinary Epidemiology. Blackwell Science, 2001, 483. Thysen, I. Foot and leg disorders in dairy cattle in different housing systems. Wierenga, H. K., Peterse, D. J. (ed.): Cattle housing systems, lameness and behaviour. Current Topics in Veterinary Medicine and Animal Science, Martinus Nijhoff Publishers for CEC, Dordrecht, The Netherlands, 1987; 166–178. Waage, S. Epidemiological studies on hypomagnesaemia in cattle. Proceedings and Abstracts of the 17th Nordic Veterinary Congress, July 26–29, Reikjavik, Iceland, 1994; 170. Vannier, P., Tillon, J. P., Madec, F., Morisse, J. P. Environment and gastro ‑ enteritis. Annales de Recherches Veterinaires, 14; 1983; 450–455. Valde, J. P., Hird, D. W., Thurmond, M. C., Østerås, O. Comparison of ketosis, clinical mastitis, somatic cell count, and reproductive performance between free stall and tie stall barns in Norwegian dairy herds with automatic feeding. Acta Veterinaria Scandinavica, 38; 1997; 181–192. Waldner, C. Investigation of disease outbreaks and suboptimum productivity in herds. Radostits, O. M. (ed.): Herd Health. Food Animal Production Medicine, 3rd Edition, W. B. Saunders Company, A Harcourt Health Sciences Company, Philadelphia, U.S.A.; Weary, D. M., Taszkun, I. Hock lesions and free ‑ stall design. Journal of Dairy Science, 83; 2000; 697–702. Vermunt, J. Herd lameness-a review, major causal factors, and guidelines for prevention and control. Proceedings of the 13th International Symposium and 5th Conferencde on Lameness in Ruminants. Maribor, Slovenia, 2004, 3–17. Whitaker, D. A., Kelly, J. M., Smith, S. Disposal and disease rates in 340 British dairy herds. The Veterinary Record, 146; 2000; 363–367. Willesmith, J. W., Francis, P. G., Wilson, C. D. Incidence of clinical mastitis in a cohort of British dairy herds. The Veterinary Record, 118; 1986; 199– Kirjandus (8)

31 HACCP farmi tasandil I FAWC - Report on the welfare of dairy cattle Canadian Food Inspection Agency, Animal Health Risk Analysis Animal Health and Welfare Strategy for Great Britain The Animal Health Safeguarding review Farm Biosecurity Risk Assessment National Veterinary Institute of Sweden Norwegian Cattle Health Services World organization of animal health World Animal Health in Interneti aadressid


Download ppt "HACCP farmi tasandil I Kursus 3: Toidu kvaliteet ja ohutus Teema 2: HACCP farmi tasandil Õppetund 1: HACCP farmi tasandil I Kreeka Rahvuslik Põllumajanduse."

Similar presentations


Ads by Google